Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Madis Jürgen - kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Madis Jürgen
Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal .
Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel.
Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit.
1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis
Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu'
1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress '' toimkonda.
Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja .
Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist.
Madis on olnud telesaate “Õhtune Ekspress” üks autoritest (saatest kasvas välja praeguseni populaarne “Pealtnägija”), kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume (“Loojangule vastu” 1991, “Järelevalveinspektor” 2003, “Palladium” 2007) ning avaldanud publitsistikaraamatud “ Ratsa läbi Eesti riigi” (1998) ning “Hää koht” (2003), millest 2004 ilmus ingliskeelne “Out Back ”.
2006. aastal on teda autasustatud Valgetähe V klassi ordeniga. Ajakirjanikutöö kõrvalt lõpetas ta tänavu Räpina aianduskoolis maastikuehituse eriala. Sellel aastal pälvis Ajakirjanike liidu poolt auhinna ''Hea Sõna''.

Madis Jürgen - kokkuvõte #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nyc Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Mihkel Raud ja tema edulugu
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

..................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary....................................................................................21 Kasutatud kirjandus........................................................................22 Lisa...............................................................................................24 2 SISSEJUHATUS

Kuulsused
Uurimustöö-Harri Jõgisalu
37
doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................

Uurimistöö
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

teda), pärinesid andmed luuletaja kohta suuresti vaid tema teostest. Materjali kogumiseks vestles Auezov Ibrahim Kunanbajevi õpilase Kokpaiga, kes suri 1927. Too oli Abaist 16 aastat noorem. 1920. lõpul nägi Auezov ka Abai esimest naist Dildat ning teist naist Aigerimi. Kui M. Aezov oli 1942-47 saanud valmis kaheköitelise romaani Abai noorusest, jäi materjali ning 1952-56 sai ta selle baasil veel valmis romaanidiloogia ,,Abai tee". Esimese osa üldine kokkuvõte. 15-aastane Abai saabub Karapalatinski medresest Tsingisesse (mõlemad Semipalatinski lähedal). Ta on igatsenud terve aasta lähedaste järele, tunneb kojujõudmisest suurt rõõmu. Raamatu lõpus läheb ta taas õppima, tundes kodust lahkumisest samasugust rõõmu kui varem saabumisest. Õppima minnes jätab ta oma pere Tsingisesse omapäi. Esimese käite lõpus on Abai 25-aastane ja saanud täiskavanuks. Abai ja naised. Varsti peale Abai saabumist kosib isa talle zigiteki hõimu kuuluva Dilda

Ajalugu
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

 Enn Vetemaa „Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus) – ruum on modelleeriva tegevuse aluseks. Selles näidendid on tegelaskond eksperimendi käigus isoleeritud ruumis.  1977 Jaan Kaplinski „Neljakinginapäev“ – Vanade tekstide väljatulemine on siin isegi mingi ristlainetus. Antud näidend on varem kirjutatud, kuid lavastatud jälle hiljem nagu Rummo näidend. Hiljemavastamise üks eriskummalisemaid juhtumisi on Madis Kõiv, kes alustab kirjutamist ka 60ndatel. Me ei näe teda enne 78ndat aastat, kuid siis ka otseselt ei näe, kui ilmub 1978ndal aastal Madis Kõivu ja Hando Runneli pseudonüümi Jaanud Andreus Noorembi all etendus „Küüni täitmine“. Uuenduse monoliidsus hakkab hargnema ja tekib mitu võimalust, jääb alles vanem mudeldav tendents. Mingil määral ilmub selliseid tekste veel – müüditeisendamise laine jätkub. Alustekstide töötlemine jätkub ka teatris.

Eesti kirjanduse ajalugu
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm

Ajalugu
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun