sümpaatiat. 1905 1906. a oli Mussolini Itaalia armees, tegi läbi kohustusliku armeeteenistuse. 1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga. 1911 1912 a istus ta vanglas, kuna oli organiseerinud rahutusi Itaalia vägede Liibüasse tungimise vastu. Vanglas kirjutas ta oma esimese autobiograafia "Minu elu". Itaalia sotsialistide seas äratas Mussolini üha enam tähelepanu. Oli märgatud ka tema kirjanikuvõimeid. 1912. a sai temast sotsialistide ajalehe "Avanti" toimetaja. Kui puhkes I maailmasõda, nõudis Mussolini Itaalialt ranget neutraliteeti. Propageeris seda ka oma ajalehes. 3 1914. a oktoobris aga muutis ta järsult oma seisukohta. See kutsus sotsialistide parteis esile terava pahameele. Lahkhelide tagajärjeks oli Mussolini lahkumine ajalehe juurest, hiljem visati ta ka sotsialistide parteist välja. Ta asutas oma ajalehe "Il Popolo D´Italia" (Itaalia Rahvas"). Arvatakse, et oma ajalehe väljaandmiseks sai ta raha
sümpaatiat. 1905 1906. a oli Mussolini Itaalia armees, tegi läbi kohustusliku armeeteenistuse. 1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga. 1911 1912 a istus ta vanglas, kuna oli organiseerinud rahutusi Itaalia vägede Liibüasse tungimise vastu. Vanglas kirjutas ta oma esimese autobiograafia "Minu elu". Itaalia sotsialistide seas äratas Mussolini üha enam tähelepanu. Oli märgatud ka tema kirjanikuvõimeid. 1912. a sai temast sotsialistide ajalehe "Avanti" toimetaja. Kui puhkes I maailmasõda, nõudis Mussolini Itaalialt ranget neutraliteeti. Propageeris seda ka oma ajalehes. 1914. a oktoobris aga muutis ta järsult oma seisukohta. See kutsus sotsialistide parteis esile terava pahameele. Lahkhelide tagajärjeks oli Mussolini lahkumine ajalehe juurest, hiljem visati ta ka sotsialistide parteist välja. Ta asutas oma ajalehe "Il Popolo D´Italia" (Itaalia Rahvas"). Arvatakse,
Isamaaline kõne Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad!
nähtav 26.11.2015–09.01.2016. Näituse korraldaja on Aide Leit-Lepmetsa. Tema maalide tegelased on kunstniku sarnased. Punapäised, rõõmsameelsed, romanti- lised pilditegelased tegutsevad kaunis ja õhulises maailmas. Aide ei maali ennast teadlikult, kuid tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi. Tema sõnul meeldib talle naiselik ja kaunis maailm. Tema piltide tegelased hõljuvad pilvedel, unistavad õunapuu all, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taga. Temale on piltidel tähtsad pitsid, ta on kasutanud Haapsalu salli- ja äärepitse. Aide töötab Haapsalu kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka see poiss, ta oli segaduses ja tahtis olla üksi. Seda see pilt ka iseloomustas. Pildi
Marie Under Sündis 27.märtsil 1883.a Tallinnas. Vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Luuletusi kirjutas saksa keeles. 1901-1902 töötas ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944
· Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Uudne võte- kollaa. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine. Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso. Picasso on kuulsamaid moodsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik, skulptor, keraamik. On kubismi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane.
raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena). 3) ajakirjandus kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Lauluja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges
Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse Alpides. 1935 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alzeerias. 1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu "L'ENVERS ET L'ENDROIT". kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alziiris. 1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja kirjanduskriitikuna vasakpoolse ajalehe Alger Républicain juures. Kuigi tema alaks olid kunst ja kultuur ning eelkõige just retsensioonid, kirjutas ta ka artikleid, milles paljastas alzeerlaste piinamist ja rõhumist Prantsuse koloniaalvõimude poolt. Samal aastal kirjutas Camus esseekoguse ,,Pulmad", mis sisaldab lüürilisi mõtisklusi põllumajandusliku Alzeeria teemadel. Aasta hiljem pakkus ta ennast vabatahtlikuna sõjaväkke, kuid sai oma tervisliku seisundi tõttu eitava vastuse. 1940
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere e...
Alates esimesest numbriat pöördus Perno Postimees mitte maa- või talurahva poole, vaid Eesti rahva poole, sammuti ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast ühendavad mõtted ja Jannseni toimetuses said kohtuda ka rahvusmeelsed Eesti haritlased. Peagi sai Johann Voldemar üle Eestimaa tuntuks, kui ,,Postipapa" ning lehe kasvav populaarsus pani teda ümber kolima Tartusse. Tartu ja Eesti Postimees Tartus alustas ta uue ja sisukama ajalehe Eesti Postimees väljaandmist. Ta pööras uues ajalehes rohkem tähelepanu laiema ilma uudistele, kuid õhutas veel endiselt rahvustunnet. Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik pere liikmed. Eriti silmapaistev oli ajakirjanikuna ta tütar Lydia ja ka poeg Harry. Pärnust lahkudes oli Jannsenil lehe tellijaid 40, Tartus aga aitas ajalehe tõusule kaasa erinevad lisalehed ning tellijate arv tõusis 2000 tellijani. Jannsenite kodust kujunes välja rahvusliku liikumise läbikäimiskoht
suurvürsti tütre koduõpetajaks. Jakobsoni tõi liikumise juurde Johann Köler. 1865 aastal ilmusid esimesed kirjad Eesti Postimehes mis olid kirjutatud Jakobsi poolt. Ta nõudis ühtlasi kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist ning propageeris ka karskust. 1870 aastal pöördus Jakobson tagasi kodumaale kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Kurgja talu ning ka abiellus. 1878 aastal pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. Kohe sel samal aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala ning saavutas ühtlasi kõige populaar- sema lehe tiitli. Johan Voldemar Jannsen. Johann Voldemar Jannsen oli RL algaastate üks kesksemaid kujusi. Johann oli Vändrast möldri poeg, seega möödus lapsepõlv veskis. Ta oskas ka väga hästi saksa keelt. Tema esimeseks suureks ettevõtmiseks oli 1875 aastal Pärnus ilmuma haka- nud nädalaleht Perno Postimees. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu
Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja Hurdale C. Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864. aastal loenguid Eesti seltsis Tartu ajalehe ,,Eestiajaloost ja ,,Vanemuine", Postimees" . rahvaluulest. Hurt samuti oli Jakobson Jannsen lõi koos töötas ,,Eesti Pärnu ning Viljandi perega 1865. aastal Postimehe" lisalehe põllumeesteseltside laulu- ja toimetajana ja president. 1878. mänguseltsi hiljem Otepää aastal asutas oma ,,Vanemuine"
Realism Eestis, küsimused 1.Realism Eestis, autorid. Aastad 1890-1896 märgivad murrangut eesti kirjanduses. Selleks ajaks oli ilukirjanduslik kriis jõudnud haripunkti. ärkamisaja suurte eeskujude tulemusena tekkis 80-ndail aastail tohutu hulk "kirjamehi", kes kõik innukalt ilukirjandust kirjutasid ja oma tühise loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist.
Raamatukõne 1.Autor: Astrid Lindgren, Teos: ,,Madlike ja jaanikingu põnn", Ilmumisaasta: 2003. 2.Lühidalt huvitavat autorist: Astrid Lindgren sündis taluniku tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist oli ta 16-aastaselt praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 19-aastaselt siirdus ta Stokcholmi , et õppida sekretäriks. Aastal 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. Aastal 1924 abiellus ta Sture Lindgreniga ning võttis poja enda kasvatada. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. 3
Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe igapäevaselt raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale mõne muinasjutu, kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest
Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe palju raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale piibli ja kalendriraamatu ning vahest ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad, et need polegi kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest
Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene
Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM • 1863 POOLA ÜLESTÕUSU VASTASED SEISUKOHAD • 1863-1868 SENATI LIIGE • KEISER KINNITAS KEELEREFORMI • SAAVUTAS SOOME PARLAMENDI KOKKUKUTSUMISE • 1865 SOOME MARGA
Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku teatri üks asutajaid. Peale abiellumist kolis Koidula Kroonlinna. 4. Jannsen -Oli koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte
igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming Koidulal on umbes 80 teost. Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a.
Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus.
II maailmasõja algusaastatest 1.september 1939-28.oktoober 1940 Johanna Maasik, 9.c, Rocca al Mare Kool 1.september 1939 ● Saksamaa sissetung Poolasse ● Algas II maailmasõda Saksa sõdurid marsivad Poola 1.septembril 1939 3.september 1939 ● Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja Ajalehe kajastus Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest 3.september 1939 17.september 1939 ● Stalini Punaarmee vallutas Poola idaosa Kaart Saksamaa ja NSV Liidu vallutustest Poolas 28. september 1939 ● NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ● Poola riik kaotati ● Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri 30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel
Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise,
Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921
Üks naine sai väga vihaseks ja pahandas lastega. Varsti tuli mingi mees ja Kalle tõmbas ruttu nöörist, kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. Nad said teada, et see oli Eva-Lotta onu Einar. Onu Einar kutsus lapsed lossivaremetesse ja sinna jõudes oli suur uks lukus, kuid Einar muukis selle lahti. Lapsed kirjutasid seinale oma nimed, et kunagi vanemana neid imetleda. Peale lossivaremetes käiku palus onu Einar Kallet, et ta ostaks talle ühe ajalehe kioskist ja kui onu Einar oli selle vedelema jätnud võttis Kalle selle ajalehe pärast endale. Ta arvas,et seda võib ehk kunagi vaja minna. Kalleoli onu Einarit jälitama hakanud, ning talle tundus ta väga veider. Kallel oli salapärane päevik kuhu ta kirjutads kahtlaste isikute kohta märkmeid ja sinna oli ta kirjutanud ka onu Einari kohta, et ta omab muukrauda ja taskulampi. Kui onu Einar Rootsi tuli läks ta Eva-Lotta juurde ajutiseka ajaks elama niiöelda puhkusele
selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees. „Sakala” Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole õige lugeda teda vanameelsete hulka
Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti
Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel 1923–1931 (karistus: seitse aastat sunnitööd) ja 34 protsessi 1932–1938 kuus aastat sunnitööd, vabanes amnestiaga.
Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884)
küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under 14-aastaselt, saksa keeles. Lugema õppis ta isa abiga nelja- aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "NoorEesti" väljaannetes, luuletaja ise pühendus sel ajal oma tütarde kasvatamisele, tema kodust Tallinnas kujunes eesti kultuuriavalikkuse esimesi salonge. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega. Underi
tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250
Enne oli teorent, nüüd raharent · 1856 kehtestati samasugused põhimõtted Eestimaal. Eestikeelne kirjandus 18. sajandil; Anton Thor Helle ( Jüri kiriku õpetaja) andis 1739. aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli
Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas
Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta. Informatsioon jõuab meieni kõikjalt ja tahest tahtmata. Juba varajastel hommikutundidel tööle või kooli minnes paneme käima teleri, raadio, arvuti või võtame kätte ajalehe ja koogime välja meie jaoks kõige huvitavamad artiklid. Mõni eelistab meelelahutust, teine poliitikat jne, aga inimestega kohtudes leidub nendest teemadest ikkagi midagi, mille põhjal jututeemat arendada. Minu jaoks on kõige tähtsam meelelahutus ja vähesel määral ka dokumentaalsed uudised, loomulikult tuleb neid viimaseid jälgida telerist, et midagi kaotsi ei läheks ja kohe kindlasti mängivad selle juures suurt rolli illustratsioonid või arvutiga juurde
novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007
õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on
lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Elulugu 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250
Poska oli Eesti Ajutise Valitsuse kohtuminister ja Eesti välisminister ning esindas Eesti riiki Tartu rahu läbirääkimistel. Päts oli koos Poskaga töötades temaga väga tihedalt seotud. Poska jättis endale vaid kõige tähtsamad otsused, ülejäänud olid Pätsi teha. Töö Poska advokaadibüroos kestis ühe aasta. 1 2 4 Pätsi radikaalse kaaskonna ainsaks puuduseks oli oma ajalehe puudumine. "Tartu Postimehe" uksed olid neile suletud, ka "Valgus" ja "Eesti Postimees" ei sobinud neile, olles natuke venemeelsed. Nii tuligi mõte koostada oma ajaleht. Radikaalid tulid Tallinnas kokku ja asutasid ajalehe "Teataja". Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts ise. Tal oli lehega palju kohustusi: olles väljaandja, pidi ta muretsema kapitali ja otsima organiseerijad. Lisaks oli vaja leida ka lugejaskond
Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle.Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga.1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Pärast seda asus Eduard Vilde töötama "Revalsche Zeitung"´isse. Seal töötas ta
asutamine kõne alla tulla alles 1936. aasta lõpul, mil hakkas valmima Riigiarhiivi uus hoone. Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil 1936. aastal pandi alus filmi- ja fotodokumentide riiklikule säilitamisele "Riigiarhiivi Eesti kroonika koostamise ning filmi- ja fotoarhiivi korraldamise kodukorraga". Fotod nähti ette valida riigiasutuste ülesandel tehtud ülesvõtetest või muretseda mõne suurema ajalehe fotoreporterilt. 1937. aastal sõlmis Riigiarhiiv lepingu ajalehe "Uus Eesti" fotoreporteri A. Kalmuga igast avaliku elu sündmusest ühe foto saamiseks. Fotodokumente osteti veel Riigikantselei ülesandel tegutsenud fotograaf A. Vannaselt ja Lõuna-Eesti sündmuste kohta Tartu fotograafidelt E. Sellekeselt ning K. Hintzerilt Eesti sündmuste kroonikat, olulist täiendust arhiivi fotofondile koostati 1. jaanuarist 1937 kuni 1940. aasta 31. augustini. 1937. a. veebruaris pöördus Riigiarhiivi direktor Riigi Ringhäälingu poole ettepanekuga kõnede,
Ka need õpingud läksid K. Pätsil hästi korda, eriti oli ta huvitatud Rooma õigusest ja Balti eriõigusest. 1898. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cand.jur. kraadiga. Kuigi mitmed soovitasid tal minna üle teaduslikule tööle ülikoolis, valis ta endale hoopis poliitikakarjääri ning kolis 1900. aastal Tallinnasse. Tegevus enne presidendiks saamist Peale Tallinnasse kolimist hakkas K. Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. Ta hakkas planeerima uue ajalehe väljaandmist Tallinnas. Loa siseministeeriumi käest sai K. Päts küllaltki lihtsalt. Esimene number päevalehest "Teataja" ilmus 10. novembril 1901. Sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. "Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. Ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur, lehe sisu sai rängalt kannatada. Aprillis 1905 valiti K. Päts abilinnapeaks, aga tegelikult sai ta terve linna juhtimise oma peale
keeleselts”; “ Mis meil hädasti tarvis tähele panna”; arvustus “Koli-raamat”; “Mõnest uuest raamatust”; “Raamatute hinnast”; “Ema armastusest”; “Meie küla- ja kihelkonnakoolid”; “Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud”. 1866.aasta lõpul panid erinevad maailmavaated “Eesti Postimees” omanikuga Jannseniga Jakobsoni mõtlema oma ajalehe väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele “Valgus”, mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele “Edasi” luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud.1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus “Sakala” esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas
1857 võttis Johann VoldemarJannsen eestlaste omanimetusena kasutusele sõna ,,eestlane". Jannsen rajas järjepideva eesti ajakirjanduse (andis 185763 Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees. Oma kirjutistes virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidamiseks, kirjutas hariduse vajalikkusest. Tema lihtne rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864 kolis ta Tartusse, kus asutas ajalehe ,,Tartu Postimees". Tartus saavutas ta kiiresti rahvamehe tunnustuse. Suureks abiks oli tal tütar Lydia Koidula. Jannsen visandas talupoegliku rahvusideoloogia esimesed piirjooned ja korraldas esimesed suured kultuuriüritused. 1865 asutas Jannsen Tartus koos tütre Lydia Koidulaga laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo.
aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise 'maarahva' asemel ''Eesti rahva'' poole. 1863.aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, peatselt ajalehe väljaandmine lõpetati, kuna lehe sisu oli rahvuslaste meelest liiga alalhoitud ja hirm võimupoolsete(J. Hurt, C.R.Jakobson)ees oli suur.Veidi enne I laulupidu, tegi Jannsen kogumiku tuntud isamaalistest lauludest, seal sees oli ka praegune Eesti hümn. Jannseni tegevuse tippajaks oligi ärkasmisaja esimene pool. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo Tartus
(1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis kesta mitu päeva. Jannsen oli tuntud ka kirjanikuna ja luuletajana.
Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata
hiljem suri. Auhinnad • 1972.aastal Romulo Gallegose auhind. • Samal aastal sai ta ka Neustadti kirjandusauhinna. • 1982.aastal Nobeli kirjandusauhind. Haridus ja töö • 1947.aastal omandas hariduse Kolumbia pealinnas Bogotas, õppides ülikoolis õigusteadust. • Oma elukutse sidus Marquez ajakirjandusega. • 1954.aastast alates töötas ta mõnda aega korrespondendina Itaalias ja Prantsusmaal, samal ajal õppis filmikunsti. Ajalehe kirjasaatjana külastas veel Šveitsi (Genfi) ja Nõukogude Liitu. • Marquez on eri aegadel töötanud ajakirjanikuna veel Kuubas, Venezuelas, Mehhikos ja Hispaanias. • Mehhiko on kirjanikule jäänud lemmikpaigaks, seal kirjutas ta filmistsenaariume ja oma maailmakuulsa romaani „Sada aastat üksildust“ (1967). Tuntumad teosed • „Kõdulehed“ (1955). • „Sada aastat üksildust“ (1967). • „Patriarhi sügis“ (1975)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
