Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ajalehe" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Ajalehe artikel "75 year old shoplifter"

july 2010 page 18 Editor Hendrik Nurklik [email protected] This week got caught with organized crime maybe the oldest man in history, while robbing a local supermarket at West-Nõmme, he stole a bottle of refreshing drink to drink after a hard job. A group of few good old men managed to pull off the biggest bank robbery in Estonia. The amount they got away with was more then ten million euro's which was kept there by an international business man, David Copperfield. Two of them got away but before the trip to the West-Europe began the oldest member of the team went to Nõmme's supermarket to get an energy drink but he soon discovered that he left he's wallet at the getaway vehicle, therefore shopliftings reason was the lack of time and a killing durst so he just ran out from the store but after a few quick step he fell and sprang his ankle....

Inglise keel
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Näidis ajalehe analüüsimisest

detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega. Pealkirjad Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary...

Filosoofia
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalehe artiklid

11.2017) Tunnused:  Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada.  On materjal, mis lahutab meelt  On tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases. Intervjuu: „Intervjuu: Poiste hulk, kelle seast ajateenijaid valida, üha väheneb“ (Postimees, 13.11.2017) Tunnused:  Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel  Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav  Ajakirjaniku hoiakud jäävad tagaplaanile Intervjuu Uudis Intervjuus küsitakse ainult ühte Uudises küsitletakse mitmeid inimest inimesi ja nende arvamusi Uudistes refereeritakse teis...

Meedia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalehe artikli analüüs: Artikli pealkiri: “Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid”

ARTIKLI ANALÜÜS Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Kolmas pro...

Ühiskonnaõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes “Postimees”

Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes "Postimees" Alina Tenitskaja Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine...

Ainetöö
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Refereering ajalehest "Roheline Värav"

sept.2008, nr.17) artiklist 21.sajandi elu:soovist autosid muuta. Artikli kirjutaja Katrin Idala leiab, et hoolimata viimase sajandi jooksul ettetulnud neljast tõsisest kriisiperioodist on kõik tehnoloogilised ja teadlikud eeldused elektriautode kasutuselevõtuks on olemas. Esimene kriis oli II maailmasõda, sellele järgnes 1973.aasta naftakriis,mille põhjuseks oli OPECi protest juudi-araabia sõja vastu, ning 1979.aastal tingis naftakriis Iraani revolutsiooni. Aga miks siis ikka elektri jõul liikuvad autod? Eks ikka sellepärast, et vedelkütuse allikaid napib ja nafta-gaasi ammutamine on vaevaline. Elektriautod sõidaksid seevastu tuulegeneraatorite või fotoelektriliste paneelide abil toodetud elektrist. Artikkel kirjutas veel, et eelmisel sajandil olid elektrisõidukuid märksa sagedasemad kui tänapäeval. Kui 1990.aastal lõi General Motors elektrisõiduki EV1, mida valmistati Ameerikas mõni tuhat j...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Milleks on vaja kohalikku ajalehte?

Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest: majandus, kultuur, arvamus, kodulugu, töökuulutused, teenusepakkumised, haridus jne. Need valdkonnad suunavad vastavate huvialadega inimesi koonduma ning tekitavad ühtsustunde...

Meedia
5 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Linnud linnas ja prügimäel

1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sis...

Ökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laps ja tubakas

Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimet...

Inimeseõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Artikli pealkiri: "Leedulased jätavad kasumi Vichiunai Nordicusse"

Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Ülesanne artikli põhjal Artikli pealkiri: "Leedulased jätavad kasumi Vichiunai Nordicusse" 08.12.2011, 08:19 http://www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=9ce8df14-87c2-4726-86fa- 35af9f347a71 Protsent ülesanne Vichiunai Nordicu käive kasvas 2010. aastal 12,6 miljoni euroni (196,8 miljoni kroonini), kasum ulatus seejuures 2,5 miljoni euroni (39,5 miljoni kroonini). 2009. aastal oli Vichiunai Nordicu käibeks 10,8 miljonit eurot (169,2 miljonit krooni) ja kasumiks 2,7 miljonit eurot (41,9 miljonit krooni) Paljassaare Kalatööstus tegi 2010. aastal käibeks 19,8 miljonit eurot (293,9 miljonit krooni), kuid kasum ulatus vaid 0,52 miljonit euroni (8,2 miljoni kroonini). Aasta varem oli käive 274,6 ja kasum 9,9 mil...

Matemaatika ja loogika
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Võrdlev lugemisanalüüs

Võrdlev lugemisanalüüs Lugesin kahte arvamust, millest ühe nimi oli ,,Risto Berendson: seaduslik vargus" see ilmus ajalehe Postimees online väljaandes 09.03.2010 ja teine arvamus oli Majandus 24 lehel, pealkirjaga ,,Indrek Sepp: loeme tervist, mitte raha" ja see ilmus 18.05.2010 1. Teosed panid mind mõtlema raha väärtuse üle, ja ka selle üle, et kas raha omamine on ülehinnatud? Raha eest ei saa omale osta ei tervist ega ausust. Üks artikkel näitab ilmekalt, kuidas petetakse raha välja paigaldades ,,eksklusiivseid" valveseadmeid ja selle eest küsitakse poole rohkem, kui teised taolise teenuse pakkujad. See ilmselt taandub kõik kuskile riigi tasemele, kus keegi juhataja leiab võimaluse sellest kasu lõigata. Samuti on autor targasti öelnud, et selle üleliigse raha raiskamise asemel oleks praegusel raskel ajal hoopis kedagi tööle saanud võtta. Teine arvamus toob välja selle, et oma ettevõtlusega te...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eduard Vilde eluloo ülevaade

märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917­1918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1920­1923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas...

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Surnud poeetide ühing

Surnud poeetide ühing. Ajalehe uudis ,,Miski pole võimatu." Welton'i akadeemia on tuntud kui konservatiivse poistekoolina ja just hiljuti selle õppeaastal võeti kooli uus inglise keele ja kirjanduseõpetaja, John Keating'u. Keating kasutas õpilaste õpetamiseks vähekene teistlaadi õpetamisviisi. Näiteks käskis härra Keating poistel ,,valesti" kirjutatud sissejuhatuse õpikust ilusasti välja rebida. Sõna ,,valesti" all mõtiskleb härra...

Praktiline Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Jürgen Rooste Referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vankrirattaq

A vili kasvi illos. Rükkä oll jo tükk aigu pestü, et siimnevillä saiaq. Kats miist tulli müüdä tiid. Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle...

Keeleteadus
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Aleksander Läte ­ (12. I 1860 Pikasilla Aakre vald - 8. IX 1948 Tartu), helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Valga seminari. Oli 1879--1983 kooliõpetaja Puhjas, 1883--1995 ja 1897--1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal (F. A. Draeseke kl.). Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esines klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese eesti sümfooniaorkestri. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", täiustas klaveri konstruktsiooni. Avaldanud koorilaulukogumikke, uurinud värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Tartu ülikooli audoktor (1935), Tallinna konservatooriumi auprofessor (1939)...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

jaanuar 1860 ­ 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 ­ 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 ­ 1895 ja 1897 ­ 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas koorilaulukogumikke, uuris värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marie Under

http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses...

Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

Austria troonipärija Foch F. liitlaste ülemjuhataja Ford H. USA autode tootja Forselius B.G. rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Franco F. Hispaania diktaator Gagarin J. esimene inimene kosmoses 1961 Gandhi J. India peaminister Gandhi M. India poliitik, iseseisuslane Glück E. tõlkis piibli läti keelde Grenztein A. ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Gustav II Adolf Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Gustav III Rootsi kuningas 18. saj. Helle A.T. I Eesti keelse piibli autor Hemingway E. kuulus kirjanik 20.saj. Herder J.G. Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias Hitler A. Saksamaa peaminister, diktaator Homein A. usujuht, kes valitses Iraani teostas Islami revolutsiooni Hoover E. USA president Hupel A.W...

Ajalugu
254 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun