USA kodusõda (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

50

ppt

Ameerika

 Orjuseküsimuse areng • Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine. • Kongressil Missouri kompromiss 1820.a: – võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine, – Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. laiuskraad. • Mida aga teha läänega?  Kodusõda 1861-1865 Sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamised põhjused: 1) orjanduse probleem, 2) Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada, 3) mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalsed erinevused, 4) tugevnes orjapidajate positsioon ühiskonnas, 5) võeti vastu seadus, mis lubas pagenud orje jälitada ka vabades osariikides, 6) orjanduse küsimus anti otsustada osariigi pädevusse.

Ajalugu

12

doc

Ameerika Ühendriikide sünd

on süüdlasele nõuetekohaselt mõistetud. Samuti sätestatakse alatiseks, et kui eelnimetatud osariiki põgeneb isik, kes on mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis või mingil territooriumil jätnud täitmata oma seadusjärgsed töö- või teenistuskohustused, võib isik, kellele põgenik võlgneb selle teenistuse või töö, nõuda seaduse kohaselt tema väljasaatmist ja endale üleandmist. KINNITATUD 6. märtsil 1820.  Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 1861­1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust.

Ajalugu

23

doc

Ameerika Ühendriigid

..................................................................................4 1.2 Riigikord...................................................................................................................5 1.3 Ajalugu.....................................................................................................................6 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon.....................................................................6 1.3.2 Ameerika Ühendriikide kodusõda.......................................................................6 1.4 Loodus......................................................................................................................7 2.SÜMBOOLIKA..................................................................................................................9 2.1 Ameerika Ühendriikide lipp.....................................................................................9 2.2 Ameerika jalgpall..................

Ajalugu

47

docx

Nimetu

· Lisaks Oregoni regiooni ühisala, mis jagatakse 1846 USA ja Kanada vahel 6. 1819 Florida ostmine Hispaanialt  7. Uued osariigid 1812-1821: · Lõunas: Louisiana, Mississippi, Alabama, Missouri · Põhjas: Indiana, Illinois, Maine (Uus-Inglismaal) · 1824 USA koosseisu 24 osariiki · Osariigi staatuse saamine võttis aega: nt. Louisiana 1803, Louisiana osariik 1812 8. Enne kodusõda (1836-1861) juurde veel tuli 10 riiki · 1861 USA-s kokku 34 osariiki · 1840 juba kolmandik ameeriklastest elas uutes osariikides ,,läänes" · 1845 ,,Manifest destiny" = staatuse ettemääratus: USA laienemine üle mandri on ,,Jumala poolt antud ülesanne" 9. Kanada piiriäärsete alade asustamine: · Michigan (1837), Iowa, Wisconsin, Minnesota (1858) · 1846 Oregoni ühisala jagamine (jälle priiks 49

Kategoriseerimata

34

doc

Uusaeg

See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega. Uute valduste haarajaks sai ka Holland, eriti tänapäeva Indoneesias. Prm alustas 1830-1850 Alzeeria hõivamist, samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861- 1867. Napoleon III tahtis Mehhikot täielikult allutada, ettekäändeks välisvõla tasumata jätmine. Prm saavutas kiiresti mehhikos sõjalist edu. Vallutati Mexico City. Mehhiko valitsejaks Maximiliani. Kuid siis hakkas 1864. a sekkuma Mehhiko konflikti Ameerika. 1865 lõppes Ameerikas kodusõda. Ameerika tuleb 1865. a toetama Mehhikot. Maximilian langeb mehhiklaste kätte vangi ja teda tahetakse hukata. See omakorda põhjustab proteste Mehhikos. Kuid hukkamine viiakse siiski täide. 1880-1900 ­ ,,Aafrika jagamine". Kuni 1870ndate aastateni oli aafrika suht puutumata jäänud va Alzeeria. 1870. a oli Kaplinn läinud SB-le. 1788 Londoni Aafrika Assotsiatsioon ­ eesmärgiks Lääne-Aafrika vabastamine ning

Ajalugu

81

docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu

Kommentaarid (0)