lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ). Eskimo muusika võib jaotada üldjoones viieks : 1. Tantsulaulud ( enim levinud, naised mehed laulavad, naised tantsivad, mehed löövad trummi, / harva tantsivad ka mehed / ) 2
Grisli karu Carlotta Põdra 8.a Levik: Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine:
Euroopa rahvaste muusika pärand ja Afrika rahvaste muusika pärand. Traditsioonilises muusikas on tähtsal kohal vokaal. Indiaanlaste laulud ja tantsud on seotud religioosete rituaalidega. Laulude ja tantsude puhul on tähtis osa sümboolikal. Pauvaud on kogunemine. Lõuna ja kesk ameerika rituaalne jook on kakao. Vanimate stseremooniate hulk kuulub higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal. Jupikid elavad Lääne Alaskas ja Venemaal kaug idas. (inuitid- inimesed).(jupikid-toorliha sööjad).Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal laul , tants ja rütmisaade. Pill on raamtrumm- suur ümmargune puust võru , mille peal on loomanahk. Eskimote muusika jaotub viieks: tantsulaulud(laulavad mehed , naised tantsivad) , tseremoniaalsed laulud(kindlatel tähtpäevadel , sündmustel) , rituaalsed
Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp. Varemalt kütiti Alaskas peamiselt karusloomi, püüti kala ja varustati puitu.1970.aastal hakkas kiiresti arenema nafta ja maagaasi tootmine. Alaska osariigi põhjaosas Prudhoe lahes paiknevad USA suurimad naftavarud. Avar ja lage tundramaastik on täis pikitud puurtorne,nafta ja maagaasi pumpamise jaamu ning lõputult looklevaid torujuhtmeid. Teede,hoonete ja naftapuuraukude rajamiseks toodi inimtühja tundrasse tuhandeid töölisi. Seal polnud elamine ja töötamine lihtne.
Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked
Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. Kuverneriks on Frank Murowski, kes allub Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale. Riigikeeleks on Alaskas, nagu ka teistes osariikides, inglise keel. Enim levinud religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism. Suvehooajal külastab Alaskat väga palju turiste, kellele on loodud erinevad kelgukoeralaagrid, kus rakendisõitu nautida ja õppida tundma elu koerte seltsis või erandjuhul ka liustikul. Samuti on loodusparke, kus nautida matkamist imelises looduses. Turismi tähtsuse tõttu inimeste elus, on alaskalased väga sallivad võõraste ja turistide suhtes
Sõna eskimo on mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Need rahvad jagunevad kaheks peamiseks grupiks inuitid , kes elavad Põhja- Alaskas , Kanadas ja Gröönimaal ning Jupikid elavad Lääne-Alaskal ja Venemaal Kaug -Idas.Need kaks gruppi erinevad kultuuris ühiskonnakorralduses ja kombetest ja keelest kuid neil on palju ühist.Muusika inuittideli igapäevaelu osa. Saate pill on raamtrumm pilli hoitakse käepidemest ja mängitakse pulgaga. Eskimote tarbeesemed on olnud kunstiliselt kujundatud. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. Eskimote muusika võib jaotada üldjoontes viieks: 1) Tantsu laulud(enim levinumad,laulavad mehed ja naised, mehed löövad trummi) 2) Rituaalsed samaanilaulud (suheldakse jumalatga ja paljutakse neilt abit haigete tervendaisega) 3) Tseremoniaalsed laulud (Tähstatel tähtpäevadel või sündustel, nagu jaht, uue paadi vette laskmine, surm ja sünd) 4) ...
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika ida...
laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. 2.2 KLIIMA USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis −13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C
New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12...13 cm/km, lahe lähedal alla 10 cm/km. Jõgi lookleb ning moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool -30 °C, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on
ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad
Hindrek Reiman Ejaki keele uurimine ja võrdlus eesti keelega Sissejuhatus Ejaki keel on väljasurnud keel, mille areaal asus Kagu-Alaskas Cooperi jõe kallastel. Kuulus Na-Dené keelkonda. Viimane traditsiooniline rääkija suri aastal 2008. Keel suri jäädes inglise keele ja tlingiti keele ohvriks. Dr Michael Krauss, kes on lingvist ja professor Fairbanksi ülikoolis Alaskas, on õppinud ja dokumenteerinud nii ejaki keelt kui ka teisi kohalikke Alaska alalt pärit keeli ning rääkib ejaki keelt ladusalt, kuna õppis seda viimastelt ejaki keele emakeelena rääkijatelt. Peale tema räägib ejaki keelt veel Guilluame Leduey Prantsusmaalt, kes õppis selle keele selgeks läbi internetist saadaval olevate materjalidega. Tema näitas, et ejaki keele elustamine on täiesti võimalik. Ejaki keelel on olemas kirjakeel, mis kasutab ladina kirjasüsteemi
Greenpeace Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Bill Darnelli, Irwing Stone, Paul Coté ja Jim Bohleni poolt Vancouveris, Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, ning ka sõdade vältimine. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis ning harusid leidub ülemaailmselt rohkem kui 40 riigis. Ohuallikatel käiakse tavaliselt protestidel ja üldsusele teavet jagamas. Greenpeace'il on mitmeid laevu, millega käiakse erinevates kohtades protesteerimas ja ka avalikkusele keskkonna ohustavatest teguritest rääkimas. Laevu on
omaduste parandamiseks. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.(1) Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonoodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (ka Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Ee...
Tallinna Toomkirikusse.Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Krusensterni auks nimetatud objektid: · Krusensterni saared Middendorffi lahe lähedal Kara meres · Little Diomede, endine Krusensterni saar · Ailuki atoll, endine Krusensterni saar (Marshalli Saared) · Tikehau atoll, endine Krusensterni saar (Tuamotu saared) · Krusensterni väin Kuriilides · Krusensterni neem Alaskas · Cape Krusenstern National Monument · Krusensterni mägi Sahhalini saare · Krusensterni järv Butia poolsaarel Kanada põhjaosas · Krusensterni kraater Kuu peal Allikad: www.google.ee www.annaabi.ee
Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade 8 asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. 3.5.5Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist
Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. USAs on suur põllumajandus: kogu pinnas on 47% haritav maa. Peamised põllumajandussaadused on mais, riis ja nisu, mis moodustavad 91% kõigi teraviljade kogutoodangust maailmas. Enamus loomi kasvatatakse liha, piima, munade ja muude toodete jaoks. Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde
leidub USAs ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja maagaasi leiukohti. Vanimad leiukohad Ühendriikide kirdeosas ja Californias on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad
Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja- Aasias. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipiiride. Levik Eestis Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas. 2009. aastal
Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi. Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii'l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga.
maailma kütusehindade kujundaja. USA mullastik ja taimkate on pärast eurooplaste asustamist tundmatuseni muutunud. Põhja pool on valdavad leetmullad, Mississipist läänes aga mustmullalaadsed mullad, kus laiuvad ääretud nisupõllud ja karjamaad. Suurema osa Läänest katavad kastanmullad. Suurt nõgu katab poolkõrbe- ja kõrbetasandik, madalaimas paigus on ka sooldunud muldi. USAs on esindatud kaheksa 11-st põhilisest kliimavöötmetest. Riik laiub üle kogu mandri, ulatub Alaskas kaugele põhja ja Hawaiil Vaiksesse ookeani ning on seetõttu kliimaoludelt väga mitmekesine. Põhiosa territooriumist asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse. Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pemhe talv. Niiske lähistroopiline kliima domineerib USA kaguosas. Kirdeosas on parasvööde jaheda suvega, kesk-lääne osas aga on soe suvi
Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud. Metsad
ja tsiviilehitused, keemiatööstus, tarbekaupade tootmine. Enamikul alumiiniumi sulamitel on kõrge korrosioonikindlus loomulikus atmosfääris, merevees, soola lahustes ja enamikus toiduainetes. Konstruktsioone alumiiniumist sageli kasutatakse mereveega töötamisega. Päästepaate, laevu ja praame ehitatakse alumiiniumist alates 1930. aastast. Allumiiniumist tehakse ka maaalsed torud. Aastal 1951. Alaskas ehitati 2,9 km pikka toru. Pärast 30 aastat tööd ei avastati seal mingeid tõsiseis vigastusi või lekkeid, mis võiksid ilmuda korrosiooni pärast. Alumiiniumi kasutatakse suurtes kogustes panelite, uste, aknaraamide ning elektrikarbide tööstuses. Alumiiniumi pulbreid kasutatakse tööstuses ka. Pulbreid kasutatakse keemias alumiiniumiühendite saamiseks ja katalüsaatorina (näiteksetüleeni ja atsetooni tootmisel).
Need on Island, Liechtenstein, Norra ja Sveits. EUROOPA NÕUKOGU- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. GREENPEACE-on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine. OECD- (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse,
Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. · USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib idalääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool 30°, Ülemjärve ääres Duluthis 13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's 1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Keskmine temperatuur suvel Põhjaosa 8...16 °C
kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t°
Michigani järv moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel maakitsusel pakuvad suurejoonelist vaatemängu Niagara joa möirgavad veed. Mississippi, Missouri ja Ohio jõed moodustavad kontinendi suurima jõestiku, mille kogupikkus on enam kui 7500 km. Mandri lääneosas asub Kaljumäestik, mis moodustab pikkuselt teise mäeaheliku maailmas. Mandri kõrgeim tipp McKinley (6194 m) asub Alaskas. Mandri idaosas leidub väiksemaid mäeahelikke, näiteks Apalatsid. Laurentina kiltmaa on hiiglaslik iidne kaljumoodustis, kus muld on küll kehv, kuid leidub rikkalikult maavarasid. Mandri keskosas laiuvad tohutud rohtlad, mida nimetatakse preeriateks.Põhja- Ameerikas on esindatud kõik kliimatüübid. Põhjas on talved kibekülmad Kanada ja Alaska polaaralad on nii külmad, et seal puid ei kasva. Lõunas katavad maad ääretud igihaljad ja heitlehised metsad
kohta Panus maailmamajandusse USA kuulub inforiikide hulka. Tal on suur osatähtsus maailmamajandusele ning ta on selle üks peamisi koordineerijaid. USA-s on ülekaalus meelelahutus-,sotsiaal- ning äriteenused, mis on samuti iseloomulik Lääne-Euroopale. ESMASEKTOR Põllumajandus ja agrokliimavöötmed Loodus · USA kliima on enamasti mõõdukas, kuid troopiline Hawail ja Floridas ning Suurel Tasandikul rohtlaala. Alaskas lähisarktiline.Kuiv Suure nõo edelaosas. Chinook (tõusuhoovus) tuuled Kaljumäestiku idanõlvadel, muudavad külma talvise ilma jaanuaris ja veebruaris soojaks. · USA jääb lähistroopilise vöötme idaranniku niiskesse valdkonda (idas), lääneranniku vahemerelisse valdkonda (läänes) ning mõõduka parasvöötme mussoonvaldkonda (USA keskosas) ja merelise paras-või liigniiske sooja talvega valdkonda(lääne pool).
R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes?
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal
Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande
Reisiraamatu esitlus Raido Sirel 8a klass MINU ALASKA Autor: Maria Kupinskaja · Valisin selle raamatu seepärast, et tegemist on kauge paigaga kus ma ei ole kunagi käinud. · Autor kirjutab raamatus oma enda elust ja seiklustest Alaskas, kuhu ta sõitis väga ootamatult ülikooliõpingute ajal internetikuulutuse peale suveks tööle kelgukoerte suvelaagrisse. Alaska on Ameerika Ühendriikide põhjapoolseim osariik kuid tema ja emamaa vahele jääb veel Kanada. · Autor käis Alaskal kelgukoerte laagrites tööl 2 suve järjest, 2006 ja 2007. Laiuskraadi mõttes asub see maalahmakas Alaska umbes Lapimaa ja Leedu vahel, nii et kui välja arvata
rajaleidja ja kütt Carl Ben Eilson (1897-1929) ning Chignikis sündinud Benny Benson (1913-1972) , kes 13-aastaselt kujundas Alaska osariigi lipu. 1.13 Osariigi hüüdnimed: Alaska ostmine, mille korraldas 1867. aastal tollane riigisekretär William Seward, andis Alaskale kaks esimest hüüdnime Seward's Folly `Sewardi meeletus' ja Seward's Ice Box `Sewardi jääkast'. Alaska ostmine, mida algul peeti sulaselgeks investeeringuks. 1868.a. avastati Alaskas tänapäeva kulda - naftat. Alaska kohta on sageli kasutatud ka nimetusi Land on Midnight Sun `kesköise päikese maa' ja America's Last Forntier `Ameeria viimane piir'. 5 2. ALASKA KULLAPALAVIK Sajad tuhanded inimesed lasksid end 19. sajandi keskel selle sõna maagiast kaasa kiskuda ja rändasid Alaskale. Nad loobusid oma senisest eluviisist, et leida seiklusi, rikkust ja õnne. Enamik neist ei jõudnud eduni ja
Bangladesh: 2 6 Kuidas aga rahvast hoiatada tsunaamide eest? Tõsisemalt tekkis etteennustamise vajadus ja huvi selle vastu päevakorda pärast Hilo katastroofi aastal 1946. See sai valmis hakkas oma ülesannet täitma aastast 1948. Pärast katastroofi mille põhjustas 1960 aasta Tsiili tsunaami liitus sellega ka ridamisi teisi regioone ymber maailma. 1964 aastal Alaskas toimunud maavärina järgne tsunaami järel olid kõik kindlad et tuleb luua ülemaailmne hoiatussüsteem. Hoiatussüsteem tugineb vaatlusjaamade võrgustikule, mis jälgivad seismilisi sündmusi ja veekõrguse muutusi. Tsunamihoiatus antakse kui vaatlussignaalid näitavad ühest keskusest lähtuvat lainevööndi radiaalset kiiret liikumist. Hoiatust tehes võetakse arvesse protsessi tugevust, toimumispaika ja selle kaugust
organiseerivad veemolekulid korrapäraselt, vähendades niimoodi jäätumisele kuluvat energiat. Mittekülmumiskindlad loomad võivad jahtuda madalate temperatuurideni ilma et kehas tekiks jää. Alajahtumisvõime on oluline loomadele, kes elavad keskkonnas, kus esineb hootist külma. Mõnede konnade kehavedelike külmumispunkt on -0,6 °C juures, kuid nad võivad jahtuda kuni -8 °C ilma et kehas jää moodustuks. Teadaolevatest loomadest kõige külmumiskindlam on üks Alaskas elav putukas, Rhabdophaga strobiloides, kes elab üle isegi -60 °C pakase. Polaarsete alade kalad elavad aga vees, mille temperatuur on sageli -1,8 °C (st merevee külmumispunkt). Nimelt sisaldavad nende kalade koed ja kehavedelikud antifriise, aineid, mis alandavad vee külmumispunkti mõjutamata sulamistemperatuuri. Glütserool mõjutab külmataluvust kahel viisil: • alandab allajahtumispunkti ja suurendab tõenäosust, et looma kehas jääd
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% v...
takistab nende juuri sügavale kasvamast. Igikeltsa tõttu on tundra pinnas soine, täis järvekesi. Tänapäeval elavad eskimod vaiadele ehitatud puitmajades, pargitud hülgenahas tehakse rõivaid ja tarbeesemeid. Saamid rändavad koos põhjapõtradega, koerarakendites ja elavad nahaga kaetud telkides. Eskimod kandsid külma kaitseks kahekihilist karusnahkset riietust, karvad seespool. Nad rändasid kelkudega, kala püüavad hülgenahaga üle tõmmatud süsta ehk kajakiga . Eskimod elavad Alaskas, Gröönimaal ja Põhja Kanadas. Põhja – Skandinaavias elavad põhjapõtru kasvatavad laplased. MÕISTED Igikelts on maakoore aasta läbi külmunud pindmine osa polaarvöötmealadel. Serviti sulab igikeltsast haaratus pinnase pindmine osa ja kujundab kirsmaa pinnamoe: maapinda läbivad külmalõhed nn. polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest külmalõhedest
liigivaeseteks majandusmetsadeks ning nende järk-järguline allakäik, mida muude põhjuste hulgas tingib ka õhusaaste. Metsase tähtsusest on hakatud alles siis aru saama, mil nende osa maakera kliima puhverdajana on leidnud mõistmist nii tööstus kui ka arengumaades. Kõige enam hävitatakse praegu metsi Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Aafrika sarvealal, samuti Lõuna-Ameerikas.Laiaulatuslikult langetatakse leht- ja oksametsi näiteks Alaskas, 10 Kanadas, Usa lõunaosas ning ilma märkimisväärse metsahoolduseta Siberis ja Venemaa Euroopa-aladel. Kasvava rahvastiku survel raadatakse arengmaades metsi põllu ja karjamaadeks, saades üksiti küttepuid, samas on metsade saatust mõjutanud tööstuse ja põllumajanduse selline areng, mis soosib metsa pillavat tarbimist. Maakeral kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on praeguseks jäänud umbes 5 miljardit
Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine v pikenemine Metsatundra · Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel · Põõsad ja hõredad, madalad puud · Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal?? · Venemaa , Putorana platoo hõlmab täielikutl arktilise ja subarktiliste ökosüsteemide komplekti ning taiga-alasid, jõgede, järvede süsteeme ning koski. Kõrge liigirikkus,
Seda tehakse puidu tootmiseks ning põllumajanduseks kõlbuliku maa hankimiseks. Troopilised vihmametsad, nagu Amazonase piirkond, on koduks väga paljudele liikidele ning nende asemele istutatavad metsad ei hüvita kaugeltki tekitatud kahju. Parasvöötme metsades on olukord suhteliselt stabiilne ning Ameerika Ühendriikide Lääneosas isegi positiivne tänu metsa juurdekasvule. Polaaraladel ning lähispolaaraladel Alaskas ja Siberis on kõrgemad temperatuurid aga suurt kahju tekitanud. Lähisarktikas hoiab metsa püsti igikelts, mis aga temperatuuri kasvades sulama on hakanud. Globaalsest soojenemisest tulenevad aastaaegade ebastabiilsused ning varasemad kevadperioodid, mis liikide omavahelise ebakõla tõttu väga vägasuureks probleemiks võivad kujuneda. Soojade ilmade tõttu on lehtede kasv, lindude migratsioon ja haudumine varasema aja peale nihkunud. See aga ei
inimtegevuse tagajärjel. Metsaprobleemid. 1. Ökoloogilisest seisukohast on suurim mure troopiliste vihmametsade hävimine. 2. Meile arusaadavam on parasvöötme metsade muutumine liigivaesteks majandusmetsadeks,nende allakäik koos õhusaaste mõjuga. 3. Metsade häving on kestnud umbes 200 aastat, eriti kiire viimase 50 aasta jooksul. 4. Kõige enam metsi hävitatakse Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrika “sarve” alal. Hävitamine ka Siberis, Alaskas, Kanada põhjaosas. Vanasti oli 6 miljardit ha metsi Järel praegu 5 miljardit ha metsi Pindalaliselt on troopilisi vihmametsi 52%, subtroopilisi metsi 8%, parasvöötme metsi on 16% ja arktilise vöötme metsi 24%. Territoriaalselt suurim osa metsi Lõuna-Ameerikas (50%), Kagu-Aasias (30%), Aafrikas (20%). 90% okas- ja lehtmetsadest ei vasta ürgmetsa kriteeriumidele. (parasvöötme metsad Üle poole maailma puiduresserssidest kasutatakse kütusena
taigavööndis. Viimasel ajal on areaali lõunapiir nihkunud tunduvalt põhja poole. Näiteks on need loomad täiesti kadunud Soomest ja Rootsist, kus neid asendavad vabalt peetavad poolkodustatud põhjapõdrad (porod). Norras on ulukpopulatsioon veel säilinud mägedes. Euroopas on umbes 50 000 ulukpõhjapõtra ja Põhja- 5 Ameerikas umbes 650 000. Omal ajal elas neid aga Kanadas ja Alaskas umbes 3,5 miljonit. Selle liigi kunagine lausaline leviala meie territooriumil on katkenud paljudeks isoleeritud osaareaalideks; suurim neist paikneb Taimõril. Kokku arvatakse meie maal elavat umbes 800 000 ulukpõhjapõtra, neist ligikaudu 600 000 tundras. Minevikus oli neid loomi tunduvalt rohkem. Siiski on viimastel aastatel olukord paranenud ja ulukpõhjapõtrade arv kahekordistunud. Põhjapõtra on aklimatiseeritud Antarktikas Lõuna-Georgia ja Kerguéleni saarel.
5. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. 6. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse: Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace, jt. Greenpeace: Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, loodi 1971.aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi,põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vast u. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis. Greenpeace'i rahvusvahelised ja regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis. Eestis ei asu ühtki Greenpeace'i
koostisosadega. BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku. Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga. Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. ELF (Eestimaa Looduse Fond) - tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ning säilitamine
rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine. o Metsatundra kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel. Põõsad ja hõredad, madalad puud. Liigirikkus on väiksem kui tundras või taigas. Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt. Metsapiiril on enamasti okaspuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask. Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku. · Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral 50. ja 60. laiuskraadi vahel pinnavee temp. +2o kuni -2oC · Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. o Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki. o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed,
ka kooskõla muude biosfääri koostisosadega. BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku. Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga. Greenpeace – on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
