Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõik...
aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse.
Liider J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi L.Breznev 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene Tema võimuletuleku järe
Uurimus TÖÖJUHEND uurimuse kirjutamiseks 1. Vali huvitav uurimustöö teema. 2. Sõnasta täpselt probleem. 3. Otsusta kust saad materjali ja milliseid võtteid kasutad materjali kogumiseks. 4. Materjali kogumine. 5. Korrasta ja analüüsi materjal, vormista analüüsi tulemused tabelite, diagrammide või joonistena. 6. Tee analüüsitud materjali põhjal järeldused ja kirjuta kokkuvõte. 7. Anna oma tööle hinnang. Probleemi püstitamine ja materjali kogumine 1) Pane võimalikult täpselt kirja probleem, millele tahad vastuse leida. 2) Otsusta, milliste võtete abil on võimalik tulemuseni jõuda. 3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatl...
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas.
tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga. Olemuslugutest kõige rohkem on kasutatud intervjuusid, enim võib neid leida spordiuudiste veerult. Eesti päevalehes on ka kaks portreelugu, üks Erki Noolest ja teine Raul Rebasest. Mõlema ajalehe artiklitest moodustavad suurema osa uudised. Lisaks artiklitele võib leida ka üksikutelt lehtedelt reklaame ja kuulutusi. Reklaami poolest on lehed suhtelised võrdsed. Reklaami on, aga need ei hakka lugemist segama. Lisaks sisule ja kujundusele torkab silma ka ajalehtede hinnavahe. Eesti Päevaleht on pea poole kallim kui Postimees. Sellest tulenevalt võiks arvata, et Eesti Päevaleht on kvaliteetsem, kuid kahte ajalehte võrreldes võib veenduda, et mõlemad on ühtlase hea
sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Aastad I maailmasõjani Juunis 1902 põgenes Mussolini kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi, seal töötas müürsepa ja vabrikutöölisena. Aasta hiljem pöördus ta tagasi Itaaliasse ja täitis sõjaväe kohustuse. 1908. aastal sai temast sotsialistliku ajakirja toimetaja, aasta hiljem asutas ta aga juba enda ajalehe. 1915. aasta mais astus Itaalia sõtta, Mussolini läks rindele. 1917. aastal naases raskelt haavatuna kodumaale. Mussolini elu kahe maailmasõja vahel 1921. aastal lõi ta poliitilise partei Partito Nazionale Fascista (Rahvuslik Fasistlik Partei). 29. oktoobril sai peaministriks ning moodustas oma valitsuse. Aastaks 1929 kaheksa suurema ministeeriumi juht: välis, sise, sõja, mere, lennundus, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium.
Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 3 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani
tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks
Selliseid tahvleid kutsuti acta diurna ja sellest pärinebki sõna zurnaal. Roomas oli ka iga päev vahetatav tahvel nn ,,päevaleht acta urbana. Kõne on väga asjakohane lähisuhtluses, aga üksteisest ruumis ja ajas kaugel asuvate inimeste vahel on tarvis kirjalikke tekste. Ka kommunikatsiooni erinevate põlvkondade vahel on vajalik, et eelmiste põlvede kogemused säiliksid, et ühiskonnal oleks kollektiivne mälu. · Paberile trükitud ajalehe loomise au kuulub hiinlastele. 725. aasta paiku hakkas seal ilmuma ajaleht ,,Di-bao" ja see ilmus muudetud pealkirjaga kuni 1911.aastani. · 593. aastast kasutati Hiinas trükkimisel puutahvleid, millesse oli lõigatud paljundatava lehekülje tekst. · 1040. aastal leiutas Hiinas sepp Pi-Sheng trükkimiseks savist hieroglüüfid. · 1392.aastal valati Koreas esimesed vasksed hieroglüüfid. Euroopaski tunti tahveltrükki
Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rühmitatakse alljärgnevalt: Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007. Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat. Köök, detsember 2007, lk 12. Teatmeteosed Teatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Tallinn. Valgus, 1992. Internet Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise kuupäev.
Tema vastassuuna peamine esindaja Carl Robert Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. 6 Kokkuvõte Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts „Vanemuine”. Lisaks veel koostas ta ajalehe „Eesti Postimees“. 1869. Aastal suutis Jannsen tuua üle eesti kokku palju inimesi eesti esimesele üldlaulupeole. Johann Voldemar Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 7 Kasutatud kirjandus 1) Miksike: www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jvjannsen_info_liisisokmann.doc 2) Google: www.google.ee
Kasutatakse erialasõnavara ja võõrsõnu. Esitatud väited on loogilised, põhjendatud ja andmetega tõendatud. Vastupidised seisukohad lükatakse ümber tasakaalukalt ja hinnanguvabalt. Autor püüab oma seisukohti väljendada neutraalselt, ilma liialt subjektiivse ,,käekirjata" - kirjutatakse kolmandas isikus. Autor mõistab, et esitab vaid üht ,,tõe" versiooni ning tunnistab alternatiivide võimalikkust. Iga esitatud väite kohta on selge, kes nii arvab või väidab. Erinevalt ajalehe ariklist keskendub teadusartikkel selgelt ühele küsimusele ja otsib läbi artikli sellele vastust. Tekstist selgub, kas on tegu üldtunnustatud tõsiasjaga; mõne üksiku teadlase seisukohaga või autori enda seisukohaga. Viimasel juhul on teada, kas see seisukoht on kujunenud käesoleva töö tulemusena või oli (eelnevalt) olemas muudel põhjustel. Selles osas erineb teadusartikkel oluliselt ajalehe artiklitest ja populaarkirjandusest, mis suuremalt jaolt koosnebki üldtunnustatud
(Linnamuuseum, 2016) 4 1.3 Looming Eesti Vabariigi ajal ei olnud Vilde loominguliselt produktiivne. Peamiselt redigeeris ta omi varasemaid töid, mis kolmekümne kolmes köites ilmusid kuni 1935. aastani. Vilde on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik! (Linnamuuseum, 2016) Ta õppis 1878 - 1882 Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Töötas 1883 - 1886 Virulase toimetuses, 1887 - 1888 Postimehe toimetuses ning 1889 - 1890 Riias ajalehe Zeitung für Stadt und Land toimetuses. Oli 1890 - 1892 vabakutseline ajakirjanik Berliinis, kus tutvus sotsialismiideedega. 1893 - 1886 töötas jälle Postimehe toimetuses. 1896 - 1897 elas Moskvas ning 1897 - 1898 toimetas Narvas Virmalist. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sügisel 1904 külastas ta Krimmi ja Kaukaasia Eesti asutusi. Ta osales ka 1905 revolutsiooni sündmustes ja pidi seepärast minema sama aasta lõpus maapakku. Pagulasena elas ta koos
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos hakatakse liivi keelt Lätis õpetama ülikooli tasemel
Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10.Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit. töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis...
näiteid ja näidisprojekte. Tuleb tõsta teadlikkust maastike ja üldisemalt bioloogilise mitmekesisuse tähendusest ja praktilisest väärtusest. Samuti on vaja avalikkuse eeskuju. Küsimused klassile Kes saab kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest? Mis on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine? Mis aitaks vähendada väljasuremist? Kasutatud kirjandus A ja O taskuteadmik 2004 Ajalehe arvamus Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomiteelt antud teemal http://www.lahemaa.ee/?id=894 http://et.wikipedia.org/wiki/V %C3%A4ljasuremine
Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta
kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Benjamin ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pika varda, see oli ühendatud maaga. Välk lõigi vardasse. Sellega sai ta kuulsaks piksevarda leiutajana.
andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge.
rääkima, et too ta tööle võtaks.Majaomanik oli üllatunud, aga võttis ta tööle. Sel õhtul pakkis Silver mõned võileivad ja kohvi kaasa ning hakkas maja poole minema. Kui ta oli majja jõudnud, pani ta tule põlema, istus maha ja asus ajalehte lugema.Järsku hakkas tuli vilkuma.Silver arvas, et see oli tuulisest ilmast.Mõne aja pärast kuulis ta treppide kriuksumist Silver ikka ei uskunud, et sellel oli midagi tegemist kummitusega, kuid ta otsustas siiski ringi vaadata.Ta pani ajalehe lauale, kuid enne kui ta jõudis püsti tõusta, kuulis ta vaikset sosinat.Ent Silver ei kartnud.Nüüd nägi ta aga selgelt enda kõrval istumas kummitust.Olendil olid sarved peas, punased helendavad silmad, noole moodi saba, suured huuled mille peale toetusid teravad hambad, ja teravad küünised sõrmeotstes. Silver tardus õudusest.``Täna öösel ei ole siin ühtegi inimest peale meie kahe,`` ütles olend.
a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Ise varjus ta pseudonüümide taha. Kirjanikuna ja kriitikuna oli Schumannil tähtis osa avaliku arvamuse kujundamisel. 1834.a. avati Leipzigis konservatoorium,kus õppejõudude hulka kuulusid ka Robert ja Clara Schumannid. R.Schumann töötas ka mõnda aega Düsseldorfi linna muusikajuhina. Saatis abikaasat kontsert reisidel. 1844.a. kolm kontserti Tartus
Raamatukogu on vajalik läbi aegade Esimesed raamatukogud loodi Vana-Egiptuses umbes 5000 aastat tagasi. Juba see näitab, et raamatukogud on vajalikud olnud läbi aegade. Võrreldes tänapäeva raamatukogusid esimeste raamatuhoidlatega, siis ei ole seal ainult raamatud, vaid saab kasutada interneti, tutvuda muusikasaalis nii vanade kui ka uuemate muusikateostega ning külastada galeriid. Mis kõige olulisem, raamatukogust on saanud nii noortele kui ka vanadele vabaaja veetmise koht. Õpilased käitavad tihti raamatukogus selleks, et õppida rahulikus ja vaikses töökeskkonnas ning ühtlasi on neil võimalus kasutada õppetööks vajaminevaid teoseid, sõnastikke ja muid materjale. Lisaks saavad need õpilased, kellel ei ole kodus võimalust kasutada arvutit, teha kooliks vajaminevad kirjatööd raamatukogus asuvas arvutiosakonnas ning need seejärel välja printida. Hea võimalus on ka õpetajatel, kes saavad rahus ja vaikuses tunn...
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse keeles Rootsi keeles Soome keeles Itaalia keeles Marie esimene abielu Aastal 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga Peale abilellumist kolis Kutisnosse Moskva äärelinna Neil on kaks last Dagmar ja Hedda
Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväeliseks auastmeks on major • 1993-1996 aastatel tegi Hannes Võrno koos Henri Jäägriga Korporatsioon Saatus’e nime all ajalehe Post absurdi koomiksiseeriaid „Perekond Vismaritega“, „Tiduga“ ja „Libiido“ • Koomiksitandemi seeriat „Perekond Vismarid“ avaldati 247 korral ka ajalehes „Liivimaa Kuller“ • 2002 aastal valiti parimaks meessaatejuhiks ja 2008 aastal Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse Töötanud • 1991-1992 Majandusministeerium ja Eesti Erastamisagentuur • 1994-1995 AS Baltika • 1995-1997 reklaamiagentuur Zavod
• Üks 20. sajandi olulisemaid Eesti poliitikuid • Allkirjastas Tartu rahulepingu, millega Jaan Poska, tunnustati Eesti Vabariigi iseseisvust https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska Jaan Poska poliitikas • 1901. aastal liitus liberaalsete rahvuslaste rühmaga (“Teataja” seltskond) • 1904. aastal valiti ta eestlaste bloki liikmena Tallinna volikogu Ajalehe Teataja esminumbri esileht, saadikuks https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Jaan Poska abikaasaga, http://histrodamus.ee/?
Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge.
Kirjanduses Hint kooli ajal silma ei paistnud, oma küpsuskirjandi hindeks sai 3-. Õpetajaamet 1929- 1936 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis, kus ta oli õpetajaks ka oma nooremale õele ja vennale. Hint pani suurt rõhku kirjandusele: (sisu, stiil, keel). 1936- 1940 töötas Tartus 3.poeglaste algkoolis. Edasine elukäik 1940.aastal liitus Eesti Kommunistliku Parteiga. Samal aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja. 1941- 1942 aastal töötas kalurina laeval ,,Vernõi". Tema isa oli sama laeva kapten. Teise maailmasõja ajal võitles Hint Punaarmees, hiljem oli tagalas. Perekonnaseis 1937-1941 oli Aadu Hint abielus kirjaniku Debora Vaarandiga. 1941- 1958 oli abielus Minni Nurmega. 1961. aastast oli Hint abielus Elve Soovistega. http://www.ajakirimari
ema? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Vanasti oli vaestel inimestel väga raske. 2) Kahju, et Villu emaga nii juhtus. 3) Villul oleks olnud suurem tulevik, kui ta poleks vaes peres kasvanud. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30.aprill 1864- 01.detsember 1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas ajalehe Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. 1894. aastal oli ta mõnda aega ravil Tartu närvikliinikus, vaimuhaigus saatis teda elu lõpuni. Juhan Liivi vend on Jakob Liiv. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). 7. Loovülesanne
Meeldima.. Нравиться Pidama, pidada, pean должен Ma pean veel mõtlema. Mulle meeldib õppida Mul on vaja õppida Мне нужно…….. Ma- või da-infinitiiv?Tõmba vale vorm maha! 1. Kas ma võin (võtma, võtta) selle ajalehe? 2. Kas te saate (minema, minna) poodi ? 3. Mul on vaja (õppima, õppida). 4.Ta peab Tartusse (sõitma, sõita).5. Kas ma võin(kasutama, kasutada) teie telefoni? 6.Ma armastan (õppima, õppida) eesti keelt? 7.Hommikul on vaja (jooma, juua) mahla.8. Tulge minuga kohvi (jooma, juua).9. Mu kõht on tühi, ma tahan (sööma, süüa). 10.Kuhu te sõidate (puhkama, puhata)?11. Mul on vaja täna pesu (pesema, pesta). 12.Kas ma võin teid (aitama, aidata)?13 Ma lähen ( jalutama , jalutada). 14
Ilma rahata ei saaks me ka endale paljusid mugavusi lubada. Näiteks mulle meeldib väga reisida, kuid kui raha pole , siis seda endale lubada ei saa. Rahata me ei teaks ka, mis kodumaal ja ka mujal maailmas sünnib, sest me ei saaks lubada arvuteid, telekaid,raadiod ja ka ajalehti. Isiklikult ei suudaks ma elada teadmatuses, et ei tea mis maailmas sünnib, sest siiski paljud uudised puudutavad meid kõiki, sealhulgas ka mind. Rahaga saaksin osta kasvõi ajalehe ning see juba viiks mind ümbritsevaga kurssi. Raha muudab meie elusid palju. Raha olemasolu teeb ühiskonna elu kergemaks. Ei tohiks unustada ka elu ilma rahata ning milliseid probleeme see võib tekitada. Seega loodan, et minul kui ka teistel inimestel ei tekiks raha puudust ning raha oleks täpselt nii palju, kui iga isik seda ise vajab. Katrin Kazakova 9b
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal.
Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Seesütlev: toos, vees, soos, käis, köis, peas. Sisseütlev: klaase, öösse, keelte, keelde, palle, tulle. 3. Tõmba alaleütlevas käändes olevatele sõnadele alla punane, alalütlevas olevaile sinine ja alaltütlevas olevaile roheline joon. Suuliselt ütle küsimus. Juba hommikul tõstis tuult ja puudelt ning põõsastelt lausa tuiskas koltunud lehti. Tuul keerutas rannikul liiva üles, rebis põllul kündvalt traktoristilt mütsi peast, viis toas ajalehe laualt ja heitis põrandale. Ta kiskus väikselt osmikult katuse ja sünnitas selle elanikele palju pahameelt. Merel valitses lausa torm. Varsti koputasid akendele raheterad. Tiinal ja Teedul oli sel vihmapäeval palju tegemist. Ema oli enne tööle minekut palunud lastel pühkida põrandalt ja riiulitelt tolmu, anda lõuna ajal küülikutele süüa ja õhtupoolikul minna põllule kartulivõtjatele appi. Vihm tõmbas viimasele plaanile kriipsu peale ja nii otsustati päev
Hurda juhtimisel loodi üle Eesti abikomiteed, mis korjasid Aleksandrikooli jaoks raha. Temast sai ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Saksa mõisnikud proovisid veel Hurta mürgitada, aga see neil ei õnnestunud. Carl Robert Jakobson Ta sündis 1841. aastal kooliõpetaja perekonnas Tormas. Pärast isa surma asus noor Jakobson Tormas tööle koolmeistrina, sest nii oli isa soov. Tal tekkis seal tüli kohaliku mõisnikuga ja seepärast tuli tal Venemaale töötama minna. Jakobs tahtis teha ajalehe, aga sakslaste mõjutusel lükati palved koguaeg tagasi. 1878. aastal sai Jakobson loa anda välja ajaleht Sakala. Ta kutsus oma ajalehes rahvast üles julgelt astuma mõisnike ülekohtu vastu. Ta asus ka ründama kirikuõpetajaid. Ta suri Kurgjal aastal 1882. Peale seda avati Aleksandrikool hoopis venekeelse koolina.
loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal (1903 – 1905) ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1903. aastal sooritas ta Narvas küpsuseksamid. Pärast ajalehe Teataja sulgemist oli ta 1906 – 1907 väljaannete Vaatleja ja Sõnumete toimetuses. 1907. aastal asus õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani, ent juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Ülikooliaastatel kuulus ta üliõpilasseltsi "Ühendus". Raske haigus ja tunnustused Pärast ülikooli, aastatel 1911–1912 oli ta ravil Harjumaal Koitjärve külas venna juures. Pärast seda aastatel 1912 –
revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi
1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse.Ehkki mõned Juhan Liivi kirjatööd avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Tema teosed : 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: "Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 18901892: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole")
Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad. Esiletõstmist väärivad just originaalsed reisikirjad. Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et
See jutt meeldis ,, Virulase" toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 18901892. Romaan ,, Külmale maale ,, 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe ,, Teataja" toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale KeskEuroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra sõda" , ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,, Prohvet Maltsvet" ( 19021908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku
oma töid kirjutab. Reisikirjadest saabki Vilde lemmikzanr, kuhu ta nii mõnigi kord põimib poolenisti väljamõeldud tegelasi ja seiklusi, nõnda külastava maa eripära paremini avades. Samas on tema kirjutised autentsed ammendamatu varasalv tollaste olude ja kommete tundmaõppijaile. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17 aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a
Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm-naasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena. Nüüd elas Liiv aastat-poolteist vanemate juures, tegi ajalehtedele kaastöid ning koostas 1887. aastal oma esimese luulekogu "Õied ja okkad" käsikirja. 1887-1889. aastatel töötas Liiv allakäinud ajalehe "Sakala" juures, kuid lahkus toimetusest peale seda, kui mõistis, et ajalehte ei anna enam päästa. 1890. aastal asus Liiv Tartusse "Oleviku" juurde töötama. Seal sai Liiv oluliselt arendada oma ilukirjanduslikku silmaringi ning sellel perioodil ilmus ka rida õnnestunud jutte. Liivile polnud aga eluolulised tingimused rahuldavad ja nii ta lahkus ka selle ajalehe toimetusest aastal 1892. Kirjanikuna Tartus ja Alatskivil 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri
istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga. Sajandi lõpul jõudsid Indiasse paljud euroopa tsivilisatsiooni hüved: auto, kino, elekter. Euroopaliku hariduse levik soodustas India kultuuri uut tõusu. 19. sajandi I poolel oli selle silmapaistvaks esindajaks bengali kirjanik ja ühiskonnategelane Ram Mohan Roy, paljude keelte tundja ja uurija, Hindu kolledzi ja mitme ajalehe rajaja. Tema õpilaste ja järelkäijate tegevus lõi 19. sajandi II poolel soodsa pinnase paljude uute talentide esilekerkimiseks. Neist tuntuim on Rabindranath Thkur- kirjanik ja kultuuritegelane. 19. sajandi lõpul kujunesid Indias soodsad tingimused rahvusliku liikumise tekkeks. Kujunenud esialgu piirkonniti, rajas liikumine 1885. a. ülemaalise India Rahvuskongressi, millest sai India juhtiv poliitiline partei. Tema programm oli mõõdukas, reformistlik.
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
