*kuvaril liikuv viit e. Kursor, *osutusseade (hiir) *ikoonid *aknad *menüüd Operatsioonisüsteemi teenused *Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele *Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) *I/O operatsioonid- kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole pöörduda, peab OS selleks teenuseid pakkuma. *Failisüsteemi manipuleerimine- failide loomine, kustutamine, lugemine, kirjutamine, kataloodioperatsioonid. *Side- andmevahetus protsesside vahel (samas või erinevates arvutites), realiseeritakse teadete saatmisega või jagatud mäluga. *Vigade avastamine- protsessori, mälu,, I/O seadmete ja kasutajaprogrammide vigade avastamine ja neile adekvaatselt reageerimine. Veel protsessist *Operatsioonsüsteemi peamine ülesanne on kergendada kasutajal rakendusprogrammide täitmist. *Kasulik ja tähtis konseptsioon: protsess=programmi täitmine. *Protsess ei samastu programmiga
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta erineva suurusega pindalasid, kus sõltumata füüsilise arvutiv...
Tallinna Polütehnikum It-Telekommunikatsioon Süsteemiarenduse elutsükkel Referaat Noorem Tarkvaraarendaja Rasmus Karm Ta-17E Juhendaja: Kaupo Nõlvak Tallinn 2017 Sisukord 1.Elutsükli üldised mudelid..................................................................................................3 2.Koskmudel.........................................................................................................................5 Kokkuvõte:.......................................................................................................................7 3.Inkrementaalne arendusmudel...........................................................................................8 Inkrementaalse arenduse eelised:...............................................................
............................................................... 17 3 1. Mis on printer? Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad (kasutatakse büroodes, asutustes ja koolides). Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja...
Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
.......... 23 Küsitluse analüüs..................................................................................................................25 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................28 Lisad..................................................................................................................................... 30 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tehnoloogia ja eelkõige kiire andmevahetus on tänapäeval väga tähtsad. Tähtsad just eelkõige tänapäeva kiire elutempo pärast. Teema valik ei olnud kerge kuna kaalusin ka veel mitmete teiste teemade üle, aga lõpuks jõudsin arusaamale, et teha uurimistöö tänapäeval ühest tähtsamast infotehnoloogilisest saavutusest, ehk siis internetist. Töö on jagatud peatükkideks ja need omakorda alapeatükkideks. Uurimuses on juttu internetist ülemaailmselt ja eraldi osana on välja toodud interneti levik ja arengutase Eestis.
Järgnevalt toon välja hinnakirjade võrdluse funktsioonide lõikes. Siia juurde siiski märgin, et hinnakirjad antud programmide veebilehtedel ei ole sedaviisi funktsioonide haaval välja toodud nagu allolevas tabelis, seega olen ma nad siia kuidagi kohandanud, mugandanud ja antud tabel ei pruugi just anda põhjapanevat infot hindadest vastavalt allolevatele funktsioonidele. Näiteks Rapidi puhul on vaid Peamooduliga (sh müük, ost, pank, kassa, pearaamat, andmevahetus pankadega, äriregistri aruanded) nõutav tasu 0 eurot, kui aastane dokumentide arv jääb alla 100, ning sealjuures võib teha raamatupidamist kuni 5 ettevõttele. Võimalus on ostmise asemel ka rentida raamatupidamiseprogrammi, aga ma ei oska täpselt kirjeldada, kuidas see võiks välja näha, aga tõenäoliselt oleks tegu veebis toimiva süsteemiga serveritoega. Hinnad on välja toodud käibemaksuta ja eurodes.
a stividorifirmad. Finantsgruppi arvatakse pangad, kindlustusfirmad, faktooringfirmad jne. Siia gruppi kuuluvad organisatsioonid hoolitsevad transpordiprotsessis vajaminevate finantsvoogude korrektse liikumise eest. Autorisatsiooni gruppi kuuluvad toll, sadamavõimud, kaubanduskojad, maksuamet, Keskkonnaamet jms. Siia gruppi kuuluvad organisatsioonid vastutavad selle eest, et transport toimuks vastavalt valitsuse ja rahvusvahelistele regulatsioonidele. Elektrooniline andmevahetus on valdkond, mis Eesti sadamates pole arenenud. Eestis ei eksisteeri ühtegi spetsiaalset infosüsteemi, mis ühendaks omavahel eelmises peatükis ära toodud organisatsioonide grupid. Samuti ei eksisteeri ühtegi kompleksset sadamasisest infosüsteemi. Kas Eesti sadamates on üldse vaja kasutusele võtta infosüsteemi? Lihtne ja lühike vastus oleks jah. Kuid meeles peab pidama tegurit, et EDI kasutamine toob kasu vaid piisavalt suurte (info)voogude puhul. Suured
o Aknad o Menüüd Operatsioonisüsteemi teenused · Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele · Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) · I/O operatsioonid kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole pöörduda, peab OS selleks teenuseid pakkuma · Failisüsteemi manipuleerimine failide loomine, kustutamine, lugemine, kirjutamine, kataloogiaoperatsioonid · Side andmevahetus protsesside vahel (samas või erinevate arvutites), realiseeritakse teadete saatmisega või jagatud mäluga · Vigade avastamine protsessori, mälu, I/O seadmete ja kasutajaprogrammide vigade avastamine ja neile adekvaatselt reageerimine Operatsioonisüsteemi asukoht tarkvara ja riistvara hierarhilises süsteemis Lõppkasutaja Programmeerija 1 2 Rakendusprogrammid
14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitration): süsteemid katkestusega ja ilma, prioriteedid[2] *Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation)- Andmeedastuse juhtimise eesmärgiks on maksimaalselt efektiivne arvuti andmesiinide kasutamine ning nende otstarbekas jagamine kõigi arvuti funktsionaalsete komponentide vahel. Andmeedastuse juhtimise realiseerimiseks on mitmeid erinevaid teooriaid ning meetodeid: *Passiivne andmevahetus - Passiivse andmevahetuse puhul ei toimu I/O seadmete ning protsessori vahel mingit erilist suhtlust (I/O seadmed ei nõua ise tähelepanu) ning prioriteetide probleem on lahendatud korrapäraselt multiplexori abil. *Katkestusega süsteemid- Katkestusega süsteemi puhul on kõik arvuti riistvaralised komponendid on ühendatud protsessoriga läbi spetsiaalse siini IRQ(Interrupt Request), tänu millele neil on vajadusel võimalik nõuda protsessori tähelepanu. Katkestuse toimumisel:
Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti: - süntaks (syntax) - kuidas andmeblokki moodustada, ehk kellele ja kes saadab jne. - semantika (semantics) – tähenduslik info, ehk mida nende andmetega teha, mis järjekorras pakette saadetakse, mida teha vigade korral, mis väli mida näitab (saatja, saaja jne). - ajastusreeglid (timing) – kiiruse komponendid
Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus) operatiivmälu haldamine. Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele)
Katkestusvektori tabel katkestust sooviv programm edastab protsessorile nihke katkestuste vektori tabeli alguses. Programmeeritav katkestuse vektor PIC vabastab protsessori katkestustega tegelemisest, võimaldab keelata katkestusi, määrab prioriteete. Katkestuste rakendused protsessorile teatada välisest sündmusest, tegevuse lõpp, ressursside jagamine, ebanormaalne sündmus, süsteemi funktsioon. Riistvara tegevus katkestuste korral (täitmised) Katkestustega andmevahetus katkestuste käivitamise võimalused: programmeerija kasutab vastavat käsku, erandina vea korral, riistvaraliselt. Katkestuste täitmine: protsessor lõpetab poolelioleva käsu, PC ja PSW salvestatakse pinumällu, Pc-sse uus väärtus. Peale katkestust täitva programmi lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude register. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) Virtuaalmälu on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja
teenuste osutamisest saavad = rahulolu. Tellimustsükkel Tellimustsükkel algab ja lõppeb kliendi juures. Tavapärase tellimustsükli faasid: · Tellimuse kavandamine(klient) ja koostamine(vastuvõtja) · Tellimuse edastamine · Tellimuse töötlemine/käsitlemine · Tellimuse käsitsemine tootmises ja/või laos · Tellimuse tarnimine Elektrooniline andmevahetus (EDI electronical data intercharge) tellimus lähetatakse kliendi arvutist tarnija arvutisse lihtsustab ja kiirendab oluliselt tellimuse edastamist Tellimuse töötlemine koosneb järgmistest toimingutest: · Kontrollitase, kas tellimuse sisu on täpne ja täielik · Kontrollitakse, kas saab müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid
Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest (näit. Telnet, FTP) Kolme kätlemise reegel. Protsess, millega kaks seadet alustavad andmevahetust. Kätlus algab sellega, et üks seade saadab teisele sõnumi, millega teatab soovist avada ühenduskanal. Seejärel vahetavad seadmed omavahel talitlusandmeid, et kooskõlastada kasutatav andmevahetusprotokoll. Kätluse järel algab tegelik andmevahetus ESITLUSKIHT SSL Infoturbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks. Sõna "sokkel" viitab sellele, et andmete edasi-tagasi saatmine klient- ja serverprogrammivahel toimub läbi soklikihi programmi ja meenutab elektripirni pesasse sisse- ja väljakeeramist. SSL kasutab RSA kahe võtmega (avalik ja privaatvõti) krüpteerimissüsteemi. RSA süsteemi juurde kuulub ka digitaalne sertifikaat e. isikutunnistus. SSL protokolli töötas välja Netscape ja seda
– asukohaga seotud infot analüüsida. Geoinfosüsteemi lühikirjeldus. GISi põhiülesandeks võib pidada ka andmete integr eer imist. Objekti asukoht või sündmuse toimumispaik on integreeriv parameeter, mille abil erineval kujul olevat infot saab seostada, viidata, sorteida ja analüüsida. GISi riistvara ja tarkvara funktsioonid on alljärgnevad. Andmete kogumine ja verifitseerimine • Kompileerimine • Salvestamine • Täiendamine ja muutmine • Andmete haldamine ja andmevahetus • Manipuleerimine • Analüüs ja andmete kombineerimine • Päringud ja tulemuste esitus Enamlevinud GIS programmid 16 MapInfo • MicroStation • IDRISI • ESRI tooted (ArcView, ArcInfo) Olulisemad GIS päringud asukohapäringud Mis asub asukohas ...? – otsingupäringud Kus asub objekt ...? – trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...?
Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei
i = l*a/R i – liikluse intensiivsus, a – keskmine pakettide saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu – sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited – mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail)
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorit...
Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus) operatiivmälu haldamine. Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine 10 Esimene generatsioon(1945-1955) Esimestel arvutitel ei olnud operatsioonisüsteeme. Need töötasid valdavalt elektronlampidel, olid ebatöökindlad ja hiigelsuured. Programmid laeti käskhaaval
operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus) operatiivmälu haldamine. Operatsioonisüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Esimene generatsioon(1945-1955) Esimestel arvutitel ei olnud operatsioonisüsteeme. Need töötasid valdavalt elektronlampidel, olid ebatöökindlad ja hiigelsuured. Programmid laeti käskhaaval arvutisse kas perfokaarte või arvuti esiseinal asuvaid lüliteid kasutades. Seejärel seati paika
Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide ebaseaduslik läbivedu oma territooriumilt ja võimalik salakaubandus. Samuti on oluline tõkestada massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide või nende tootmisvahendite tootmine Eestis ning asjakohase oskusteabe levik. Selleks on seadusega rakendatud riiklik strateegilise kauba kontrolli süsteem, ametkondade kooskõlastatud tegutsemine ning laialdane rahvusvaheline koostöö, sh andmevahetus. Eesti tegevus on vastavuses rahvusvaheliste ekspordikontrolli põhimõtete ja Euroopa Liidu eeskirjadega. 3. EESTI SÕJALINE KAITSMINE 3.1 Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel Eesti sõjalise riigikaitse eesmärk on tagada julgeolekupoliitika eesmärgid sõjaliste vahenditega. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmesus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse
RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll. Katluse jarel reeglistikku siis on temale see bitijada arusaadav. algab tegelik andmevahetus. Selleks on kasutusel protokolli päis , kus on Lokaalne ja globaalne demuxing (lahtipakkimise) ,mis selgitab Side vorke voib vaadelda ka kui rakke ,mis on vastuvotjale kuidas paketti kasutada ning paises erineva suurusega nii arhitektuurilt kui ka on ka paketi pikkus. Pais on tavaliselt kas tekst (HTTP ,SMTP) voi siis binaarne (IP ,TCP lopmatult palju olekuid (signaali ,Ethernet)
Hankijatega seoses on oluline nende hinnakujundus, tooteinfo tõlkimine, valuutaga seotud küsimused ja hindade ümmardamise küsimused valuuta konverteerimisel. Hankijate seas on põhiliseks muutuseks kaupade erinevus Lätis ja Eestis. Kaubavaliku tegemine on üks olulisemaid otsuseid mis mõjutab Selveri edukust Läti turul. Kuna Eestis on koostöö hankijatega juba 18 välja kujunenud ning levinud on elektrooniline andmevahetus, loodetakse sarnasele kiirele organiseeritusele ka Lätis. (Saar 2007) 2.1.2. Konkurendid Viimastel aastatel on Läti jaekaubandusturg märkimisväärselt arenenud. Mitmed ettevõtted kes tegutsevad ka Eestis on laienenud Läti jaekaubandusturule. Nende hulgas on Soome kapitalil põhinev Kesko Foods oma Rimi ja Supernetto kauplustega ja Leedu kapitalil põhinev VP market, oma Maxima kauplustega. Toidu ja esmatarbekaupade turg Lätis on oma ülesehituselt sarnane Eestiga
õigus. Üheks heaks näiteks selles vallas on oma veebi kopeerimine SharePoint5 portaali. 1 IIS Internet Information Service so Windowsi teenus, mis võimaldab veebi serveerimist nii sisevõrku kui Internetti. Rohkem infot leheküljel 481 2 FTP File Transferee Protocol 3 HTTP Hyper Text Transfeere Protocol standard veebilehtede edastamiseks üle Interneti 4 HTTPS HTTP turvaline versioon, kus andmevahetus serveri ja kliendi (brauseri) vahel on krüpteeritud. 5 SharePoint Microsoft Office SharePoint Server ja Microsoft Windows SharePoint Services on keskkonnad portaalide ehitamiseks. Neid kasutatakse enamasti intranetis töökorralduse ja failihalduse lahendamiseks. Rohkem infot veebist www.microsoft.com/sharepoint Programmi koodi paigutamine eraldi faili Kuigi veebirakendus lubab kirjutada koodi ja lehekülje märgistuse samasse faili, on enamasti mõistlik need kaks eraldada
Kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Siin on sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse). Andmekandja (ehk vahetatav mälu) materjal, millele saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta (flopi, CD). Salvestama (Save) andmeid välismällu paigutama. 3.2 Mälumahu mõõtmine Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites.
Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 3. ANDMEEDASTUSE JUHTIMINE: SÜSTEEMID KATKESTUSTEGA JA ILMA, PRIORITEEDID Andmeedastuse juhtimine (bus arbitation) andmeedastuse juhtimise eesmärgiks on maksimaalselt efektiivne arvuti andmesiinide kasutamine ning nende otstarbekas jagamine kõigi arvuti funktsionaalsete komponentide vahel. Passiivne andmevahetus ei toimu I/O seadmete ning protsessori vahel mingit erilist suhtlust (I/O seadmed ei nõua tähelepanu) ning prioriteetide probleem on lahendatud korrapäraselt multipleksori abil. Katkestusega süsteemid kõik arvuti riistvaralised komponendid ühendatud protsessoriga läbi spetsiaalse siini IRQ (Interrupt Request) tänu millele vajadusel võimalik nõuda protsessori tähelepanu. Katkestuse toimumisel: a) Protsessor lõpetab parasjagu poolelioleva operatsiooni
logistilisi tegevusi nii, et muutub ka omavaheline töö- ja vastutuse jaotus. Logistilistes tarneahelates saab luua uusi tooteid ja lisaväärtusi ning avanevad võimalused uutele turgudele ja turusegmentidesse sisenemiseks . Kiire reageerimine (Quick response logistics) –ärilogistika uus strateegia Terminit QR (kiire reageerimine) kasutati esmakordselt USA moerõivatööstuses. Seal kombineeriti IT süsteeme (elektrooniline andmevahetus, kassaaparaadid, vöötkoodid) selleks, et parandada kontrolli varude ja teeninduse üle, vähendada tegevuskulusid ja suurendada kasumit. QR esimene tunnusjoon on informatsiooni kiirem ja täpsem ülekanne tarneahela kõigi lülide vahel. QR strateegia poolt loodud kiirem ja täpsem informatsioon võimaldab firmadel paremini reageerida kõikuvale nõudlusele. Väga vähesed firmad mõistavad ja omavad täielikku ülevaadet oma tarneahela kogukuludest
Berners-Lee // 1994: Mosaic, later Netscape // late 1990's: commercialization of the Web // Late 1990's 2000's: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse
Nelson1960’s] // HTML, HTTP: Berners-Lee // 1994: Mosaic, later Netscape // late 1990’s: commercialization of the Web // Late 1990’s – 2000’s: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail),
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
Mikroprogrammi abil on alati võimalik realiseerida ALU poolt tehtavate operatsioonide baasil täiendavaid käske. RISC – Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Vähe adresseerimise viise. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. Kiirem käsutäitmine (paralleelselt). fix käsuformaat – käsu lihtsam dekodeerimine. mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi). võimas registermälu. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega. efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine. lihtsad käsud CISC – Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras . Näiteks kui ALU ei oska riistvaras
Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahetus peab samas taktis, muidu tekivad vead sRisse, so peab vastutama, et saatja R vastuvõtja töötaks samas taktis 3. Andmervahetuse manageerimine - ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine- koormamine 4. Vookontroll - et ei tekiks nö r, liikluse suunamine, ressursi kasutamine, sest vastuvõtja saab ainult mingis kindla kiirusega pakette vastu võtta. Kui puhver on täis, siis andmed lähevad kaotsi. 5
kiirus pole ATM VBR Garanteeritu Jah Jah Jah Ummikuid d kiirus pole ATM ABR Garanteeritu Ei Jah Ei Jah d miinimum ATM UBR Ei garanteeri Ei Jah Ei Ei Internet: * Andmevahetus arvutite vahel, „elastne“ teenus, puuduvad ranged andmete levikuaeja nõuded * „Targad“ lõppkasutajad, suudavad kontrollida, vigadest taastuda * Võrk lihtne, komplekssus võrgu servades * Mitmed ühendusviisid erinevate omadustega ATM: * Arenenud telefonindusest (kindlad ajalised nõudmised, vajalik garanteeritud teenus) * Keerukus võrgu sees, otspunktid „rumalad“ (telefoniaparaadid) 30. Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad
· PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti Mälusiini taktsagedus (MHz) · PC133 SDRAM - 133MHz · PC2100 DDR-SDRAM - 133MHz · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 400MHz Mälu teoreetiline andmevahetuskiirus ühe kanali kohta (MB/sek) So mälusiini laius korrutatud taktsagedusega. · PC133 SDRAM - 8 x 133 = 1064MB/sek · PC2100 DDR-SDRAM - 2 x 8 x 133 = 2128MB/sek* · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2 x 2 x 2x 133 = 2128MB/sek* *mälu andmevahetus toimub 2 korda ühe taktsageduse impulsi kohta Mälusiini laius näitab kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada. Mälusiini taktsagedus näitab kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama. Kusjuures kui SDRAM ehk sünkroonne dünaamiline muutmälu vahetab andmeid süsteemiga vaid üks kord ühe taktsageduse impulsi korral, siis uuemad mälutüübid (DDR-SDRAM ehk topeltandmevahetuskiirusega SDRAM ja RDRAM ehk Rambus
sentimeetri pikkused metallist rajad emaplaadil ajalisi probleeme, sest nad töötavad miniatuursete raadioantennidena, mis kiirgavad teisi elemente mõjustavat elektromagnetilist kiirgust. Segava mõju vähendamiseks püüavad arvutit kujundavad insenerid paigutada kiired siinid emaplaadil võimalikult väiksele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust kaugemale. Arvutisisene ja -väline andmevahetus toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mis mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Lühike lokaalne siin (local bus) ühendab omavahel protsessorit, vahemälu ja operatiivmälu. Sisend-väljundsiinid ühendavad erinevaid välisseadmeid protsessoriga. Nad on protsessoriga ühendatud nn. silla (bridge) abil, mille funktsioone täidab kiibistik emaplaadil. Konkreetne süsteem võib üheaegselt kasutada järgnevaid sisend-väljundsiine:
Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide ebaseaduslik läbivedu oma territooriumilt ja võimalik salakaubandus. Samuti on oluline tõkestada massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide või nende tootmisvahendite tootmine Eestis ning asjakohase oskusteabe levik. Selleks on seadusega rakendatud riiklik strateegilise kauba kontrolli süsteem, ametkondade kooskõlastatud tegutsemine ning laialdane rahvusvaheline koostöö, sh andmevahetus. Eesti tegevus on vastavuses rahvusvaheliste ekspordikontrolli põhimõtete ja Euroopa Liidu eeskirjadega. 3. EESTI SÕJALINE KAITSMINE 3.1. Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel Eesti sõjalise riigikaitse eesmärk on tagada julgeolekupoliitika eesmärgid sõjaliste vahenditega. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmesus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava
· ühine tootearendus, teadus ja arendusprojektid. Eesti Mereakadeemias koostati 2006.a. Eesti merenduse klastriuuring. Uuringu eesmärgiks oli Eesti merendusklastri 100 suurema ettevõtte määratlemine ja nende seos Eesti Mereakadeemia teenuste huvi selgitamisega. Uurimuse põhjal moodustas alamklastri 100 suurema käibega ettevõtte kogukäive 2004.a. 32 miljardit krooni. Uurimuse põhjal peeti Eesti merenduse seisukohalt prioriteetseteks uuringuid järgmistes valdkondades: sadamate võrk ja andmevahetus, uute sadamate ja infrastruktuuri kiirendatud arendamise planeerimine, innovaatilised lahendused laevaehituses, uued laevatüübid muutuvate ja uute turgude jaoks. Ettevõtte seisukohalt oldi enam uuringute valdkondadest: väikesadamate arendamine, innovaatilised lahendused laevaehituses, mereturismi arendamine, multimodaalse transpordi (kaubavoogude) planeerimine. Suurimat huvi Eesti Mereakadeemia teenustest tunti majandusuuringute, laevamehaanika ja mereõiguse vastu. 2
Antud näites luuakse FTP ühendus hosting.eneta.ee saidis asuva veebiga. 2 IIS Internet Information Service so Windowsi teenus, mis võimaldab veebi serveerimist nii sisevõrku kui Internetti. Rohkem infot leheküljel 481 3 FTP File Transferee Protocol 4 ENETA Eesti .NET Assotsiatsioon rohkem infot veebist http://www.eneta.ee 5 HTTP Hyper Text Transfeere Protocol standard veebilehtede edastamiseks üle Interneti 6 HTTPS HTTP turvaline versioon, kus andmevahetus serveri ja kliendi (brauseri) vahel on krüpteeritud. 7 SharePoint Microsoft Office SharePoint Server ja Microsoft Windows SharePoint Services on keskkonnad portaalide ehitamiseks. Neid kasutatakse enamasti intranetis töökorralduse ja failihalduse lahendamiseks. Rohkem infot veebist http://www.microsoft.com/sharepoint Kui ühendus loodud saate asuda failide kopeerimise ja sünkroniseerimise juurde. Kopeerimist
Varem eri valdkondades tegutsevad ettevõtted on hakanud üksteisele lähenema. Tooteid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR valmistavad ettevõtted püüavad lisada toodetele teenusepakette, teenuseid tootvad ettevõtted aga üritavad kujutada teenuseid tootesarnastena. Aktiivne, reaalajas toimuv andmevahetus eeldab part- nerite vahel usalduslikke suhteid ning juhib ostja-tarnija suhte tugevnemisele. Küsimused 1. Mida mõeldakse lisaväärtuse loomise all väärtusahelas/tarneahelas? 2. Mida tähendab mõiste „konkurentsivõimeline ettevõte?“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
