AIDS ja laps (0)

Laps ja AIDS
AIDS ei ole iseseisev haigus vaid see avaldub mitmesuguste nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. HIV- nakkus on eelkõige nakkus , mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Seetõttu muutub inimese organism väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele.
Mida tugevam on inimese organism, ning mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti.
HIV ja AIDS põhjustab suure kaalukaotuse, pideva väsimuse, palaviku, kõhulahtisuse, kuiva köha, muhud kaelal , kaenla all, kubemes. Nahal või suus sinikasarnased plekid .
AIDS elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HIV-viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse.
AIDS-i ei saa täielikult välja ravida ja selle vastu ei ole ka vaktsiini. Selleks, et diagnoosida AIDS-i, peab olema lisaks AIDS-i tunnustele ka mingi nakkus, millesse terved inimesed ei haigestu. Ravimeid peab võtma regulaarselt ja ühtegi korda ei tohiks vahele jätta, muidu ei toimi ravimid vastavalt.
HIV ja raseduse tagajärjed.
Loode võib nakatuda raseduse ajal,samuti sünnitusel või sünnitusjärgsel perioodil rinnaga toitmisel. Arvatakse, et 25-40% toimub nakatumine raseduse ajal ja 60-70% sünnitusel. HIV-positiivsetel on sündivus tunduvalt madalam. Viljatus on samuti seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega, HIV-positiivsete naiste vähese seksuaalse aktiivsusega, aga ka munarakkude valmimise alanemisega.
Lapsed, kelle sünnitavad HIV positiivsed emad, on vahetu sünnitusjärgse testi järel alati ka ise HIV positiivsed. Seda sellepärast, et neil on oma ema immuunsussüsteem ning nad jagavad antikehasid. Kui laps ei ole nakatunud HIV-sse, siis need antikehad järk-järgult kaovad. Mõnikord võib see võtta aega isegi 18 kuud. Naiste jaoks, kes tahavad varjata oma HIV-staatust, on väga raske järgida profülaktikanõudeid, kuna neil on väga raske seletada oma lähedastele ja sugulastele, miks ta ei toida oma last rinnaga. Samuti kardavad nad, et last rinnaga mittetoites on see tõestuseks sellele, et nad on HIV-positiivsed. Neil põhjustel on naistel tihti raske loobuda rinnaga toitmisest. Pealegi ei ole rinnapiima asendajad kõigile naistele kättesaadavad.
HIV test väikelaste puhul on väga sarnane viiruskoormuse testile.
Väljakujunenud tavaks on saanud testida lapsi nende sündimise päeval, siis, kui nad on saanud ühekuuseks ja seejärel kolmekuuseks.
Kui kõik need testid on negatiivsed ja te ei toida last rinnaga, siis ei ole teie laps HIV
positiivne.
HIV ülekandumise risk emalt lapsele rinnapiima kaudu võib olla kuni 28%.
Lutipudeliga toitmist soovitatakse käesoleval ajal kõigile HIV positiivsetele emadele.
Kui te olete käitunud õigesti raseduse ja sünnituse ajal, ei soovi te kindlasti oma lapse
tervisega riskida teda rinnaga toites. Te peate oma ämmaemandaga arutama, kas te vajate lutipudeleid ja muud steriilset varustust, mida koju kaasa võtta, kui teid haiglast välja kirjutatakse .
Toitumine.
Tervislik toitumine on looduslähedane ning lisaaineteta. Roh­kesti tuleks juua vett.
Sama tähtis kui toiduained, on toitumisel puhtuse pidamine. Puhasta tuleks värsked toiduained, et ei saaks nende vahendusel nakkushaigusi. Enne toidu valmista­mist tuleks kindlasti pesta käsi. Käte hügieen on eriti tähtis toore liha ja kana töötlemisel.
Õigeaegne ning õigesti valitud viirusvastane teraapia annab võimaluse vältida AIDS-i.
AIDSi vastu ravi ei ole.
On olemas ravimid, mis pidurdavad HIVi arengut ja siis ei ole ka immuunsüsteemi kahjustus nii kiire. Kuid viirust organismist välja saada ei ole vôimalik.