km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 33. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 34. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 35. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 36. Kirjeldage komeetide liikumist.
FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluu...
KAASLASED Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha (albeedo 0,6), mille keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50oC. Kuid seal on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad, ekvatoriaalalad heledamad. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal seitse tegutsevat vulkaani
rännata ajas, tegu on väravatega, mis võivad meid transportida teistesse dimensioonidesse või siis, et mustad augud on nii-öelda ,,wormhole'id". [7] Päike Tähtsaim osa Linnutee Galaktikast inimese jaoks on kindlasti päikesesüsteem, mille keskseks täheks on päike. Ta on maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese ümber tiirlevad Maa ning teised planeedid ning ka asteroidid, komeedid ja tolm. Meie päike on keskmisest tähest natuke kuumem ning suurem. Päikese pinnatemperatuur on 5778 Kelvinit, kuid päikese kroon on kuni 5 miljonit Kelvinit kuum. Päikese mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi) ja päikese raadius on 6,9599×108 m. Meie tähe keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Teisi elemente on päikeses 1,67% massi järgi. Päike annab soojust ja valgust
meteoriidikraatrite rohkus, puudub atmosfäär, Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega, magnetväli puudub 4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed · Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, puudub tahke pind, vaadeldav ainult pilvkatte välispind, iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased, lühike ööpäev 1. Jupiter-suurim, tiirlemisperiood 12 a, pöörleb kiiresti, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, 63 kuud, triibuline, Suur Punane Laik,
Maa Sisukord 1. Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks, saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu
FÜÜÜÜSIKA Ernst Öpik Elukäik : 1893 - 1900 lapsepõlv Kundas kohaliku tolliülema Karl Öpiku peres 1900 - 1911 õpingud Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas 1912 - 1916 õpingud Moskva Ülikoolis 1916 - 1920 Moskva Ülikool assistent, professoriks valmistumine 1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent 1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator 1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s 1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal 1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa 1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA 1981.aastast vanaduspuhkusel sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Olles pärit paljulapselisest perekonnast, tuli tal varakult enda eest väljas olla ja tunniandmisega elatisrahale lisa teenida. Sellepärast ei saanud ta ka kohe ülikooli edasi...
Nimed on pandud 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Hyperion 4 kraatrit ja 3 valli. Kraatrid on nimetatud mitmesuguste päikesejumalate, vallid astronoomide järgi. Janus harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju. Teada on 4 kraatrit, nende nimed on seotud antiikmütoloogias tuntud kaksikutega. Epimetheus teatakse kahte kraatrit, samuti kaksikute nimedega. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all (nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtes). Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt
11 palli - maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad: · 1755 Lissabon, Portugal · 1923 Kanto, Jaapan · 1985 Mexico City, Mehhiko · 1989 Loma Prieta, Kalifornia · 1995 Kobe, Jaapan · 2009 Haiti 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadot jt. 4.1 Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus
Füüsika osa koolieksamist 1. SI põhimõõtühikus ja nende teisendamine 1 31556925,9747 Aeg: Sekund (s) on ligikaudu troopilisest aastast 1900. aastal. 1 s võrdub 133 Cs aatomi teatud kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. 1 40000000 Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugus...
Aretuspraktika näitab muutuste võimalikkust. Teoloogia paneb paika ajaskaala 23. Evolutsioonilised muutused populatsioonis 24. Liikide teke - geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus), väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv), isendite küllaldane paljunemine 25. Ülevaade Maal toimunud evolutsioonist üks aegkond kestab jämedalt öeldes 50-70 milj aastat. 1) Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum hapnikueelne aeg. a) Katastroofi lapsed? Asteroidid b) 100_ C ligikaudu selle temperatuuri juures on suurim(ßàkeemiliste ühendite püsivus) c) Esimene elu: valk-RNA s¸mbioos? (1) RNA maailm. (2) Looduslik valik d) Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a tagasi=ligi 4mlrd a tagasi. Kõige varasemad leiud Gröönimaalt esimesed elu jäljed on 3,8miljrd aastat vanad- kivim (Acasta gneiss). Teooria- elusorganismides on püsivate süsinikuisotoopide suhe teine, kui elututes organismides. Gneiss- moondekivim, settekivim
tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Deimos Phobos Kas Marsil on elu? Marssi on pikka aega peetud planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga. 1950-1960-ndatel ja varemgi arvasid mitmed teadlased, et Marsi mered on kaetud samblike, vetikate ja mikroorganismidega. Usuti, et seal
(läbimõõt 5262 km) ja kõige väiksem Leda (läbimõõt 15 km). Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ,mida avastas Galileo Galilei 1610 aastal.Neid saab vaadelda tavalise prismabinokliga.Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Io, Europa, Ganymedes ja Callisto on mõõtmetelt samas suurusjärgus mis Maa Kuugi ja tiirlevad ümber Jupiteri tema ekvatoriaaltasandil. Juba binoklis on nad märgata heledate täppidena kahel pool planeeti. Liiguvad nad iga tiiru ajal üle Jupiteri ketta, möödudes temast kord eest, kord tagant iga tiiru ajal läheb kaaslane üle Jupiteri ketta ja Jupiter varjutab kaaslast. Ülemineku ajal on kaaslane Jupiteril näha heleda, tema vari aga tumeda laiguna.
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7] Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite, keskel on punasega regular satellite Titan[7] 5 MINOR PLANET MOON Minor planet moon on kuu, mis tiirleb ümber Päikesesüsteemi asteroidide või kääbus- planeetide. Arvatakse, et paljud asteroidid (hetkenimetus) ja taevakehad Kuiperi vöös võivad osutuda sellisteks kuudeks. Näiteks Pluutol (kääbusplaneet) on 3 sellist kuud: Charon, Nix ja Hydra. Asteroidil 617 Patroclus on kuu Menoetius ja asteroidil 624 Hektor on S/2006 (624) 1.[8] Kääbusplaneet 243 Ida (vasakul) ja selle kuu Dactyl (paremal), pildistatud Galileo nimelise kosmoselaevaga aastal 1993.[8] 6
Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova – suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova – termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid – kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad – meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib „saba“ vastassuunas Päikesele. Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast. 54
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on...
osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni- tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest.
Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib ,,saba" vastassuunas Päikesele. Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast. 54
2 Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad) a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid b. Lootelise arengu võrdlus 3 Keemilise koostise võrdlus 4 Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades 5 Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika 1 Üldbioloogia. 1.-2. ELU ARENG 1 Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum a. Katastroofi lapsed? Asteroidid b. 100° C ? (keemiliste ühendite püsivus) c. Esimene elu: valk-RNA sümbioos? (1) RNA maailm (2) Looduslik valik d. Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a (1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) e. Esmaste fotosünteesijate teke kaitse valguse eest (elu heidikud!) (1) Energia. (2) Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus f
tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku
Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 31. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 32. Kirjeldage komeetide liikumist.
Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. 5. Asteroidid on väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi orbiitide vahel. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid asteroidideks ja meteoriitideks
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
Viimsi Keskkool TAEVAKEHADE FÜÜSIKALISED OMADUSED JA NENDE MÄÄRAMINE Referaat Õpilane: Merily Viibur Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2010 Sissejuhatus Taevakehadeks on kõik need objektid, mida me Maalt taevasse vaadates näeme. Kõik neist pole looduslikud. Taevakehadeks on ka näiteks sputnikud ja satelliidid. Maale kõige lähim looduslik taevakeha on Kuu, kuid kõige kaugemat taevakeha pole veel teada. Meie õpime koolis tuntumaid taevakehasid, kuid see millised on nende füüsikalised omadused jääb tihti tagaplaanile, see on nende juures just kõige huvitavam. Kõigil taevakehadel on erinevad füüsikaselid omadused, mille järgi on võimalik neid eristada. Planeedid Massi määramine Planeedi massi määramiseks peame teadma selle planeedi ühe kuu tiirlemisperioodi ja orbiidi suurt pooltelge (raadiust).Tiirlemisperioodi määr...
............................. 20-21 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................22 Maa Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi seega loetakse Maa vanuseks umbes 4,55 miljardit aastat (4.5672 ± 0.0006). Esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT EOON AEGKOND AJASTU AASTAT) Kvaternaar 1,806
Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab 31 neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist
must auk oleks massilt sama suur kui Maakera, siis tarvitseb tal vaid asteroidist piisavalt lähedalt mööduda, kui see juba uue suuna võtab ja hullemal juhul siis meie planeedi suunas kulgema hakkab. Moskvas Lebedevi Instituudis töötav Satski avaldab oma arvutused interneti- teaduskeskkonnas arXiv.org. Lohutuseks võib öelda, et oht ei ole kuigi pakiline. Satski arvutuste järgi tabavad musta augu toimel orbiiti muutnud asteroidid Maakera keskmiselt kord saja miljoni aasta kohta. Rekordiline must auk Teadlased on 1.8 miljoni valgusaasta kauguselt leidnud rekordsuurusega musta augu, mis ületab senise tiitlihoidja massi pea kahekordselt. Hinnanguliselt jääb leitud musta augu mass 24 kuni 33 päikese massi vahemikku. Eelmisest rekordiomanikust, u. 16 Päikese massiga M33 X-7-st, teatas ajakiri Nature vähem kui kuu eest. Mõlemad arvatakse olevat tekkinud massiivsete tähtede gravitatsioonilise kollapsi tulemusena
Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti." Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad
8. Järjesta hiidplaneedid alustades päikesele kõide lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? saturn 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakeha, tuum koosneb tolmust ja tahketest haasidest - komeedid b. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt o,1-10 cm, Maa atmosfäärisattudes plahvatavad - meteoorid c. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1-1000 km - asteroidid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit a 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temp? a. madalam temp punane b. keskmine temp kollane c. kõrge temp sinine 13. Millised väited meie galaktika kohta on õiged? a. taevas nähtav linnutee on meie galaktika b. päikesesüsteem tiirleb ümber galaktika tuuma 14. Kaasaegse maailmapildi järgi sai meie universum alguse suurest paugust, mis toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi 14
Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, millek...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 30. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 31. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Neptuuni orbiidist väljaspoolt on hulgaliselt planeetideks koondumata ainet. 32. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapäsed, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 33. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Lk. 43 õp 34. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt
Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt
Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
a. Merkuur b. Veenus 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? Saturn 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,1-10 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1- 1000 km asteroidid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged?
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka jääd. Marsi kuud Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb ja loojub (läänest itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi.
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 26.Päike. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Need on alati olnud väga mitmekesised. Looduse ja ühiskonna empiirilised vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom. Palju tähelepanu taevanähtustel: varjutused, hele komeet, halod, ringid, ristid päikese lähedal, taeva eriline värv, asteroidid, komeedid, nende mürgigaasidest sabad, hävitavad hiigelmeteoriidid. Must auk, galaktika kokkukukkumine, oma teljelt väljanihutatud maakera, sattumine hiigeltähe mõjusfääri. Mõnikord on nähtut seletatud Piiblit appi võttes. “Kui virmalised õige suurelt vehklevad, kui ristid ja jooned taeva pääl on, ka kui taevas punane – tähendab sõda ehk suuri muudatusi.“ Autori tädi: Triin läks külast koju, nägi põhjakaares tervet taevalaotust katvat veripunast punetust
vajalik. · Atmosfäärid Marsil väga hõre ja süsihappegaasi rikas atmosfäär, Veenusel väga tihe ja süsihappegaasist koosnev atmosfäär, koos väävelhappe pilvedega, valgustatus 100 korda nõrgem. Rõhk 90 atm nagu 2 km sügavusel ookeanis Maal. Liiga suur kasvuhooneefekt krge temperatuur. Seevastu Maal on õhem atmosfäär kui veenusel ning oksüdeeruva toimega. · Kuni 4. milrjardi aastani tabasid Maad asteroidid Maa temperatuur tõusis hüppeliselt 2) Keemiline evolutsioon Lühiajaline, lõi eeldused elu tekkeks. Eluks vajalike orgaaniliste molekulide teke. Monomeerid (võimaldavad eluks vajalike molekulide sünteesi biopolümeerid (polümeriseerumine toimus mineraalide pinnal). Kaks erinevat biopolümeeri on omavahel seotud: nukleohapped + valgud Elu tekkis: Mis temperatuuril? 100 °C juures ,,-,, 100 °C juures mõned nukleotiidid on ebapüsivad,
kosmoses. Selleks meheks, kes seletas, kuidas Einsteini üldrelatiivsusvalemid toovad kaasa Loomise loo uue stsenaariumi, oli Georges Lemaitre. ,,Sinu matemaatika on õige, aga füüsika jälestusväärne,"vastas Einstein talle selle peale. Vaadates Lemaitre arvutusi, sai universum alguse ühes väikesest uskumatult tihedast kübemest, mida tema ise on kutsunud ,,põlis kübemeks". See kübe hakkas paisuma ning lõpuks sai sellest kõik, mida me tänapäeval tunneme: Päike, Maa, asteroidid, tähed ja nii edasi. Tol korral ei olnud üldrelatiivsuse isa veel valmis selliseks avastuseks ning seletas maailmale, et loodud arvutused olid täis vigu. Viga tõesti oli, kuid hoopis Einsteini arvamuses. See füüsika suurfiguur uskus, et universum on suurim võimalikest skaaladest, igavene, korras ja muutumatu. Alles pärast kuut aastat vaatas Einstein Lemaitre arvutused taas üle ja kongressil, kus Lemaitre esitas veel detailsema ning
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, asteroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on 9 madalmolekulaarsed, vees peaaegu ei lahustu; asteroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (suguhormoonid)
Enne tuleb mõista, et me pole selles universumis üksi. A: Olen kuulnud, et Maa liigub mööda galaktika keskmest, mis kujutab endast musta auku. Kas saad mulle selgitada, mis asi on must auk? D: Must auk on koht, kus puuduvad mõõtmed. Absoluutne tühjus. Midagi universumi nullpunkti taolist. Seal muutub loomine olematuks. A: Seega, midagi ei ole? Milleks seda vaja on? D: See on koht, kus tohutu pöörleva jõu tõttu lagunevad kõik jäätmed. Selles lagu- nevad väljasurnud planeedid, asteroidid, komeedid, tolm. Seda võib võrrelda ülisuure segistiga kõik, mis sinna satub, laguneb, peeneneb subatomaarse tasandini ja teisendatakse seejärel energiaks. Seega ei lähe midagi asjatult kaduma. A: Ütleme, et see on siis värav teise maailma? D: See on, nagu sulle ütlesin. Galaktikatevahelised ühendused on tehtud pööris- neelukohtade abil, mis eksisteerivad juba loomise algusest. On selge, et neid saab luua ka kunstlikul teel. A: Kuidas? D: Mõtete ja ülisuure kristalli abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
