Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artikli "Kultuuritust ei ole olemas" lühikokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Kultuuritust ei ole olemas
Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe igapäevaselt raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale mõne muinasjutu, kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi.
Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks . Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks . Seepärast ei saagi öelda, et need
Artikli  Kultuuritust ei ole olemas-lühikokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Artikli \"Kultuuritust ei ole olemas\" lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Kultuuritust ei ole olemas

kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab kultuuri tervikuna, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasi ja kõiki muid võimekusi ja harjumusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena. Sellest järeldatuna ei ole inimene iial kultuurita. Kultuuritust pole olemas vaid on vaimne keskkond, kus me elame ning kõik inimesed on kultuursed.

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Kultuur inimeses

tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see, et Eesti noored võtavad üle palju ameerikalikku, mis esseeski välja toodud on. Nooremate puhul mängib suuremat rolli internet, vanemate puhul ajalehed ning raadio, ka televisioon

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Ilmar Raag, „Kultuuritust ei ole olemas“ - kirjand/analüüs

kohaselt kultuur muutub. Kuna see protsess toimub küllaltki sageli, pole ,,kultuuril" kindlat omadust, mis ei saaks kunagi deformeeruda. Ent Ilmar Raag on siiski üritanud: ,,kultuur on kui mõtteline tarkvara, mis jookseb inimeste kui sotsiaalbioloogilise riistvara peal". Ta ei seleta, mis see täpselt on, kuid on püüdnud hõlmata kõike olemasolevat ühte lausesse, mis tal hästi välja tuli. ,,Ei ole kultuuritust, on vaid vaimne keskkond, milles me elame," lõpetab Ilmar Raag oma arutluse, lisades veel, et tema vanaema oli hea inimene. Nõustun mõlema mõtteteraga ­ need kaks lihtsalt arusaama ongi kogu tõde kultuuri olemuse kohta.

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Miks ma ütlen, et mõni inimene on kultuurne ja mõni ebakultuurne

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Triin Samra MIKS MA ÜTLEN,ET MÕNI INIMENE ON KULTUURNE JA MÕNI EBAKULTUURNE Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Kultuur ­ Mida see meie jaoks tähendab? Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et kultuur on see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes vähem, kes rohkem. Tänapäeva inimesele on tähtis nii haridus kui ka haritus, kuna inimesed soovivad ennast arendada erinevates eluvaldkondades ning saada uusi teadmisi. Tänu meie hariduse ja haritusele võime saada aimdust, millised inimesed on kultuursed ja millised on ebakultuurse

Kultuur
thumbnail
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........

Eesti keel
thumbnail
26
docx

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab ini

Kultuur
thumbnail
44
doc

Kultuuriteooria

Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

Sissejuhatus kultuuriteooriasse
thumbnail
4
doc

Tsitaate kirjandiks

· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ?

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun