varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude Keha toestamine Veri on ka Vedel kude Varuained sidekude Säilitamise koht Kaitse Lihaskoe alatüübid ja nende iseloomustus: Silelihas Vöötlihas Südamelihas (myocardium) Ei ole vöödiline Vöödilised Vöödiline Elundite seintes Luude küljes asub ainult südames
teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku. Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta
Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim haigusttekitav lipoproteiin, kuna selle taseme tõusuga arvatakse kaasnevat lipiidide ladestumist veresoonte seintesse 2. Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) eemaldab kudedest kolesterooli ning transpordib seda tagasi maksa, mille kaudu see eritub
VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8
ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.
läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Millest sõltub lõigustumise tüüp? Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon: Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
miRNA geeni. Üks miRNA geen suudab vaigistada sadu mRNA geene, kuna seondumine eelistatult geeni 3' UTR alasse nõuab homoloogsust ainult 7 np osas! Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist.miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed nagu seda siRNAde korral. NB! miRNA on endogeense päritoluga 10. Nimeta RNA alatüübid ja nende olulisemad funktsioonid? 1. Kodeeriv RNA ehk mRNA , mis transleeritakse valgujärjestuseks . 2. Mittekodeeriv RNA ehk ncRNA, mida ei transleerita valguks. snoRNA- osalevad rRNA, snRNA, tRNA keemilises modifitseerimises ja protsessingus. snoRNA geenid asuvad rRNA geenide intronites. snoRNA moodustab komplekse valkudega snoRNP. Otsmised pöördkordusjärjestused (nt IS elemendil)- mõlemas otsas on IR järjestused
tekkida liigespõletikud. Tekkepõhjused ja - mehhanismid Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°Cjuures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.
mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Linnalähedaste asulate arv on aastast 1959 järjest kasvanud, eriti 2000ndatel aastatel (kasvades peaaegu 4 kordseks). Muude maa-asulate arv on aastast 1959 vähenenud peaaegu 3 korda. Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused
55 aastat. Enamus naisi ei aima, et tõenäoliselt nakatusid nad kõrge riskiga HPV alatüübiga teismelisena või 20ndates eluaastates. Pneumokokknakkus 9 Pneumokokiks nimetatakse mikroobi, mille ladinakeelne nimi on Streptococcus pneumoniae. Pneumokokke on üle 90 alatüübi ehk serotüübi. See mikroob võib põhjustada keskkõrvapõletikku ja põskkoopapõletikku, teatud alatüübid ka kopsupõletikku, ajukelmepõletikku, baktereemiat ehk sepsist jne. Pneumokokkvaktsiin annab kaitse kindlate pneumokokkide alatüüpide eest ning kaitseb meningiidi ja sepsise eest, osaliselt ka keskkõrvapõletiku ja kopsupõletiku eest. Mitmetes Euroopa maades kuulub pneumokokkvaktsiin riiklikesse immuniseerimiskavadesse. Laste kõrge hõlmatuse korral vaktsinatsioonidega väheneb oluliselt ka täiskasvanute haigestumine tõsistesse
Mälukaotus on informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse tagajärjel. Õ. lk. 107-112 1. Mis määrab naha-, juukse- ja silmavärvuse? Naha-, juukse- ja silmavärvuse määrab pigmendi melaniin olemasolu. 2. Mis tunnused on muutumatud sünnist surmani? Sünnist surmani on muutumatud näiteks vererühmad ja sõrmejäljed. 3. Nimeta melaniini kaks põhitüüpi ning omakorda nende alatüübid! Eumelaniin must ja pruun Feomelaniin punane või kollane 4. Mis on kõigi melaniinide sünteesi lähteaineks? Mis lisandub feomelaniinide puhul? Kõigi melaniinide sünteesi lähteaineks on aminohape türosiin, feomelariinide puhul lisandub veel aminohape tsüsteriin. 5. Kuidas on nahavärvuse üldtüübi järgi eristatud inimrasse? Inimrasse nende nahavärvuse üldtüübi järgi on eristatud järgmiselt:
liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Ex-situ kaitse - bioloogilise mitmekesisuse komponentide kaitse väljaspool nende looduslikku elupaika . In-situ kaitse - ökosüsteemide, looduslike kasvukohtade ja elupaikade kaitse ning liikide elujõuliste populatsioonide säilitamine ja parandamine nende looduslikus keskkonnas; kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus on välja arendatud nende eristavad . Ex-situ tegevuse alatüübid: ● Loomade/taimede tehisasurkonnad • Krüopangad ///seemne ja munarakkude säilitamine/// • DNA – pangad • Seemnepangad – taimede puhul • Embrüo siirdamine • Tüvirakkude pangad - kloonimine Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS! Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi • Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid
N: väiksemate kõrvalnähtudega antipsühhootiliste ravimite loomine. Traditsiooniliselt dopamiini retseptorite antagonistid, mis atakeerivad kahte selle retseptori viiest alatüübist (D2, D3). Kuna arvatakse, et Parkinsoni tõbe tekitav kõrvalefekt on seotud D2 retseptoriga, on eesmärgiks D3- spetsiifiline antagonist. Samuti võimaldab kõrge spetsiifilisus retseptori kindlale tüübile saavutada selektiivsust organite või organi osade suhtes, kuna retseptori alatüübid pole ekspresseeritud ühtlaselt kogu organismi ulatuses, olles kontsentreeritud teatud kudedes/rakutüüpides. Seega on võimalik luua ravimeid, mis nt toimivad kopsudes, kuid ei oma kõrvaltoimeid südamele ega vice versa. Samuti aitab retseptori alatüübile spetsiifiline ravim vältida olukorda, kus normaalselt lühikese elueaga neurotransmitteri analoog toimiks signaaliülekandjana kogu organismile – põhjustades kõrvalmõjusid – vaid ainult
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
- Sapipõie fuktsiooni häired, suurenenud pankreatiidi oht - Fertiilsusprobleemid, ebakorrapärane menstruatsioon - Oksendamisega kaasnub hammaste lagunemine, hambaemaili kahjustused, valu neelus, suurenenud süljenäärmed - Kardiaalsed patoloogiad; kardiomüopaatia, südame pekslemine, lihasnõrkus - Elektrolüütide tasakaaluhäired DSM-IV eristab: Anoreksia nervosa paastuv (piirav vrom), väljutav vorm Buliimia - väljutav vorm Söömishäirete alatüübid - Ülesööv-väljutav vs piirav tüüp - Söömishäirete sümptomatikas ja kaasuvates joontes ilmneb märkimisväärset heterogeensust Diagnostilised probleemid - Käesolevad AN ja BN diagnostilised kriteeriumid jätavad välja suure hulga probleeme - Söömishäiretega kaasenab palju psüühikahäireid ocd, alkoholiprobleemid jne Anoreksia nervosa: - Kaalukriteerium - Hirm kaalu tõusu ees - Amenorröa Buliimia nervosa:
3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus
normaalsele tasandile näiteks kaalulanguse või kehalise aktiivsuse suurendamise abil, kuid geneetiline eelsoodumus jääb alles. I tüübi ja II tüübi diabeet on diabeedi peamised vormid, kõik teised alavormid on haruldased. Erinevate diabeedivormide eristamine on vähemalt teatud määral kunstlik ning ebaselgetel juhtudel ei ole täpset klassifikatsiooni alati võimalik leida. . ( www.diabetes.ee) Diabeedi erinevad alatüübid On võimalik eristada mitukümmend erinevat diabeedivormi. Diabeet ei ole kindla sümptomaatikaga haigus, diabeedi võib jagada erinevatesse alagruppidesse. Jaotus on üsna ebatäpne ning seda ei saa kaasajal pidada näiteks ravivariantide ainsaks valikukriteeriumiks. Diabeedi loomus võib haiguse edenedes muutuda, seetõtu on täpsest klassifikatsioonist olulisem arvestada haiguse raskusastet ja pakkuda komplikatsioone tõhusalt ennetavat ravi.
Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna. Fülogenees - liigi areng. Ontogeneesis on neli järku: 1) embrüogenees - looteline areng. 2) juveniilne arengutase - lootejärgne areng sünnist suguküpsuseni (hmm?) 3) täiskasvanud, paljunemisvõimelise organismi aste 4) seniilne ehk raukusjärk - kestab paljunemisvõime kadunemisest kuni surmani Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng. Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng. Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus.
Vahelduvad episoodid- mõlemad seisundid vahelduvad. Uuringud on tuvastanud, et bipolaarset häiret on mingil eluperioodil kogenud üks inimene sajast. Tegevuse häiritus võib olla enam väljendunud nendel, kes haigestuvad enne 19 aastaseks saamist, kuna varane algus takistab sageli edasist hariduse omandamist, karjääri ning sotsiaalset arenemist. Keskmine vanus haigestumisel jääb vahemikku 17- 21 eluaastat. Haigestuvad nii mehed kui ka naised. Bipolaarse häire alatüübid I tüüp Esineb üks maniakaalne episood, mis kestab kauem kui üks nädal. Mõnel inimesel ongi ainult maniakaalsed episoodid, kuigi enamustel esinevad siiski mõlemad variandid. Ravimata maniakaalne periood võib kesta 3- 6 kuud, ravimata depressiivne periood kauem, 6- 12 kuud. II tüüp Esineb rohkem kui üks raske depressiivne periood ja kergem maania periood. Seda nimetatakse ka hüpomaaniaks. Kiiresti vahelduvad bipolaarse häire tsüklid
Lapse või nooruki muutunud käitumis ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired · Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus kohanemis ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni-taluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised Käitumishäired Normist hälbiv käitumine · Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised · Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) · P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% · Algus enne 10 eluaastat · Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine · KH üks osa? · levinud erinevates vanustes: 1
* falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus. * latentne faas (6-14a) seksuaalsete ihade mahasurumine. * genitaalne faas (14-20a) adekvaatne seksuaalsus. see võib kesta ka kõrge eani. 6) Nimeta ja kirjelda arengu alaliike (see andis 4 punkti, seega eeldasin, et neli pidi ka kirja panema) Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) 7) Mille poolest erinevad 3-aastase ja eelkooliealise mäng?
Rebu inhibeerib lõigustumist: vegetatiivsel poolusel on rebu rohkem, seega on seal ka lõigustumine aeglasem. Animaalsel poolusel, kus rebu on vähem, toimub lõigustumine kiiremini. Rebu hulk ja jaotus on liigiti erinev. Samuti mängivad rolli faktorid munaraku tsütoplasmas, mis mõjutavad mitoosikäävi formeerumist ja asendit. Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon: Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Tüüp/alatüüp tulemus lõigustumiseviis Näited Holoblastiline ehk Lõigustumisvagu läbib Merisiilikud, täielik lõigustumine munarakku, vähe munarebu imetajad ja teod
Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired Täheldatav enne 7. eluaastat Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s o tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus o kohanemis- ja unehäired o kohmakus o õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne. Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired Normist hälbiv käitumine Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) o psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) P>T, linn > maa, koolilastest 4-11% Algus enne 10 eluaastat Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, isiksusehäired Tundeelu häired
Allergia raviks on allergeenide vältimine, tolerantsuse kujundamine, medikamentoosnne ravi jmt. HIV, AIDS, IMMUUNPUUDULIKKUS HIV kuulub retroviiruste perekonda lentiviiruste hulka. HIV on RNA viirus. Avastati 1983 aastal. 1986 aastast nimetatakse HIV-ks. Vastavalt praegusele taksonoomilisele liigitusele jaguneb viirus kolmeks subtüübiks : · HIV-1 - 9 alatüüpi. Eestis on registreeritud alatüübid B, A, H · HIV-2 · HIV-0. Retroviirus, genoomiks -2 RNAd, tema kapsiidi pinnal on 2 olulist valku gp 120 ja gp 41. gp 120 seondub suure afiinsusega T-rakkude CD4 molekulile (vajalik ka kemokiini koretseptor). Kui kemokiini retseptor on mutantne, siis inimene ei nakatu. gp41 on vajalik T-rakkude membraanist läbitungimiseks. Viiruse RNA genoom transkribeeritakse cDNAks - proviirus RT abil. Proviirus integreerub peremehe genoomi. HIV-i võimalik
erineva suurusega (totaal-inekvaalne lõigustumine). Sellisel juhul nimetatakse muna animaalse poole rakke mikromeerideks ja vegeta- tiivse poole rakke makromeerideks. Totaal-inekvaalselt lõigustuvad kammloomade, mõne rõngussi, enamiku limuste, vaap- ja kopskalade, enamiku kahepaiksete munarakud. ja mida tähendab animaalne vs vegetatiivne poolus Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. TÄIELIKUD LÕIGUSTUMISED: - Radiaalne (kahepaiksed - konnad, okasnahksed) - lõigustumise lihtsaim vorm, tulemuseks tsöloblastula; Sellises embrüos on enam- vähem ühe- suguse suurusega rakud, mis ümbritsevad suurt tsentraalselt paiknevat blastotsööli. Esimene ja teine lõigustumine on vertikaalsed, lõigustumistasapinnad risti (tulemuseks on neli
jõudnud ka meile. Aafrika konstitutsioon On seotud peamiselt Musta Mandriga. Tegu sellise õigusmaastikuga, mida iseloomustab mitme õigussüsteemi seos ja suhe (lausa konkurents). Seal ei prevaleeru tavaõigus, see oli seal peamine aastasadu, kuid aastasadu tagasi - enne koloniseerimist. Õige oleks seda käsitseda segaõigussüsteemina, kus on omavahel põimunud erinevad kultuurid. Olemas alatüübid: 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem (Niger, Kongo) 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem (Uganda, Libeeria, Ghana) 3. Mandri-Euroopa, tavaõiguse ja Islami segasüsteem (Eritrea) 4. Common law, tavaõiguse ja Mandri-Euroopa segasüsteem (Kamerun, Lesotho) 5. Common law, Islami ja tavaõiguse segasüsteem (Nigeeria, Keenia, Gambia) 6. Mandri-Euroopa ja common law segasüsteem (LAV, Namiibia, Botswana)
3.Kaheparteisüst. puhul moodustuvad ühepartei enamusvalitsused ja mitmeparteisüst. puhul koalitsioonivalitsused. Mõõdukas mitmeparteisüsteem 1.Põhierakondi 3-6.Osad tugevamad,osad nõrgemad. 2.Ideoloogiline distants pole parteide vahel väga suur.Äärmusi pole või need vähetähtsad-kõik saavad käia kõigiga. 3.Koalitsioonivalitsused (vähemuskoalitsioon,Minimal Winning Coalitions,ülepaisutatud koalitsioonid).Alatüüpe mitmeid Mitmeparteisüsteemi alatüübid 1.Kaks põhierakonda 2/3 häältest-kolmeparteisüsteem (Saksa,Kanada) 2.Kaks põhierakonda võtavad veidi üle 50% häältest (Taani,Rootsi ,Norra) 3.Killustunumad süsteemid,kus 3 või enam põhierakonda,kes võtavad kokku üle poole(Soome,Eesti,Holland,Prantsusmaa) Äärmuslik mitmeparteisüsteem 1.Terve hulk pisiparteisid parlamendis,kes tihti kaalukeeleks. 2.Ideoloogilised lõhed parteide vahel ületamatud. 3.Äärmiselt ebastabiilsed koalitsioonivalitsused
tõsine ei ole Keemilise ehituse põhjal jaotatakse pestitsiide: 1. anorgaanilised. Kasutatud juba sajandeid. N: NaCl, CuSO4, S, Pb, arsenaat. Toksilisus imetajatele erinev (Cu madal, Pb kõrge). Toksilisuse mehhanismid ja biosuurenemine erinev, tavaliselt madalam kui org. ühenditel, ühendid biodegradeeruvad, koostises olevad toksilised keemilised elemendid muidugi mitte; 2. kloororgaanilised. Esmakordselt sünteesiti 1874. a., pestitsiidina 1939.a. Alatüübid: a) DDT-tüüpi - DDT, TDE, rotaan, metüoksükloor, dikofool; b) kloreeritud tsüklodiinid nagu aldriin, dieldriin, endriin, heptakloor, klordaan, c) muud - lindaan, toksafeen, mirex, klorodekoon. · Vaatamata kõigele on pestitsiidijääkide sisaldumine taimses toidus endiselt probleem. Nad ladestuvad, tõstavad vähiriski, hormonaalseid häireid, kahjustavad DNA ja ka närvisüsteemi. Kanduvad emalt lootele ja rinnapiima. Kõik need mõjud kroonilised
järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2
Haigete lindude ravi puudub. Dif.diagnoos: Newcastle’i haigus, larüngotrahheiit, mürgistused. Orthomyxoviridae -> Perekond – Perekond – Influentsaviirus A -> Sigade gripp e. sigade influentsa SI on kergesti nakkav sigade viirushaigus. Haiguse tekitajaks on sigade gripi viirus (SIV), mis kuulub A-tüüpi ortomüksoviiruste hulka. SIV-d jagunevad viiruse pinnal paiknevate valguliste struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid.
Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust (sünteesitakse hormoone) Heledate endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi saarte nimetust Ümarad või ovaalsed rakkude kogumid eksokriinsete lõpposade vahel Koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest Pankrease endokriinrakkudel on erinevad alatüübid: A rakud (produtseerivad glükagooni) B rakud (produtseerivad insuliini) D rakud (produtseerivad somatostatiini) PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused
Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega)
esineb anafülaksia oht. Allergia raviks on allergeenide vältimine, tolerantsuse kujundamine, medikamentoosnne ravi jmt. 26. HIV nakkus ja AIDS, immuunpuudulikkus HIV kuulub retroviiruste perekonda lentiviiruste hulka. HIV on RNA viirus. Avastati 1983 aastal (üheaegselt prantsusmaal ja USA-s). 1986 aastast nimetatakse HIV-ks. Vastavalt praegusele taksonoomilisele liigitusele jaguneb viirus kolmeks subtüübiks : HIV-1, HIV-2, HIV-0. HIV-l on 9 alatüüpi. Eestis on registreeritud alatüübid B, A, H . Retroviirus, genoomiks -2 RNAd (9.2kb), tema kapsiidi pinnal on 2 olulist valku gp 120 ja gp 41. gp 120 seondub suure afiinsusega T-rakkude CD4 molekulile (vajalik ka kemokiini koretseptor CXCR4). Kui kemokiini retseptor on mutantne, siis inimene ei nakatu. gp41 on vajalik T-rakkude membraanist läbitungimiseks. Viiruse RNA genoom transkribeeritakse cDNAks- proviirus RT(pöördtranskriptaasi) abil. Proviirus integreerub peremehe genoomi
head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes o Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid, bipolaarsus; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia 6. Arhetüübid
Hüpetkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired. Täheldatav enne 7. Eluaastat. · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus 47 kohanemis- ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), linn>maa · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired. Normist hälbiv käitumine ·Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised ·Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) ·P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% ·Algus enne 10 eluaastat ·Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine KH (käitumishäirete) üks osa? · Levinud erinevates vanustes
ja animaalne) Horisontaalne tasapind: sarnane ekvatoriaal tasapinnale, kuid nihutatud emmale-kummale poole Meridionaalne tasapind - lõigustumisvagu A-V telje suunas poolitades mõlemad poolused, tekib kaks võrdset rakku Vertikaalne tasapind - lõigustumisvagu A-V telje suunas, kuid paigutunud emmale-kummale poole Vegetatiivse poole makromeerid tekivad: Animaalse poole peal mikromeerid: 45. Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. 1. Täielik lõigustumine e holoblastiline lõigustumine: lõigustumisvagu läbib kogu sügoodi, rebu puudub või on väga vähe – alternatiivsed lahendused, kuidas rebu kompenseerida a. Totaal-ekvaalne lõigustumine – blastomeerid ühesuurused b. Totaal-adekvaalne lõigustumine – animaalse pooluse rakud veidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
