Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kubism (0)

1 Hindamata
Punktid
Kubism
Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool , mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914. Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral , koonusel ja silindril . Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates.
Kubismi peamised eeskujud:
  • Paul Cézanne kunst
  • Neegriskulptuur
  • Naivistide ja laste kunst
Kubismile on iseloomulik:
  • Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust)
  • Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline
  • Vormid on nurgelised, teravad
  • Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine
Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud , linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Uudne võte- kollaaź. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine.
Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso . Picasso on kuulsamaid moodsa kunsti esindajaid üldse. On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija , graafik, skulptor , keraamik. On kubismi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane.
Kubism #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helinaoma Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kubism
13
doc

Kubism

Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 ­ 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 ­ 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte

Kunstiajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 3-kursus
13
doc

Kunstiajalugu 3. kursus

Värvilahendus, pintslithenkia, kujutatavad Rottluffi'i töö tekitab sünge tunde aga objektid. derain'i töö tekitab pigem romantilise meeleolu. Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks? Mulle meeldis Deraini töö rohkem, kuna see tekitas positiivsema meeleolu. 7 Kubism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60 I Täida lüngad! 1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha loodusesnähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. 2) Veel avaldas kubismi kujunemisele mõju Aafrike neegriplastika. 3) Kubismi rajajaks peetakse hispaanlast Pablo Picassot. 4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso ,,sinise

Kunstiajalugu
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist

Kunstiajalugu
Konspekt
9
doc

Konspekt

kultuurile ja kunstile, ülistati tulevikku. Eitavad klassikat, vana. Oli lühiajaline nähtus. 41Abstraktsionismi olemus. Riik. ,,esemetu kunst" I. algus pärit reaalsusest: vaatan aknast , lihtsustan kujunditeks - - - abstrahheerimine. II. NON-figuratiivne kunst ehk mittekujutav kunst. Ei lähtu reaalsusest (kunstnikei ole teost luues objekti ega midagi konkreetselt silmas pidanud. Nii maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Eelkäijateks kubism, futurism, dadaism - - -nendes siiski side loodusega säilinud (abstraktne kunst sündis siiski läbi lihtsustamise). Abstr. kunstis see purustatakse. Algab 1910 ­tel Münchenis, Amsterdamis, Moskvas. Levib 1930-tel Pariisis, New- Yorgis (eriti pärast II MS New ­Yorgis) Geomeetriline abstraktsionism ­ kasutab geomeetrilisi jaotusi. Pindu, jooni, punkte, värve. Eriline tähendus ­ väljendada kunstniku tundeid, meeleolusid, maailmasuhtumist. (siit areneb ka op-kunst)

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24

Kunstiajalugu
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix ?

Kunstiajalugu
Üldine kunstiajalugu
34
pdf

Üldine kunstiajalugu

triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism. Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisundi edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke. Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism.

Eesti kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun