Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse. Südamehaigetel kopsud normis, aga süda kui pump ei suuda verd pumbata, neil esineb hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP Veres erütrotsüütidel ja vereplasmas võivad sisalduda antigeensete omadustega kehakesed. Antigeenid paiknevad punaliblede pinnal ja vereplasmas võivad sisalduda antikehad. Neid kombinatsioone veres on erinevaid, tänapäeval on erinevaid antigeene ja vastavaid grupsüsteeme avastatud rohkem kui 1-2. Praktilist tähendust omavad igapäevaselt AB0 süsteem ja reesussüsteem. AB0 veregruppide süsteemi avastas Austria teadlane Landsteiner 1940. aastal. Vastavalt AB0- süsteemile võib esineda 4 erinevat veregruppi, vastavalt A ja B a-glutinogeenide esinemisele. aglutinogeen-antigeen aglutiniin-antikeha anti-A anti-B GRUPP ERÜTROTSÜÜD PLASMAS
7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus: - Valgu molekuli hoiavad koos nõrgad sidemed, molekulide vahel - Temperatuuri muutustele väga tundlik (vesinikside) Organism ei salvesta aminohappeid!! DENATUREERIMINE – valgu struktuuri muutumine,, valgu molekul keerdub lahti RENATUREERIMINE – on võimalik taastada valgu esialgne vorm KOAGULEERIMINE – valgu primaarse struktuuri lõhkumine
taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfosüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonsed antikehad erinevad tavalisest antiseerumist väga kitsaste spetsiifiliste omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomkloon on säilitatav kui kaua tahes, ka külmutatuna. Monokloonne antikeha on kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. 5. Viljastumiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit. Millist neist eelistaksite kasutada teie, miks?
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli 1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit 2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G 3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist (viisnurk), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring) 2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga? Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist 1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal 2) DNA ahelate vahele moodustuvad vesiniksidemed järgmiste ...
vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2.struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne 3.trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku 4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5. Varuaine :munavalge, piim 6. Kaitse : antikehad · Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil? · Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel.
seal on globuliine sama palju. Ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, AH, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Albumiinide hulk veres väheneb, kui on põletik, maksa- ja neerukahjustused. Globuliinid – 46% - * α-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kortisooli, türoksiini, vaseioone, hüübimisfaktoreid. * β-globuliinid transpordivad lipiide,polüsahhariide, rauda (transferriin), hüübimisfaktoreid * γ- globuliinide hulka kuuluvad antikehad. Põletike korral nende hulk veres tõuseb. Üldiselt vastsündinud loomade vereplasmas nad puuduvad või esineb neid ülivähe. Neid kompenseeritakse ternespiima suure γ-globuliinisisaldusega. Antikehade põhiklassid IgG, IgE, IgA, IgM, IgD Fibrinogeen – 4% - trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin verehüübes. 2.6.3. Vereplasma ja vereseerumi saamine. Veri jäetakse toatemperatuurile ilma lisanditeta katseklaasi seisma. Hüübimisfaktorid ja
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. 49. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e. immunoglobuliini molekulid ( toodavad B-lümfotsüüdid) ja komplemendivalgud); Rakuline immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest)
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, ami...
1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb tuuma Vakuool - kogub vett
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste...
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustu...
kaua elama, pannakse need kasvajarakkudega ühisesse segusse, mis soodustab nende ühinemist. Tekkinud rakud viiakse selektiivsöötmele ning ellu jäävad ainult hübridoomid, mis kloonitakse. Valitud kloone kasvatatakse antikehade saamiseks elusorganismides või kunstlikes tingimustes. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees ? Antiseerum sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu ning ei ole kaua säilitatav. Monokloonsed antikehad on väga kitsaste spetsiifiliste omadustega, hübridoomikloon on säilitatav kui kaua tahes ning see võib antikeha toota piiramatus koguses. Missugused olid esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ? Taimede kasutamine raviks; maaviljelus ja loomakasvatus; leib. Millist Louis Pasteuri avastust peate kõige olulisemaks ja miks ? Vaktsineerimine organismi nõrgestatud või surmatud haigustekitajate süstimine, et vallandada immunoloogilised kaitsemehhanismid
Kaitse katete poolt Kujuneb välja elu jooksul (limamembraan,eritised, ripsepiteel) (läbipõdemine, vaktsineerimine) Immuunsüsteem(fagotsüüdid, Selle jaoks toodetakse kõrgelt mikroobidevastased valgud, spetsialiseerunud T-ja B- lümfotsüüte. mittespetsiifiline immuunsüsteem) Tsellulaarne immuunsus- Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga. Humoraalne immuunsus- Antikehad seonduvad patogeeniga,neutraliseerivad ning märgistavad selle hävitamiseks fagotsüütide poolt. T-lümfotsüüt B-lümfotsüüt Valmivad harkelundis Valmivad lümfisõlmedes Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad Arenevad luuüdis B rakkude abistamine Antikehade tootmine Organismi viirusnakatunud rakkude hävitamine MÄLU (kujuneb ajukoores)
kelleks on antigeenid, antigeene tunnevad ära spetsiifilised valgud, mida kutsutakse antikehadeks, antikehi toodavad immuunsüsteemi B – lümfotsüüdid Vaktsineerimine – põhineb inimese immuunmälul, organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Antikehad tekivad kiiresti ja haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad on jõudnud kahjustusi tekitada. Autoimmuunhaigused – immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Mõne bakteri antigeenid võivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis ründab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakterite sarnaseid valke. Ka viirusnakkused või ravimid võivad muuta rakumembraanide valke nii, et organism peab oma rakke võõrasteks sissetungijateks.
kujuneda baktereemia ehk bakteri vohamine veres. Samuti võib tekkida liigesepõletik. Shigella eritab toksiine, mis võivad põhjustadahematuurilis-ureemilise sündroomi kujunemist. Hematuurilis-ureemiline sündroom on väga tõsine seisund, millele on iseloomulik liiga väike trombotsüütide ehk veeliistakute hulk, erütrotsüütide ehk punavereliblede kahjustus ja lagunemine, äge neerupuudulikkus, palavik ning organite hulgikahjustus. Shigelloosi läbipõdemisel tekivad organismis antikehad, mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega. Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=316 Video shigelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=qkQi3kdg4Rk Kõhutüüfus Palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva.
..4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. ·Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks ·Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. VEREPLASMA VALKUDE ÜLESANDED · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid (kortisool, türoksiinjne), lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena organismi tunginud haigustekitajatele, on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. · Vereplasma valgud moodustavad ühe osa puhversüsteemidest. Valgumolekulid on oma amino-ja karboksüülrühmade tõttu võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiineon hüübimisfaktorid. · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismileka
keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude
Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid
Valgud jah jah ei ei Mineraalid Ei jah jah ei Vitamiinid Ei ei jah ei Vesi Ei ei ei jah Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis: Valgud: Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga
kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5. REGULATOORNE hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes. 6. KAITSE võõraste orgaaniliste ühendite kehasse sattumisel moodustuvad veres antikehad 7. LIIKUMINE lihasvalgud, mis muudavad oma suurust ja kuju ning lasevad inimesel lihaste abil liikuda 8. ENERGEETILINE valkudel on täielikul lagunemisel vabanev energia aga end valkudel on nii palju teisigi olulisi ülesandeid, kasutatakse valke energeetilisel toimel ainult hädajuhustel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus. HIV
organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku
sünnitusel. HIV-positiivsetel on sündivus tunduvalt madalam. Viljatus on samuti seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega, HIV-positiivsete naiste vähese seksuaalse aktiivsusega, aga ka munarakkude valmimise alanemisega. Lapsed, kelle sünnitavad HIV positiivsed emad, on vahetu sünnitusjärgse testi järel alati ka ise HIV positiivsed. Seda sellepärast, et neil on oma ema immuunsussüsteem ning nad jagavad antikehasid. Kui laps ei ole nakatunud HIV-sse, siis need antikehad järk-järgult kaovad. Mõnikord võib see võtta aega isegi 18 kuud. Naiste jaoks, kes tahavad varjata oma HIV-staatust, on väga raske järgida profülaktikanõudeid, kuna neil on väga raske seletada oma lähedastele ja sugulastele, miks ta ei toida oma last rinnaga. Samuti kardavad nad, et last rinnaga mittetoites on see tõestuseks sellele, et nad on HIV-positiivsed. Neil põhjustel on naistel tihti raske loobuda rinnaga toitmisest
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem, meristeempaljundus, taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. totipotentne, võib areneda mistahes raku tüübiks ja anda aluse organismi arengule. hübridoomitehnoloogia, hübridoom, antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid. antikehad, superovulatsioon, hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleeruvad 1-2 munarakku korraga. surrogaatema, emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. in vitro viljastamine imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga.
lipolüüsil. · Kortisooli tase suureneb stressi korral (KÜSI KIMILT KORTISOOLI TOIMEID!) · Kortisool avandab immuunsüsteemile pidurdavat mõju. Pärsib antikehade teket · Kortisool vähendab tursest tulenevat mõju. · Kortisool ei toimi mikroobile! Mikroobid jäävad organismi edasi, kuna on pidurdatud, siis organismi vastupidavus on nõrgendatud. Kuna antikehad alla surutud, siis stressikatel inimestel haigustesse nakatumine suurem (sportlased) antiallergiline toime (allergia - ülitundlikkus mingi antikeha suhtes) Glükokortikoidide ravimipreparaadid on prednisoloon, deksametasoon (allergiate jaoks) · kortisool ainevahetusele avaldab mõju põhiliselt siis, kui on vaja reserve kasutusele võtta. Kui kõht tühi, veres enam glükoosi piisavalt pole, langeb, nüüd vaja mujalt glükoosi energiaks. Kortisool
Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklisee monomeerideks- glükoosi molekulideks. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha
* ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone) *amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN * insuliin tekib kõhunäärmesja reguleerib veresuhkru taset - transport ( hemoglobiin transpordib hapnikku) ( rakumembraanis ainete transportijad) - struktuurne ( juuksed,küüned, suled) - kaitsefunktsioon ( antikehad on valgud) - kontraktsioon ( kokkutõmme, mida teevad lihasvalgud) (bakterite viburid) - retseptoorne( kinglooma ripsmed võtavad vastu ärritusi) - varuaine( tibupoegade arenedes, nad söövad munavalget) NUKLEIINHAPPED (DNA ja RNA) Nukleotiidid koosnevad: - suhkur ( DNA desoksüriboos) - lämmastikalus (DNA-s A,T, C, G) - fosfaatrühm Milleks DNA-d vajaon? Ülesanded: - Säilitab ja kannab edasi pärilikku informatsiooni - komplementaarsusprintsiip A-T
ka metalle. Kõige tuntum liitvalk on verele punast värvust andev homoglobiin. Fibrilaarvalgud ja globulaarvalgud Fibrilaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega. Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad valgud. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud: ensüümid, hormoonid ja antikehad. Valkude denatureerimine Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel valgud sadestuvad, seejuures valgumolekuli ehitus muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerimiseks. Valkude hüdrolüüs Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste ja ensüümide toimel. Hüdrolüüsi protsessi toimel tekivad aminohapped. Valkude leidumine elusorganismides ja valgurikkad toiduained Organismis on valgud pidevas vahetuses. Neid lahutatakse aminohapeteks, millest sünteesitakse uusi valke
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
Bioloogilised – haigustekitajad (viirused, bakterid) Füüsikalised – kiirgused, löögid, põrutused Keemilised – ravimid, nikotiin, tubakas, narkootikumid 13. Ema ja loote vaheline ainevahetus Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi Hormoonid Hormoonid 14. Suguhaigused Viiruslikud: Genitaalherpes, kondüloomid, AIDS (tekitab HI-viirus) Algloomade põhjustatud: Trihhomonoos Bakteriaalsed: Klamüdioos, gonorröa, seenkolpiit, süüfilis 15. Raseduse vältimine Kondoom Emakasisene spiraal SOS pillid Naissuguhormoone sisaldavad tabletid 16. Munaraku ja seemneraku võrldus
Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b. Kaitsefunktsioon- antikehad, meie kaitsevalgud, mida organism toodab võitluses haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati samad ja 2 valku spetsiifilised haigustundjad. c. Energeetiline funktsioon: annab sama palju energiat kui 1 gly molekul. Kuid kuna valkudel on palju elulisi funktsioone, siis hakatakse neid energeetilisel eesmärgil lagundama viimases järjekorras! d
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja to...
Nt munavalge, zelatiin. 2. Liitvalgud ehk proteiinid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariide, rasvu või ka metalle. Nt hemoglobiin Samuti liigitatakse valke ruumilise ehituse järgi: 1. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega (kiulise) Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad. 2. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Nt ensüümid, hormoonid ja antikehad. 22. Mida nimetatakse valgu denatureerumiseks? Näide. Valgu ehituse pöördumatut muutumist nimetatakse valgu denatureerimiseks. Selle toimel hävib pöördumatult valkude ehitus ja nad sadestuvad. 23. Nimeta 2 valkude ülesannet selgitusega: · Ehituslik funktsioon toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Valke on karvades, küünistes, kapjades, sõrgades, sulgedes jne.
Aneemia erotrotsüütide arvu langus, hemoglobiini kontsentratsiooni langus ja/või hematokriiti langus normaalse veremahu tingimustes Sümptomid: kahvatud limaskestad ja küünealused Klassifikatsioon: 1. Erütrotsüütide produktsiooni häire: a. Häire tüviraku proliferatsiooni ja diferentseerumises: Aplaastiline aneemia b. Häire erütroblasti proliferatsioonis ja küpsemises: Defektne DNA süntees (megaoblastiline aneemia): vitamiini B12 (pernitsioosne e pahaloomuline) või foolhappe defitsiit Defektne hemoglobiini süntees: defektne heemi süntees: rauavaegusaneemia ja sideroblastiline aneemia; defektne globiini süntees: talasseemiad Mitmesugused mehhanismid: aneemia kroniliste haiguste puhul(põletik, infektsioon, kasvaja); aneemia neerupuudulikkuse puhul, müeloftiisne aneemia; alimentaarne haigus 2. Suurenenud erütrotsüütide lammutamine: a. Erütrotsüütide enda häired: Pärilikud rakumembraani defektid...
keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude
Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Ainet, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse
Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa, naha karvkate hakkab kaduma Üheksas kuu: viimastel nädalatel on tema kasv eriti kiire, sündimine 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel siis on imiku nahk õrn 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse? Platsenta kaudu: ainevahetus, eritab hormoone, aitab kaitse haiguste vastu. E-L: hapnik, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, ravimind, haiguse tekitajad L-E: süsihappegaas, jääkained, vesi, harmoonid 12. Kuidas toimub sünnitus? 1) Sünnitus algab emaka seina rütmiliste kokkutõmetega(tuhud) 2) Emaka suue laieneb 3) Loote veed tulevad ära 4) Laps sünnib pea ees 5) Nabanöör lõigatakse läbi 6) Laps hakkab iseseisvalt hingama 7) Platsenta väljutatakse 13. Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead? Prespervatiivi e
2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine:
2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine:
Need antigeenid on määratud geenidega. POLÜALLEELSUS populatsioonis on ühe fenotüübilise tunnuse määramiseks rohkem kui 2 alleeli. AB0 süsteem : vererühmade määramisel osaleb 3 alleeli. IA määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdile. IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdile. i -Ei määra antigeeni teket. IA ja IB on dominantsed i suhtes. Doonori veres ei tohi olla antigeene, mis puuduvad vastuvõtjal, sest vastuvõtja antikehad põhjustavad aglutinatsiooni.(vererakkude kokkukleepumine tromb) ABO süsteemi vererühmad Vererühm Genotüübi Antigeenid Antikehad Kellele võib Sagedus d plasmas doonoriks eestlastel 0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B
D hepatiit · levinud kogu maailmas · võimsamaks levipiirkonnaks Vahemeremaad, nakatutakse juba varases eas läbi vigastatud naha ja limaskesta · mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel · samaaegne nakkumine HBVga põhjustab ägeda põletiku, mis võib narkomaanidel viia kergesti maksapuudulikkuse tekkele · platsenta hoiab seda viirust kinni ( enamasti ), lootele ohtu pole, antikehad , mis aga läbivad platsenta, kaitsevad last · diagnoositakse vereanalüüsil ja ka maksakoe prooviga · ravi sümptomaatiline, haigusel oht minna krooniliseks · ennetamine teadvustamine ja ka vaktsineerimine C hepatiit · nakatunud 3 % maakera elanikest ( varem tunti kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi ) · peiteperiood 6 12 nädalat
4. Milliste nakkushaiguste diagnoosimisel on nukleiinhappe amplifitseerimise meetodid asendamatud? Bakteriaalsete: kuna ribosoomide järjestused on erinevate bakterite liikide korral erinevad, saab rRNA järjestuse põhjal liike määrata. Kui mikrokannukeses olevas uuritavas proovis on RNA molekul olemas, siis ta spiraliseerub kaksikheeliksiks, mille tunnevad ära värvusreaktsiooni katalüüsivate ensüümidega märgistatud antikehad. Meetodi piiranguks on RNA molekulide piiratud arv (10 000) rakus sellepärast amplifitseeritaksegi RNA hulk PCRil (tekib miljardeid koopjaid). [Seda meetodit nimetatakse GenProbe meetodiks] 5. Mis limiteerib GenProbe meetodi (hübridiseerimine) puhul testi tundlikkuse? Nukleiinhapete hübridiseerimine: amplifitseerimise korral nimetatakse oligonukleotiidi praimeriks, hübridiseerimisel sondiks
Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega
Insuliidile on nii diabeedieelses kui ka haiguse varases staadiumis iseloomulik ß-rakkude vastaste valkude (antikehade) leid patsientide veres. Nii näiteks saab ß-rakkude saarekeste vastaseid antikehi (ICA, ingl. k. lühend) demonstreerida inimese kõhunäärme koelõikudel. Samas on teada, et antikehad peegeldavad küll haigusprotsessi olemasolu, kuid ei ole esmaseks kahjustavaks faktoriks. Selle kõige kindlamaks tõestuseks on fakt, et kuigi antikehad lähevad platsenta kaudu üle ka lootele, ei esine kõrge antikehade tasemega emade vastsündinutel diabeeti. Kaasajal püüavad teadlased diabeedi tekke mõistmisele lähemale jõuda lümfotsüütide alagruppide uurimise kaudu. Nagu juba mainitud, on lümfotsüütidel juhtiv roll ß-rakkude kahjustuse tekkes. Tunnused ja tulevik II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
