Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kt DNA (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise aine molekule on joonisel kujutatud?
  • Millist protsessi on kujutatud joonisel?
  • Mis juhtub kui vale t RNA ilmub translatsiooni?
  • Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja geeniteraapia ?
  • Mitut moodi D lindistad ?
  • Millises raku osas protsess toimub?
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga.
Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli
1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit
2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G
3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist ( viisnurk ), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring)
2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga?
Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist
1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal
2) DNA ahelate vahele moodustuvad vesiniksidemed järgmiste lämmastikaluste vahel: A-T ja C-G
3) DNA replikatsioon toimub tänu ensüümile (biokatalüsaatorile, mis kiirendab keemilisi reaktsioone organismides) DNA- polümeraas , mille tulemusena DNA ahel kahekordistub
3.. On teada DNA ühe ahela nukleotiidjärjestus A-T-T-G-G-C-A-A-T-T. Leidke teise ahela nukleotiidjärjestus.
U-A-A-C-C-G-U-U-A-A
4. Täitke joonisel olevad lüngad vastavate nukleiinhapete tähistega.
Replikatsioonil tekib DNA ja transkriptsioonil mRNA.
Sarnanevad: 1) toimuvad rakutuumas , 2) on matriitssünteesid, mille käigus sünteesitakse ühe ahela alusel komplementaarsed ahelad.
5. Mis juhtub, kui vale t RNA ilmub translatsiooni?
Tekib puue ? :D Pmst küll jah. :D :D
6. Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja geeniteraapia ?
Geenitehnoloogia – DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine kehaväliselt ja
siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneetiliselt tuvastada.
Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse
7. Lõpeta lause.
  • mRNA molekule sünteesitakse.. transkriptsiooni ajal
  • Geneetilise koodi mittemuutuvus tähendab et.. Ta on universaalne ja tema kuju ei muutu.
  • valgu sünteesi lõpetab... stoppkoodon
  • Ühele koodonile vastab maksimaalselt... 4 aminohapet
  • kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad... genoom , valgud ja nukleiinhapped
  • Sarnaselt elusorganismidele on kõigile viirustele omane...muutumatu geneetiline kood.
  • Viirushaigusi saab uurida... mitut moodi? :D lindistad ? :D

  • Hulkrakse organismi geenidest eraldub samaaegselt.. ???

1. Vaadake joonist!
Millist protsessi on kujutatud?
Tegemist on valgu sünteesi ehk translatsiooniga.
Tooge kolm argumenti oma otsustuse toetuseks.
1) Joonisel on kujutatud transpordi RNA-d (iseloomulik ristikulehe kuju)
2) Transpordi RNA-d transpordivad aminohappe jääke (Phe, Val)
3) Aminohappejääkidest on moodustunud aminohappeahel e valgu primaarstruktuur (aminohappejääkide vahel peptiidsidemed)
4) Ribosoomile on kinnitunud üheahelaline mRNA, mille koostisse kuulub nukleotiid uratsiil
5) mRNA koodoniga on ühinenud tRNA antikoodon
Millises raku osas protsess toimub?
Valgu süntees toimub ribosoomides.
Nimetage kaks põhjust, milleks vajab organism sünteesiprodukti.
Valkude ülesanded organismides on:
1) Reguleerida biokeemiliste reaktsioonide kiirust
2) Ehituslik funktsioon, kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse
3) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin veres, transportvalgud membraanides)
4) Regulatoorne funktsioon ( insuliin , mis reguleerib vere suhkrusisaldust)
5) Kaitsefunktsioon ( antikehad )
2. Kujutage antud DNA lõigule vastav mRNA-lõik ja selle alusel koodipäikest kasutades valgusünteesil kasutatavad aminohapped vastavas järjekorras. Sorri, ma ei oska seda päikest lugeda.
3.. On teada DNA ühe ahela nukleotiidjärjestus A-T-T-G-G-C-A-A-T-T. Leidke teise ahela nukleotiidjärjestus.
U-A-A-C-C-G-U-U-A-A
DNA monomeer
RNA monomeer
A
U
T
A
C
G
G
C
Vasakule Paremale
Bioloogia kt DNA #1 Bioloogia kt DNA #2 Bioloogia kt DNA #3 Bioloogia kt DNA #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jenny. Õppematerjali autor
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga.
Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli pluss JOONIS
2.. On teada DNA ühe ahela nukleotiidjärjestus A-T-T-G-G-C-A-A-T-T. Leidke teise ahela nukleotiidjärjestus.
3. Täitke joonisel olevad lüngad vastavate nukleiinhapete tähistega.
4. Mis juhtub, kui vale t RNA ilmub translatsiooni?
5. Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja geeniteraapia?
jms

Sarnased õppematerjalid

Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis
6
docx

Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis

1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad vesiniksidem

Geenitehnoloogia
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
15
docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

Bioloogia
Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
32
doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

Geenitehnoloogia
Organismi keemiline koostis
5
docx

Organismi keemiline koostis

KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) ­ süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) ­ väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) ­ magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) ­ enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, n

Bioloogia
Organismide koostis
7
rtf

Organismide koostis

Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koos

Bioloogia
DNA RNA
3
docx

DNA RNA

Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin ­ nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A

Bioloogia
Molekulaarbioloogia
3
odt

Molekulaarbioloogia

1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalust

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
Molekulaarbioloogia
6
doc

Molekulaarbioloogia

Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus k

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

313413 profiilipilt
17:44 11-10-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun