hingeloenduse. Pärast Katariina II surma säilivad maksud. Aadlikord taastatakse, maakonnad säilisid v.a paldiski maakond. Talupoegade olukord : 1765 kinnitas Liivimaa kindralkuberner Browne nn positiivsed määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati piirid, talupoegadel oli õigus vallas varale, kodanike õigusi piirati, mõisnikke kohtusse kaevamise õigus. 18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt. Hernhuutlus: vennaste koguduste liikumine, see teeb eestlastest tõelised kristlased, kõik inimesed olid võrdsed . propageeriti usuvabadust alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset vendlust ja võrdsust. Moodustati omaette kogudusi kuhu ette valiti jutlustajad. Ratsionalism.: peetakse nõuannete andmist oluliseks. Eesmärk oli rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust.
3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala) 5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel. Pietistid(kirikuõpetajad) püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ...
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal
Vene romantsimi suurkujudeks on A.Puskin, M.Lermontov ja N.Gogol Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1) Eu rom oli katoliiklik ( rõhutab vastutust, süüd vale käitumise eest), vene rom õigeusklik (rõhutab müstitsismi, alandlikkust, allahetitlust, ettevaatlist) Mõlemad romantismid olid suunatud eksootilistesse paikadesse. 2) vene rom on valitsusevastane. V.r kujuneb vajadus kirj ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin (1799-1837) .. päritolult kõrgaristokraat. Vanaisa oli Etioopia vürst Vene Tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli 1731-1752 a Pärnus sõjaväe insener ja Tln's ülemkomandant. Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk hernhuutlaste liikumise kaudu, 18. sajandil oli vennasteliikumine talurahva jaoks erakordselt suure tähtsusega. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Mitmes kohas väljus liikumine kontrolli alt, hävitati ehteid ja riideid, vahest mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse
Mustad helmed Must (süsimustad) ärritav, kuid sümboliseerib Lumivalge pea Sinine (sinililla, ka armastust Must kuub violetne) Must - Leina värv, Roheline taevas Valge (lumivalge) sümboliseerib ka Õhkus roosalt Kollane (kulla-karva, alandlikkust ja tõsidust Musta müüri ees kuldne, kolletanud) Sinine Rahu, ning jälle Täis heledat kulla-karva valgust Hall (rohekashall, vastupidi külm ja Mustasid raudkolmjalad kõrbhall, tuhakarva, masendav Rohelisi retorte tuhkne, sinihall) Valge Puhtus, austus, Seintele ja mööblile sinilillade lihtsus
Kuid kui palju erineb tekstist lugu, mis on visuaalselt kujutatud? Kas silmale loodud jutustusel säilib ka vaatajate erinev loo tõlgendus? Popi ja Huhuu originaalteksti lugedes jäi mulle sisse üsna kõhe tunne. Maja kujutasin ette hämarat talumaja, Popit hea ja kuuleka koerana ning Huhuud ahvina, kes pikalt puuris elmise tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju, kelle idee ja mõju lõppude lõpuks loomad, ehk kaks äärmust, ka ühendas. Lugu oli sügavalt piltlik, peegeldades meie maailmas valitsevate võimude mängu ja kirjeldades hästi, milleks on võimelised allasurutud instinktid. Tõlgendades Popi alamaks on
plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Selle asemel, et lihtsalt õnne soovida hea positsiooni puhul, näitab too peenike üles harrast aupaklikkust ja alandlikkust, mis ei kuku just kõige viisakamalt välja. Pugemine tuleb kindlasti kasuks, kui oskad seda inimeste peal veenvalt rakendada , kuid nagu välja tuleb on oht endale suuresti häbi teha . Hingelt odavaid ja labaseid inimesi leidub samuti. Selleks ei pea olema äärmuslikke iseloomujooni, et sind sildistataks kerglaseks või madalaks. Näiteks piisab vaid mõnest tõsielusarjast osa võtmisest ja juba sind teatakse, kui Baari Annikat või Farmi Gabrieli ja
ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine. Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust. Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Romaani ajast on pärit vitraazaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu.
2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaadavaks muutmist 4. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 4.1. 1739. ilmus eesti keeles PIIBLI täielik tõlge (1. korda) 4.1.1. Tallinna-lähedase Jüri kiriku õpetaja ANTON THOR HELLE VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE 1. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste ehk HERNHUUTLASTE kaudu 1.1. propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2. 1740-1745 ei registreeritud Saaremaal mitte ühtegi kuritegu 3. tõid rahva religioonile lähemale 4. samaväärsusnõue (keelas jõukuse v seisuse järgi vahet teha) 5. Tallinna Paap üritas seksuaalsuheteid lõpetada abieludes (äärmuslikustesse langemine) 6. 1743. keelustas keisrinna ELISABETH (jelizaveta) vennastekoguduse liikumise 6.1. kuna nad väljusid kirku ja aadli kontrolli alt RATSIONALISM 1. 18.saj. Teisel poolel 1.1
Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri usu süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise teel. Nad suutsid edukalt lähendada luteri usku rahvale ning kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Rahva sekka jõudis pietistlik ideoloogia hernhuutlaste liikumise kaudu. Luteri kirikut tunnustades moodustasid nad omaette kogudusi, pidades tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, võrdsust ning vendlust. Vennasteliikumine oli ülimalt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvamisel, pakkudes kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus
Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Levis eelkõige pastorite seas Hernhuutlus vennaskoguduse liikumine Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne) Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes) Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743.a selle Ratsionalism 18.saj II pool (valgustusajastus) Eesmärk on rahva harimine ja valgustamine
Nende võimude vastuolud peegeldusid kõige selgemalt nn investituurtülis. Ketserlus:ketseriteks nim inimesi,kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega.Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega ning ketsereid on läbi aegade jälitatud.Alguse said need enamasti Vahemereäärsetest linnadest.Ketserite mõõduka karistamisteooria lõi kiriku isa Augustinus. Vaimulike ordud:1)Frantsisklaste ordu-rõhutasid äärmist alandlikkust ja vaesust,mille tõttu olid rahva seas populaarsed.14.saj pöörasid tähelepanu haridusele. 2)Dominiiklaste ordu-paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks keskajal. 3)Tsistertslased-lähtus Benedictuse reeglist,kuid nõudis vahel lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Rekonkista:mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõitmist
Suurkujudeks on A.Puskin, M. Lermontov, N.Gogol. Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1.Euroopa romantism oli katoliiklik, aga vene oma õigeusklik. Katoliiklus rõhutab vastutust, süüd vale käitumise ees. Õigeusk aga müstitsismi, alandlikkust, allaheitlikkust, ettevaatlikkust. Mõlemad suunatud eksootilise poole. Vene romantikud sõidavad Kaukaasiasse. 2.Vene romantism on valitsuse vastane. 3. Vene romantismis kujuneb vajadus kirjutada ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin 1799-1837 *päritolult kõrgaristokraat *tema vanaisa oli Etioopia vürst Vene tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli aastatel 1731-1752 Pärnus sõjaväeinsener ja Tln ülemkomandant *ta sai hariduse keiserlikus
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju
Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur. Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku u...
Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati, sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt.
ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada. Piibeleht, Ludvigu endine koolikaaslane, tegutseb kirjanikuna, mis samuti osutub Sandrile äärmiselt kasulikuks
madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas
5. geomeetrilised elemendid Sisus domineerivad: 1. ajapoliitiline vastasseis 2. pagulase saatus 3. loominguprobleemide kujutis Pagulasteema kajastub luuletustes: 1. ,,Kerjused treppidel" 2. ,,Mängumees" 3. ,,Marmorpagulane" 4. ,,Kadunud külad" ,,Mu kodumaa" ´Me lahku, kui vetelagu ´Ei kadakaks võõrasse pinda, ma eland paolase pagu, ei kiviks saa süda rinda, mu kodumaa.´ mu kodumaa.´ ,,Anna mulle alandlikkust ka viha päeval" ´Mu armastuse vahetasid nad vale vasest seeklite vastu. Mu armastuse vihkamise rohelise seeklite vastu, mu kodumaa.´ ´Ma panen kinni südame uksed ja ei laula enam vendadele.´ ,,Needmine" ´Kui teie hävitate meie keele. Kui teie hävitate meie rahva.´ ,,Roslageni pinnal" ´Seisan kivisel kaljusel rannal. ´Siin mets räägib teistmoodi juttu. Siit ära ei lennata saa.´ Ta kõneleb rootsi keelt.
millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks Talurahva asjad Pearahamaks Viljakaubandus Viina väljavedamine Nekruitiks minemise kohustus Mõisa koormised Kiriku koormised Kindlustustööd Küüdikohustus Vägede majutamine Vennaste kogudused Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asusid võitlusse vanade kommetega ( hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid) Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743. Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas
Armulauavein viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile Kristuse kannatustega seotud sümbolid: Ahelad Kristuse kannatuse sümbol Akantus akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi Ametüst violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust Astelpõõsas Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist astelpõõsa puidust, sest teised puud ei lubanud end kasutada; Kristuse okaskrooni sümbol Haavad Kristuse kannatuse sümbol. Tavaliselt kujutatakse Kristust viie haavaga (kaks kätel, kaks jalgadel, üks küljes). Heliotroop verekivi, milles on Kristuse verepiisad. Rahu ja mõistmise sümbol Karbunkul punane granaat, mille erepunane värv sümboliseerib verd ja Kristuse
Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine Talupojad said perekonnanimed Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 8. Põhjenda vennastekoguduste liikumise tähtsust eesti talurahvale. (4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid. Kutsusid üles loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). Suur teene oli hernhuutlastel kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist
2. Vaimuelu ja usuelu Vene aja alguses Pietism- levis laialdaste rahvamasside seas, usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada, luteri usu lähendamine rahvale Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennaste- ehk hernhuutlaste kaudu. Hernhuutlased- propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdõiguslikkust ning vendlust. Nad moodutasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja. Koguneti lageda taeva alla, ehitati ise palvemaju. Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti Lõuna-Eestis ja Saaremaal), loobuti kõrtsist, kuritgevus vähenes. Vennasteliikumine tõi rahva religioonile lähemale, andsid tõuke koorilaulu levikule (ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil
loopides neid kividega ja rünnates aiateivastega 3. Kultuur Vene võimu kehtestamine ei kahandanud sidemeid ülejäänud Euroopaga, sest Eesti asus kaubanduslikult soodsas piirkonnas Mida endast kujutas: a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool, mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade
kõlbelisemaks muutmist. o Mõju: aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõjajärgsest madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega. o Huvigrupp: talurahvas. Hernhuutlus o Eesmärk: propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust, püüdsid hävitada vanad kombed. o Mõju: ehitati palvemajad, hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, suleti kõrtsid. o Huvigrupp: talurahvas. Ratsionalism o Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust.
Teised suhtusid temasse väga lugupidavalt ja austusega, püüdes olla tema meelejärele, kuigi seda oli väga raske saavutada ning teose lõpuks on Piibeleht selle ka saavutanud. Pidi alati saama kõike, mis soovis. Välimus oli tal härrasmehelik ja soliidne. Laura- õrn ja tütarlapselik, jäi natuke oma õe varju, sest ta oli tagasihoidlik. Jäi teoses natuke tahaplaanile. Ta oli heatahtlik ja abivalmis, unistaja. Paraku kasutati tema alandlikkust ära, eriti Matilde, kes teda tihti kamandas. Oma välimuselt tagasihoidlik, ei uhkeldanud oma rikka isa varandusega, talle ei olnud seltskondlik positsioon nii tähtis kui Matildele. Armus Piibelehte, keda ta kutsus öökulliks. Jätsid teineteisele sügava mulje. Üldiselt said teised temaga hästi läbi, ning suhtusid ka temasse hästi, kuigi tihti jäi ta tahaplaanile ja märkamatuks. 4. Karakterikoomika- On tähelepanu pööratud tegelaste iseäralikele omadustele.
Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul paremini toime tulla. Nad lähendasid rahva luteri usuga ning püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja, koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad. Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes. Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a
meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult
sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim. Mõju hispaania kultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused
katta. 5. Baltisakslased- nende seas oli valgustajaid, kes pooldasid reforme nii majanduses kui ka talurahva olukorra parandamiseks, kuid valdav enamus oli ikkagi selle vastu. 6. Anton Thor Helle Tõlkis 1739. aastal piibli eesti keelde. Hupel- tõlkis ajakirja Põltsamaa pastor eesti keelde. 7. Vennastekoguduste liikumine- uus usuvool, levis talurahva hulgas, propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust, moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja, koguneti lageda taeva all või palvemajades, astuti välja, vanade kommete vastu, kuritegevus kadus, talupoegade eneseteostus tõusis, esitati sotsiaalseid nõudmisi 1743. keelati liikumine. 8. Talurahva kaitseseadused - koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid. III 1
Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg See oli aeg, mil levis Rooma impeeriumis prostitutsioon aga vastukaaluks vabadusele seksuaalelus hakati üha enam rõhutama abielu väärtust. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üksteise aitamist ning rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis ja pattu langenud Aadama väljamõeldis. Kuna Lääne-Euroopas peeti sageli sõdu, oli au sees mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Aga naise saatuse määras suguvõsa. Varakeskaegses ühiskonnas oli sündimus küll suur aga 45% lastest suri, ning nende vanemad olid napilt täisealised. Laste suremus oli suur sagedaste sünnituste ja
2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada 2.2.1.3. Kiriku osa vaimuelu edendajana varauusaja lõpuni väga oluline 2.3.2. Vennasteliikumine 2.3.2.1. Saksa käsitöölised tõid hernhuutluse ideed 1730. aastate algul Eestisse, siinne talurahvas võttis need kiirelt omaks 2.3.2.2. Tähtsaks peeti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2.3.2.3. Ametlikust luteri kirikust lahkulöömata moodustati oma kogudusi ja leiti jutlustajad 2.3.2.4. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal (Upa külas) 2.3.2.5. Liikumine tõi talurahva kirikule lähemale ja oli oluline eneseteadvuse kasvatamisel
Pärast sõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinenud. Siis aga hakkas levima siin uus usuvool nn. pietism. Nemad püüdsid siinset usuelu elavdada, samuti lähendasid nad luteri usku Esti rahvale. · Veel levis siin vennasteliikumine. Eestvedajateks olid hernhuutlased saksa rändkäsitöölised, kes tõid selle 1830.a Eestisse. Nad meeldisid siinsetele talupoegadele, sest nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja
ega jätkatud jutustust hiljem uues olukorras, mil vahepealne aeg oleks justkui välja lõigatud kui ebatähtis või ülearune osa. Selles proosas on kõik sündmused küllalt tähtsad, et neid mitte alahinnata ja välja jätta, minnes edasi põnevama osaga. Jutustaja esitab teksti minevikus, kui sündmused on juba toimunud. Siiski on Popi mõtted toodud lugejani olevikus. See on oluline, et lugeja saaks ehtsa kohalolu tunde, tunnetaks Popiga üheaegselt rõõmu, õudust, hirmu ning alandlikkust. Teksti kaasaelamiseks on tarvis teadmatust tuleviku suhtes, täpselt niisamuti kui ka Popil, kes ei tea lugejaga sama aegselt, mis saab edasi- kas Isand tuleb tagasi ja kõik saab jälle heaks? Ajaline distants on lühike. Võib arvata, et minevikuvormis esitatud lause toob lugejani vaid hetk tagasi toimunud lähimineviku kirjelduse. Jutustaja on kõrvalseisev isik, pigem vaatleja kui sekkuja. Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse
Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser.(3) PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga- või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni.(3) ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba
Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi just nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse teid enda juurde. Mitte kunagi ei tohi esimesel kohtumisel taiga puudutada teda peale pehme käepigistuse. Silmside on Tais väga kaudne. Pilgud kohtuvad tutvustamisel ning austust ja alandlikkust osutatakse alati vajadusel pilku langetades. Templeid külastades peab sandaalid ära võtma, jätma need templis sees ukse juurde ja paljajalu kõndima. Terves regioonis peetakse piimatoodete lõhna inimeste juures ebameeldivaks. Tähtis komme Tais on kingituste tegemine. Kingitused ei pea olema uhked ega kallid, sest alati tahetakse samaväärselt vastata, kuid neil ei pruugi selleks vahendeid olla
kirjandust, sh põhja-eesti keelne lauluraamat. 1764 andis Vene keisrinna Katariina II loa vennasteseltside tegevuseks, See luba kehtis vaid välismaalastele, ehk siis sisserännanud vendadele. Liikumine elavnes siiski, kuigi suurem populaarsus tuli alles 19. sajandil kui Aleksander I andis 1817. a loa vennaste täieulatuslikuks tegevuseks. 1 Hernhuutlaste tegevus Eestis Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad kirikust lahku ei löönud, ent iga kogudus valis endale jutlustaja. Kirikuõpetajad suhtusid liikumisse positiivselt, kuna niimoodi sai usk rahvale omasemaks ja arusaadavamaks. Reeglina saadi kokku lageda taeva all. Suurematel kogudustel oli siiski võimalus ehitada endale palvemaja. Vennaksed olid populaarsed kõikjal Eestis, ent omamoodi keskuseks kujunes Saaremaa.
sajandil Peeter I oli Balti erikorraga lubanud luteri usul säilida. Vene usku peale ei surutud. Läbi usu jõudsid kõik uuendused eestlasteni. PIETISM HERNHUUTLUS (vennaste RATSIONALISM / koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille saanud usuvool, mis taotles usuvagadust, alandlikkust ja eesmärgiks oli rahva usu sügavamat sisemist kõlblust. harimine ja tunnetamist ja elu kõlbeliseks valgustamine. muutmist. Mõju Omandas pastorkonnas Mõjutas eelkõige lihtrahvast, Andis tõuke hariduse Positiivsed ja valitseva seisundi, aitasid keda ärgitas kõlblusele ja levikule ning koolide
hooned rüüstatud või hävinenud. Kiriku mõju kahanenud, polnud piiskoppe. Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks. - Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19
nõdmisi liikumine ei tegelenud hävitustööga hävitati kõik, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, torupille, kandleid, viiuleid, rahvariideid, ehteid Mõlemad said alguse Saksmaalt. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes näiteks paljude kõrtside sulgemine. Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada. Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. 8. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele 2) eestlastel tekkis soov õppida kirjutama, sest hernhuutlased pidasid kirjavahetust ja
Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest kirikuõpetajad üle saada kiriku Põhjasõja-järgsest madalseisust, samuti nad lähendasid luteri usku rahvale. Elavnes oluliselt kirjanduse väljaandmine. 1739. a ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Vennastekoguduse liikumine: Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennastekoguduse liikumisega e hernhuutlastega, kes propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi. Nad asusid võitlusse kõige sellega, mis kiskus tagasi vanadesse kommetesse, tänu neile võõranduti kõrtsidest. Nad kogusid kiiresti omale liitlasi, kuulutajaid. See liikumine oli väga tähtis talurahvale, kuna liikumise sisekorras oli kirjas, et kõik võisid oma arvamust avaldada ja kehtis samaväärsusnõue. Lõpuks väljus see liikumine ka kiriku ja aadli kontrolli alt ning see keelustati 1743
Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G.Forselius Asutas esimese õpetajate seminari, oli selle juht ja pidaja. Heinrich Stahl Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku. Johan Skytte Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli 3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada. Selle mõjud vähenes kuritegevus, mõnes paigas kadus see sootuks. Tehti usinamalt tööd,
· Liikumine ei tegelenud hävitustööga · Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided · Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel
nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise. Liikumine ei tegelenud hävitustöödega. Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, kandleid, torupille, viiuleid, rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi
Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser. PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
