Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused, kõik inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Napoleon saatis tema sõjakäikudel nii ünn kui ka ebaõnn. 1805.a detsembris purustasid Napoleoni väed Austerlitzi lahingus Austria-Vene väed ja 1806. a oktoobris purustasid tema väed Preisimaa. Kuid 1805. a oktoobris toimunud Trafalgari merelahingus hävitasid
raha pankuritelt, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud alade tööstused. 3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust. Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile. 2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 5. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid.
toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html ) Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on 95,7 inimest km2 kohta. Peaaegu samasugune rahvastiku tihedus on Prantsusmaal(110 inimest km2 kohta),Ungaris (108 inimest km2 kohta),Kreekas (85,3 inimest km2 kohta) Eestis on rahvastiku tihedus vaid 31 inimest km2 kohta,mis on võrreldes suurriikidega väga vähe. Kõige rohkem inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Tihedamini asustatud on Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar ja Jaapani rannikualad. Neis piirkondades on asustustihedus kohati üle 1000 inimese km2 kohta. Lääne-Euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja saared. (http://www.photius.com/rankings/index
Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel
metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1). Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel. Pärandkultuurmaastik laiub peamiselt rahvuspargi põhapoolses osas, ning on elupaigaks paljudele liikidele, kes on harjunud elama inimsega kõrvuti (4). 2.2 Veekogud Mandrijää taandumisel tekkis Karula kõrgustiku alale palju järvi, millest 40 jääb rahvuspragi alale. Tänu moreenmuldadele ja metsade rohkusele on valdavaks järvetüübiks segatoitelised ning kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on
lähtekivimiga. Ferraliidistumine- mtp troopikas ja lähistroopikas. Eelsused: muld rikastub Al ja Fe hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudetakse lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks värvuse moodi. Tekib ferralic horisont. Sooldumine- muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Iseloomulik poolkõrbestes ja kõrbe aladel, Vaja:lähetekivim ja põhjavesi peavad sisaldama soolasid, mullas peab olema tõusev veeliikumine ja aurumise tüüpi veerežiim. Eraldi horosonti ei moodustu. Küllastumine- mullahorisontide rikastumine CA ja MG hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. Mullaprofiilis ei kajastu e horisonti ei teki. pH üle 6,0, siis muld on külklastunud. Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees
Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja maa järk-järgult mere alt vabanes, arenesid välja muld- ja taimkate ning kujunes inimasustus. Maastikke hakkas kujundama maakasutus, algul veeäärsetel aladel, hiljem üha enam ka sisemaal. Lood ja nimed kestavad põlvest põlve, kuid maakasutus võib üsna lühikese aja jooksul muutuda. Tihti varasemad jäljed kustuvad. Eestis hävisid mõisate loomisel põliskülad, Vabadussõja-järgne maareform lõhkus mõisamaad, nõukogude maaparandus pööras omakorda pea peale talumaastiku. 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi,
* Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud, sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla. -) Aastast 5000 eKr sai alguse Narva kultuur. -) Aastast 4000 eKr sai alguse Kammkeraamika kultuur ning Eesti aladel hakati marginaalselt tegelema ka põllumajandusega, täpsemalt teravilja kasvatamisega. -) Aastast 3000 eKr sai alguse Nöörkeraamika kultuur ning peamiseks elatusalaks hakkas muutuma põlluharimine ja loomakasvatus ning asustus hakkab kaugenema suurematest veekogudest ja tekkima hakkasid üksiktalud. -) Eesti aladelt matuseid leitud ei ole, kuid Lätis on leitud väga palju maahaudu. Leitud laibad olid asetatud sellili ning neile oli kaasa pandud erinevaid panuseid, ripatseid,
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri
Maakera telje pöörlemisel tekib võimas õhumassi liikumine. Soe õhk tõustes üle ekvaatori, vajub lõuna- ja põhjapoole, jahtub kõrgemates kihtides ja laskub kõrgrõhkkonna aladel mõlemas subtroopilises tsoonis. Neist põhja ja lõunasse jäävad veel kaks tõusvat madalrõhkkonna-ala. Kaugemale põhja ja lõunasse jäävad polaaralad laskuvate õhumassidega
Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on Kanaari saared Kliima Hispaania Kuningriik asub lõunas lähistroopilises kliimavõõtmes. Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8...+10 °C Augustis +18...+24 °C Keskmine õhutemperatuur Hispaania lõunaosas: Jaanuaris +10..+12 °C Augustis +24...+26 °C Loodusvarad Hispaaniast võib leida loodusvarasid nagu kivisüsi, pruunsüsi, rauamaak, vask, plii, tsink, uraan, volfram, elavhõbe, kips jt. http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html 4. Arengutase Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Imikusuremus 4,26
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki.
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav
Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad
Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane
Okasmetsi on mitut tüüpi, mida määratakse seal valitseva puuliigi järgi. Okasmetsade levinumad puuliigid on eri mandreil erinevad. TAIMESTIK Okasmetsa ehk taigavööndit jagatakse veel ka tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja seedermännid. Põhja Ameerikas lisaks tsuuga ja ebatsuuga. Tumetaiga puuderinne on tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel. Külmemates ja kuivemates kohtades on aga valdavaks heletaiga, kus puude all on juba rohkem valgust. Heletaigat iseloomustavateks puuliikideks on männid ja lehised. Lehis on omapärane okaspuu, mis ei ole igihaljas, vaid langetab talveks oma okkad. Selliselt on ta pakase ja veekao vastu veel paremini kaitstud. LOOMASTIK Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas
on 10-15 kraadi madalam, kui põhjapoolkeral ning lisaks ka hoovuste mõjul. 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma?
- Suurtalude teke - Talude spetsialiseerimine ATK On majanduskompleks, mis ühendab toiduainetetööstuse ning neid abistavad tootmis- ja teenindusharud, näitkes kuivatid, külmhooned, teadusnõustamine 4. Väheneb talus kasvatavate kultuuride või peetavate loomade arv 5. Lõpuks talud spetsialiseeruvad Teisi põllumajandusliku tootmise vorme Ekstensiivsed teraviljatalud 1. Hõredasti asustatud, kuivema kliimaga aladel eelkõige Põhja-Ameerikas ja Austraalias 2. On enamasti nisutalud 3. Omanik talus ei ela vaid saabub sinna külvi- ja lõikumisajaks (nn kohvrifarmerid) 4. Võtab tööle sulased ja töö tehakse ära lühikese ajaga (nii kiiresti kui saab) 5. Hektari saak tavaliselt madal 6. Toodang odav Rantšod 1. On suured loomakasvatustalud 2. On levinud kuivades piirkondades, eelkõige Austraalias; USA-s; Lõuna-Ameerikas 3. Lihaveiseid ja lambaid 4
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid:
edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate niisutussüsteemide abil. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. (Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud.
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema poole teenistuses osales arvukalt kohalikest sakslastest seiklejaid, maata jäänud aadlikke ja pisut ka eestlasi. 1569.a sai moodustati Poola ja Leedu personaalunioon (st kahel eri riigil on sama valitseja). Uus kuningas pidas Liivimaad enda valduseks ja valmistus uuteks lahinguteks. Samal ajal püüdis oma valdusi laiendada Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus. Ta pöördus Ivan IV poole, pakkudes ennast tsaari vasalliks
kägistades. TAAPIR on väikese liikuva londiga primitiivne kabjaline, kellest üks liik elab Kagu-Aasia ja neli liiki Lõuna- Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa-
Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest. Käbid ja seemned Enamikul okaspuudel moodustuvad seemned kuivade puitunud soomustega emaskäbide sees
Nõukogude Liidu pingutused enda valdusi kaitsa ei viinud sihile, sest Saksamaa suutis Punaarmeed võita ning Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud 1941. aasta oktoobriks. Eestlased pidasid alguses sakslasi päästjateks, kuid hiljem said nad aru, et sakslased pole venelastest sugugi paremad. Nimelt võrdluseks NL küüditamine ja Saksamaa holokaust. Mõlematel juhtudel surid paljud eestlased, kas siis kulakud võid juudid. Saksamaa puhul hukati juute üle Euroopa ka Eesti aladel. Samuti hukati Saksa okupatsiooni ajal ka küüditajad ja NSVL juhtfiguurid Eestis, mille üle võisid nii mõnedki eestlased heameelt tunda, sest tegmist oli ju nende lähedaste küüditajatega. Kuid ka Saksa okupatsioon ei jäänud kestma. Juba 1944. aastal tungis Punaarmee Eesti aladele. Maha peeti suur võitlus Sinimägedel, kus ka eestlastel õnnestus Punaarmee maha suruda, kuid see oli ka üks ohvriterikkamaid lahinguid. Kuid sellest ei piisanud, sakslased taganesid ja Punaarmee oli
Soodsates kohtades nad püstitasid jurtad ja elasid pakaselise talve üle. INIMENE ROHTLAS · Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. · Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, · Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. · Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. INIMENE ROHTLAS Paljudes stepivööndi aladel leidub tähtsaid maavarasid: Kivisüsi Ukrainas,värvilised metallid Kasahstanis. Maa-alused kaevandused ja metallurgiatehased reostavad loodust, hävitavad muldi. KESKKONNAPROBLEEMID · ROHTLAS Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe taimkate, kuid põldudel see puudub/ seda ei ole. · Eriti ohtlik on olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga taimed ei ole veel tõusnud.Siis algab tolmutorm
üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler loobus Suurbritannia vallutamisest, kuid hakkas välja töötama NSV Liidu vastu sõjaplaane. 1940. aasta sügisel sõlmiti Kolmikpakt Berliinis Itaalia, Jaapani ja Saksamaa vahel. See tugevdas nende suhteid. 1940 hilissügisel ründas Itaalia Kreekat, kuida vajas peagi Saksamaa abi. Alistati ka Jugoslaavia. 1941. aastaks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki. Natsida vallutatud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Juute tapeti Saksamaal, Poolas, NSV Liidu aladel ja ka mujal. Juutide saatust teise maailmasõja ajal nimetatakse holokaustiks. Saksamaa alustab pealetungi NSV Liidule MRP alusel lubasid Saksamaa ja NSV Liit 10 aasta jooksu teineteist mitte rünnata. Mõlemad teadsid, et see pole tõsi. Hitleri Saksamaa jõudis ette ja alustas 1941. aasta 22.juunil pealetungi NSV Liidu aladele. Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks.
· Arthurlagunemisel Holmes 1933. a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ... · Mandrite kontuurid sobivad kokku · Sarnaste liikide kivististe esinemine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritel · Fossiilsete kütuste leidumine külmadel aladel · Jää-aja jäljed (jääkriimud) soojadel Aafrika aladel · Ookeanilise maakoore kivimite vanus suureneb äärealade suunas http://static.newworldencyclopedia.org/8/8e/Pangea_ animation_03.gif http://www.ualberta.ca/~dumberry/PlateTectonics.htm Mandrid triivivad, sest ... · Maa tuum on kõrgema tº-ga ja aine vahevöös plastiline · Vahevöös tekivad magma ringvoolud konvektsioonivoolu · Vahevöö ringvoolud kannavad endaga kaasa maakoort ja rebivad selle
Aleksander suure maailmapilt lagunes- Selleks põhjuseks olid paljud mõjutajad aga peamine oli minu arust see et vallutatud alade juhid et saanud üksteisega läbi ja tülitsesid, tülide tagajärjel tekkisid mingil määral konfliktid ja eralduti teistest. Kui aga vaadata seda rahvaste segunemist siis loogiliselt mõeldes juhtus nii nagu eestiski on juhtunud et mindi mujale paremat elu otsima ehk kreeklased rändasid oma kodumaalt välja ja hakkasid elama muudel aladel. Tänu kreeklaste väljarändele levis kreeka keel suhteliselt hõlpsasti teiste keelte kõrval. Väljarännanud kreeklased kolisid Idamaal asuvatesse vanadesse linnadesse kus kas elati linnades või nad rajati täiesti uued asulad elutegevuseks. Paljud neist linnadest raid rikkateks ja rahvarohketeks. Nendest uutest linnadest oli kõige tähtsaim Aleksandria, mis oli tähtsaim luulekeskus. Vanade linnade seast kuhu Kreeklased olid kolinud oli
Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul
Liivi sõda (1558-1583) · Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi. joonis 3. sahara kõrb SAHARA TAIMESTIK JA LOOMASTIK Sahara kõrbes on võrreldes teiste kõrbetega loomi ja taimi palju. Seal elavad näiteks:Fennek ehk kõrberebane- tal on suured kõrvad et jahutada
keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule. Algselt üsna kitsalt alalt hakkas ladina keel laienema, allutades järk- järgult etruski keelt kõnelevad alad ja ka itali hõimude asukohad. 3. sajandi lõpuks oli ladina keel saanud juba ühiskeeleks laialdase liitriigi piires, 1. sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser
5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi võidujooksus, palliheitmises, hüpetes ja odaviskes - ühesõnaga nendel aladel, mis täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009. aastal oli eesti kergejõustiku sajas juubel. Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat"Eesti kergejõustik 100 ,,Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost. Nüüd 2011 on eesti kergejõustik 102 aastane. Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi
jõkke, mis on Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed. Kamari paisjärv Pedja jõgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muld-ja taimkate Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub Adavere mullastikulisse mikrorajooni. Selle kõrgematel aladel valdavad leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama lõimisega gleistunud leetjad ning gleistunud leostunud mullad (23%), samuti on gleimuldi väga palju (25,3%). Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
viljakasvamiseks oli ilm äärmiselt ebasoodne ning suvised vihmad panid piiri heinateole. Nälja ajal sõid inimesed kõike, mis võimalik seal hulgas näiteks sõnnikut ja puukoort. Samal ajal, kui massiliselt rahvast nälga suri, veeti endiselt Eestist Rootsi ja Soome vilja. Eesti rahvast Rootsi võimud näljahäda puhul mingit moodi ei toetanud. Hinnanguliselt suri Suure nälja ajal ligikaudu 20% siinsest elanikkonnast. Enne nälga levis Eesti aladel katk, mille tõttu ei toimunud õppetööd isegi Tartu ülikoolis. Rootsi võimu alal suurenesid talupoegade kohustused, eelkõige kolme eri liiki teoorjust (rakme-, jala- ja abitegu). Talupojad pidid kindla arvu päevi nädalas töötama mõisa põllul lisaks tuli loonusrendina maksta mõisale osa oma põllu viljasaagist samuti tuli tasuda riigimaks. Rootsi ajal kehtestati lõplikult pärisorjus. Põhja-Eestis hakkas see kehtima 1645.aastal ja Lõuna-Eestis 1668.aastal
Millest võib see tuleneda? Minule paistis silma Saksamaa. See võib tuleneda metsatulekahjudest, rohketest prügilatest, transpordist, tööstusest ja energia tootmisest. Saksamaal nimelt on arenenud just autotööstused ja ka rohkelt kiirteid, mille tagajärjel satub õhku rohkelt vingugaasi. f) Uuri vääveldioksiidi kogust maapinnalähedases õhus kajastavat kaardikihti. Millistes kohtades on see kõrge – millega saab seda seostada? See on kõrge rahvastatud aladel (näiteks Hiina aladel kõrgeim). Seda saab seostada aktiivse vulkaanilise tegevuse, energiaettevõtete ja töötlevate tööstuste töötamise ja kivisöe ja kütteõli põlemisega. Näiteks Hiinas on palju tööstusi, mille tõttu satub õhku hulga vääveldioksiidi. Näiteks Eestis kehtiva saasteainete sisalduse piirväärtuse on vääveldioksiidi puhul 24 tunni keskmisena 125 µg/m3. g) Vali aerosoolide hulka õhus kajastav kaardikiht. Miks joonistub siin välja Aafrika siseosa?
vallas. Detents Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud. Mehhaniseerimise arenguga käis kaasas maade massiivistamine. Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi. Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka
Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes. Vakuraamat - talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel. Piiblikonverentsid - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine. Vastne Testament - Uus Testament Tartu murdes. See on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond.
reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Kuid mõisnikud kasutasid vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal väita ei saa. Eesti aladel hakkas majandus arenema ning hakati rohkelt toorainet teistsesse riikidesse saatma. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see oli kõige tulusam. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Rootsi ajal oli nii häid kui halbu külgi
Walergatei afäär Vietnami sõja vietnamiseerimine majanduskriis Ronald Reagan Maksude alandamine Selgita: Trumani doktriin- päästa Euroopa kommunismi käest Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks Makartism- Reaganoomika. 7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu. Saksamaa lõhenemine. 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik - SLV 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi - SDV Konrad Adenaueri reformid. SLV välispoliitika. SLV välispoliitilist kurssi 1950-1960.aastail iseloomustas tihe koostüü USA ja teiste lääneriikidega SLV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas Suhtes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged Saksamaa ühinemine.
Rohumaad · Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. · Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
Eestis leidub paljandeid eriti veekogude ääres, kus pinnakatte alt tulevad nähtavale aluskorra või Eesti aladel oli palju rändrahne, kuna Eesti oli Asub Ida-Euroopa platvormi loode osas Pealiskorra moodustavad settekivimid Pinnakatte paksus on näiteks Devoni liivakivi ja setted, keskmiselt 5-10m
b Võru Kesklinna Kool Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed Aitäh!
(põhiliselt rohkem arenenud ranniku ja kagu alad Hiinas) olid saavutanud üldkehtiva 9 aastat hariduse. Aastaks 1990 linnad, majanduslikult arenenud ranniku alad, maakondlikud üksused, ja väike arv arenenud sisealasid ( umbes 25% Hiina rahvastikust) ja alad kus noorte keskkool oli juba populaarne oli sihiks võetud saada üldkehtiv noorte-keskkooli haridus. Hariduse planeeriatel oli ette kujutatud et 90ndate keskpaigaks on ranniku, sisemaa linnade ja uuenduslikult arenenud aladel ( ühendatud populatsioon umbes 300 400 miljonit inimest) on kas kohustuslik 9 aastat haridust või kutseharidus ja et nendel aladel elavatel 5%dil on kõrgharidus, ehitades kindla intelektuaalse aluse Hiinale. Tulevikus planeerijad oletavad et teiseastme -ja kõrgkooli sisenejate arv on kasvanud aastaks 2000. Teine kategooria on suunatud alla 9 aastase kohustusliku hariduse seadust mi skoosneb linnadest ja küladest mis on keskmise arengu tasemega ( umbes 50% Hiina
tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva, Viru, Viljandi, Jõgeva ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on reljeef Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu väheviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Künkliku reljeefi tõttu on KaguEestis (Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud. · Künklikel aladel on põllulapid väikesed ja võimalused suurpõllunduseks piiratud (väiketalu Kambja lähedal Otepää kõrgustiku põhjaserval) · Tugevate vihmade tagajärjel tekkinud vooluveed uuristavad maapinda sügavaid uhtorge Tootmisettevõtted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
