"ajalehe" - 1200 õppematerjali

Jaan Tõnisson

Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 1891­1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894­1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 1898­1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse

Eesti lastekirjandus: Ado Grenzstein (Piirikivi).

1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 1878­80: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Antisemiitlus? Vaen Tõnissoniga - "esijuut".

Carl Robert Jakobson elulugu

Carl Robert Jakobson 26.juuli 1841 - 19.märts 1882 V.Atoneni töö, 2014 Tema tegevused  kasvataja-demokraat  publitsist, kirjanik  õpetaja  progressiivse ajalehe "Sakala“ toimetaja  rahvusliku liikumise juht  Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881)  Elulugu  Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis  Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja  1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis  1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele  ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise.

Juhan Smuul

Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 1930­36 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi...

Ärkamisaeg

Kalevipoeg.Ärkamisaja meeleolusid kajastad oma luules Eesti esimene naisluuletaja Lydia Koidula.Tema isa J.V Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati. Üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann(1851 ­ 1909).Ta sündis Põltsamaal sepa pojana,kuid omandas mitmekülgse hariduse.Ta tegeles kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ise õpikuid.1882. a sai temast ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma ka kultuuriajakirja Laulu ja mängu leht.Ta jagas selles algteadmisi muusikast ning huvitavat teavet muusikamaailmast.Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku,milles oli osa ka rahvalaulude töötlusi. Ta on olnud ka laulupidude korraldaja ja dirigent.Ta on loonud üle 300 heliteose, millest osad on ka koorilaulud.

DORIS KAREVA

novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974

DORIS KAREVA

novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974

Eesti ajalugu 19.sajand

Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p) 'Tarto maa rahwa Näddali-Leht', mille ilmumine jäi lühiajaliseks, sest võimud sulgesid selle. 9.Näete pildil üht Läänemaa mõisahoonet. Mis mõisahoonega tegu ning millises arhitektuuristiilis on ta ehitatud?(2p) Pildil on Penijõe mõis, mis on rajatud 17. sajandi alguspoolel. Mõisahoone on rekonstrueeritud klassitsistlikus stiilis.

Elame infoajastul

praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muutub tänu sellele vaesemaks. Hetkel asi nii hull veel ei ole. Pigem kasutatakse internetti, et suhelda rohkem, sest kui noored on kodus nad

Kultuur - essee

oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest praegu öelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas.Mida saab näha iga aasta, kui toimub üldlaulu-, ja tantsupidu. Ja peame tõdema, et see on tõesti väga suur sündmus ja kõigile läheb see hinge, kõik vaatavad ja paljud paljud osalevad seal

Milles ma ei nõustu õppejõuga.

ühe toodud väitega. ,,Kooli materiaalsed ressursid ei mõjuta akadeemilist taset üldse" (Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel. Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning kooririided tuleb igal lauljal ise välja osta. Samas võib tuua vastukaaluks Hugo Treffneri gümnaasiumi, kus huvialategevusvõimalused on mitmekesisemad Treffneri gümnaasiumis saab lisaks koorile, näiteringile, rahvatantsule, kunstiringile ja ajalehetööle tegeleda ka võitluskunstidega, väitlusega, on olemas spordiring ja ajalooring. Kuna kooli loetakse mingil määral ka eliitkoolide nimekirja, on sellel kindlasti rohkem

Doris Kareva elulugu ja looming

süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978

Esitlus Albert Kivikast

Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku

Robert Schumann

abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 1828­1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. · Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. · Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta

Keskkonnakaitsjad

· Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete

Ilusaks inimeseks

ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh

Leelo Tungal ``Tedremäng``

v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid. v "Tedremängu" peateemaks on inimese side, kodu, perekonna ja rahvaga.

Karl Marx referaat

Pahempoolse hegelluse vaadete arenemine Saksamaal edenes tol aja väga kiiresti. Ludwig Feuerbach hakkab eriti 1836. aastast aates kritiseerima teoloogiat ning kalduma materialismi poole, mis tema juures täielikult võimule pääseb 1841. aastal. 1843. aastal ilmus ka tema ,,Tuleviku filosoofia põhiprintsiibid". Tol ajal Reini radikaalsed kodanlased, kellel oli kokkupuute- punkte pahempoolsete hegellastega, asustasid Kölnis opositsioonilise ajalehe ,,Reini ajaleht". Marx ja Bruno Bauer kutsuti ajalehe juurde peamisteks kaastöölisteks, 1842. aasta oktoobris aga sai Marx peatoimetajaks ja asus elama Bonnist Kölni. Ajalehe revolutsioonilis-demokraatlik suund muutus Marxi toimetajaks oleku ajal üha kindlamaks ja valitsus allutas ajalehe algul kahe- ja kolmekordsele tsensuurile, siis aga otsustas selle 1. jaanuaril 1843. aastal hoopis sulgeda. Marxil tuli selleks tähtajaks

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö, reklaamiseadus

Kehtiva reklaamiseaduse, mis võeti vastu 12.03.2008 aastal, väljatöötamise eesmärk oli kaasajastada reklaamialase tegevuse õiguslikku regulatsiooni, samuti koondada võimalikult suur osa eriseaduste reklaamialasest regulatsioonist reklaamiseadusesse. Töötati välja reklaamiseaduse uus terviktekst, kusjuures mitmed 11.06.1997 aastal vastu võetud reklaamiseaduse sätted sisalduvad ka täna kehtivas reklaamiseaduses, sealhulgas nõue, mille kohaselt kange alkoholi reklaam on keelatud ajalehe või ajakirja esi-või tagaküljel. Viimase sõnastust on kehtivas seaduses muudetud ­ keeldu on laiendatud kogu alkoholi suhtes. Täna kehtiva reklaamiseaduse väljatöötamisel ei olnud eraldi arutelu nimetatud sätte osas, kuna vastav nõue oli sel ajal kehtivas reklaamiseaduses ja peeti vajalikuks tuua see üle ka uude reklaamiseadusesse, mistõttu ei ole ka seletuskirjas üksikasjalikke vastavasisulisi selgitusi

August Rei

Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus. Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes. Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe "Sotsialdemokrat" asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 1927­1928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 1906­1907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte "Sotsialdemokrat". Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe "Punane Lipp" toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele "Hommik" Tartus. 1912­1913 oli August Rei vabatahtlikult Vene sõjaväes sundaega teenimas. Sõjaväest

Ernst Enno isikulugu

valmistatud mälestussammas. 1957. aastal avaldati luuletajale lugupidamist monumendi püstitamisega mereäärsel Õhtu-Kalda puiesteel. Tema Haapsalu kodu on tähistatud ka vastava tahvliga. Valgas avati 1990. aastal Tartu skulptori Jaan Luige pronksist mälestustahvel luuletaja portree ja kirjaga: ,,Selles majas elas aastail 1909-1919 luuletaja Ernst Enno." (Teder 2011) Pilt 9 Ajalehe "Postimees" väljalõige Ernst Enno monumendist. (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 4416, n 2, s-ü 65) 9 KOKKUVÕTE Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Need sümbolid kajastuvad tema paljudes luuletustes nagu näiteks ,,Rändaja õhtulaul",

Benito Mussolini - Lapsepõlv, töökohad

ajakirjanikuna kes propageeris vägivalda ja õhutas mässe, teda arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi. Aastal 1904 läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse juurde Peale kirjutamist väga mitmetes sotsialistide lehtedes asutas Mussolini oma ajalehe "La Lotte di Classe", mis osutus vägagi edukaks. 1912. Aastal määrati ta kohalike sotsialistide ajalehe "Avanti" tojmetajaks, mille tiraazi ta varsti mitmekordistas. Esimene Maailmasõda: Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antandi poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifisimi ideedest, läks Mussolini nendega tülli. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. Fasistlik partei: 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal

Ärkamisaeg

käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (1819­1890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud

Astrid Lindgren

Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875­ 1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". 2. Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa

Benito Amilcare Andrea Mussolin

Ta soovis taastada Rooma impeeriumi, püüdis kindlustada võimu. Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda, korraldada riigi asju, millega ta võitis palju kuulsust. Kuid kas Mussolini jääb rahva hulgas kuulsana? Benito Mussolini Benito Mussolini oli Itaalia diktaator. Oma tugeva iseloomuga, hea riigi juhina, valiti teda riigi peaministriks. Temast sai kirglik revolutsiooni propagandist. Ta oli Itaalia Sotsialistliku Partei liige, hiljem ajalehe ``Avanti´´ toimetaja. Kui teda sealt heideti välja, lõi uue ajalehe ``II Popolo d´Italia´´. Ta asutas poliitilise partei Partito Nazionale Fascista, mis aja pärast sai partei pooldajaid. Mussolini näitas riigile, milleks ta on võimeline. Mussolini võttis appi kõik oma ajakirjanikuriukad-ja osavused, et saavutada rahva hulgas tähelepanu ja võita toetust. 1920. aastatel oli Mussolini itaallaste hulgas väga populaarne. Sellel oli ka põhjus, kuna heaolu ühiskonnas kasvas

Kriminaalpoliitika

relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusküsitlusi ning näost-näkku intervjuusid

Henrik Ibseni näidendid

söögitoas kuulis, oli see tema jaoks nagu kord läbitud tundmus. Talle tundus, et näeb enda ees kummitusi - ,,paarike verandalt, kes käib kummitamas". Ta arvas, et me kõik oleme kummitused ja et meis kummitab kõik see, mis me oleme pärinud oma vanematelt ning ka igasugused vananenud arusaamad ja uskumused. Nad ei ela enam meis, kuid on ikkagi meie sees igavesti olemas. Näidendi ,,Rahva vaenlane" kesksed tegelased on doktor Tomas Stockmann, tema vend Peter Stockmann ja ajalehe "Rahva Sõnumitooja" toimetaja Hovstad. Doktor Stockmann, kes on ühe Norra linnakese terviseveekuurordi ast, avastab, et vesi kuurordis on saastunud ning et see on inimeste tervisele ohtlik. Ajalehe toimetaja Hovstad soovib sellest artikli kirjutada, kuid kui doktori vend Peter sellest teada saab, keelab ta artikli trükki lasta, tuues põhjuseks, et puhastamine läheks kalliks maksma ja linn on just tuntud tänu kuurortile ja jõukusele. Doktor

Leelo Tungal

Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 ­ 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 ­ 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 ­ 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 ­ 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 ­ juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Kirjutanud 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 ­ 1993), lastejutustusi, nt "Barbara ja suvekoerad" ja luuleraamatuid lastele, nt " Lepatriinu faksiga". Raamatuid on ta tõlkinud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi

Leelo Tungal

Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 ­ 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!"

Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel – 19. sajandi I poolel. ÕES.

asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. Maarahvale mõeldud kirjandusest ilmusid seltsiga 1839 liitunud Kreutzwaldi "Wina-katk" ja "Sippelgas" ning "Ma-rahwa Kalender", millele tegid kaastööd nii Faehlmann kui Kreutzwald. Korduvad seltsi oma ajalehe asutamise katsed ebaõnnestusid. 1840 hakati aga välja andma "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetusi", kus esimeste aastakümnete suurima saavutusena ilmus Kreutzwaldi "Kalewipoeg" ühes saksa tõlkega. 1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd

Rein Veidemann

 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992.  Kuulus riigikogusse 1992-1995.  Looming  2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest.  Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani.  “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju.  Töö  1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja  1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär  1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur  1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja  1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja  1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja  1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik  1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent

Seenekasvatuse lõputöö

 Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata sisetingimustes on vaja vähe varustust sõnnikul, kottides, põhul kasvatatakse vajavad vähe hoolt vähe töötajaid on vaja mitu etappi on kasvatamisel igal pool ei kasvatata kõlblikud puuliigid pole vaid okaspuud ja võõrpuuliigid 2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat laastu substraat teravilja põhu substraat hobusesõnniku substraat suhkruroo ja peedi jäänuste substraat puuvilja jäänused pakud 3. drenaazh niiskuskindel kindel temperatuur õhustatus kambrite süsteem 4. Viinistul kasvatatakse austerservikuid. See hoone oli kunagine kalasuitsetamis tsehh. Esimeses ruumis purustatakse põhk ja pannakse ühte suurte masinasse. Kui see täis saab pannakse

Meedia mõisted

teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab

Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri. Teine abikaasa oli Helle Meri, neil oli tütar Tuule meri. Lennartil oli ka vend nimega Hindrek-Peeter Meri. Lennart

E.Vilde

Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 1875­1877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 1878­1882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on. V: Vilde rändas Viini, Itaaliasse, Soome, Taani, Saksamaale, Ameerikasse, Sveitsi 7. 1902 ­ 1908 ilmus Vildelt ajalooline trioloogia, mis tõi talle tuntuse. Mis raamatud trioloogiasse kuulusid? V: E

Rahvuslik liikumine Eestis

1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala " kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed ­ mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks J.Hurt 2) majandusmehed ­ radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880.a. lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub

Digikogude valikukriteeriumid

Digitaalkogud Internetiainestu valiku- ja hindamiskriteeriumid virtuaalraamatukogu jaoks Ainestu hindamiskriteeriume 1. Autoriteet Autori väljaselgitamine Kirjastaja / ülesriputaja väljaselgitamine 2. Valiidsus, 3. Info paikapidavus, tõesus 4. Kasutajatugi 5. Informatsiooni ajakohasus ja Interneti-ainestu püsivus 6. WWW- lehekülje ülevalpidamine ja püsivus 7. WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus 8. Interneti-ainestu allikana Autoriteet Autor on teada Autor on asjatundja Info on filtreeritud Hindajad ja sponsorid on asjatundjad Autor on väljaselgitatav Väljaandja (institutsioon) on väljaselgitatav Valiidsus ­ allika usaldatavus ja objektiivsus Info näib olevat põhjalikult läbiuuritud, objektiivne ja usaldatav Internetiainestu vastab sellele, mida ta iseenda kohta deklareerib Internetiainestu on trükitud väljaande (raamatu, ajakirja, ajalehe) elektrooniline versioon Info paikapidavus, ...

Lydia Koidula

· Sünninimi - Lydia Emilie Florentine Jannsen · Sündis - 24 detsember 1843 Vändras · Suri- 11 august 1886 Kroonlinnas · Amet ­ Eesti kirjanik · Johann Voldemar Jannseni tütar  ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna.  LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 ­ 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 ­ 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult  ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog

Juhan Liiv

Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust  Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte

Johann-voldemar Jannsen

Peeter Pals viii a Johann Voldemar Jannsen Elas aastatel: 1819-1890. Ta oli Eestis nii koolmeister, ning hiljem ka üks rahvusliku liikumise juhte. 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees(Perno Postimees ehk Näddalileht). Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu ...

Ärkamisaeg

kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakirjandus. Varsti kolis nende pere Tartusse, kus Jannsen hakkas toimetama ja välja andma "Eesti Postimeest". Eestikeelsed ajalehed etendasid rahvuslikus liikumises tähtsat osa. Kuigi ajalehed ilmusid vaid üks kord nädalas, andsid nad palju kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. Tema suurim abiline oli selle töö juures tütar Lydia Koidula. Jannseni parem käsi oli haige, ta ei saanud

Aleksandre Dumas

Aleksandre Dumas elas aastatel (1802-1870).Lapsepõlv:Duma esivanemad olid rikkad aadlikud,kuid ajal mil ta sündis vaevles ta ema vaesuses ja püüdis anda pojale korralikku haridust.Hoolimata vaesuse taha kinni jäänud haridusest, rikastas Aleksandre end raamatute lugemisega.Ta armastas lugeda ja tegi seda igal võimalusel. Kirjanduslik karjäär-Dumas alustas oma karjääri luuletuste ja ajalehe artikklite kirjutamisega ning üsna varsti tegi ta algust ka näitekirjandusega.Üks esimesi teatritükke oli romantiline draama ``Henri 3 ja tema õukond``,mis tõi autorile suurt edu. Tee järjejuttudeni.Dumas oli pillav eluviis,ta armastas kulutada rohkem kui teenis ning tal oli palju armukesi ka Osale publikust ei olnud ta oma näidenditega meelejärele ja ta otsustas kriitilise olukorra lahendamiseks minna reisima .Ringi rännates pani ta kirja ``Reisimuljed`` ja ``Memuaarid``

Quo vadis, eesti kultuur!

Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk ­ järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega

Venestamisaeg Eestis 19.sajand

Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv 5.Millised ehitised on piltidel. Kes oli nende rajamise initsiaator?(3p) Tallinna Aleksander Nevski katedraal Initsiaator - Sergei Sahhovskoi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster

Kunstimõisted

Animatsioon - joonistatud film, kus illusioon liikumisest on saavutatud korduvate piltide kiire esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine, õnnitluskaardid Karikatuur - naljapilt kellestki või millestki, nt. ajalehe päevakommentaar Koloriit - pildi värvikasutus, nt. soe koloriit (kollased toonid) Kompositsioon- pildi ülesehitus, st. kuidas asjad pildil paiknevad, nt. tasakaalus kompositsioon (kõik asjad pildil mõjuvad ühetaoliselt, miski ei püüa teistest enam tähelepanu) Staatiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub liikumatuna, rahulikuna Dünaamiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub rahutu ja liikuvana Kontrast - vastandlikkus, nt

Regilaul, I laulupidu

Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov kirjeldanud oma kloostris Jaanipäeva pühitsemist. 16.saj jõudis Liivimaale Martin Lutheri usundus.Kirikus hakas kaasa laulma ka kogudus 17.saj hakati edendama Eesti keelset haridust. 19.saj mitmehäälse koorilaulu tekkimine Eestis 1857 eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees. Esimesest laulupeost võtsid osa meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Enamus laule olid saksa heliloojate laulud, mis olid tõlgitud Eesti-keelde. Lauldi ka F.Baciuse ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm" Laulupeol lauldi ainult 2 eesti oma laulu, need olid L.Koidula tekstidel põhinevad nt. ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Sind surmani" II üldlaulupidu toimus 1879,sammuti Tartus, kus osalesid ainult meeskoorid ja orkestrid III laulupidu 1880 1881 Tartus, kus olid ka segakoorid

Kirjanduse KT

Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn L.Koidula luule – Mu isamaa on minu arm; Näidend – Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed – „Kalevipoeg“ ja „Risti-sõitjad“ ; K.J. Peterson – sünnipäeva tähistatakse nüüdsest emakeelepäevana al.1996 14.märts. 6. Noor-Eesti: loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“; saavutused-albumi väljaandmine;uued kirjanduse suunad Eestis; tõstsid kirjanduse kriitika taset.

Eesti 19.sajandi koronoloogiline järjestus

III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 ­ vallakohtute loomine. 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 ­ Liivim...

Kust kulgeb sõnavabaduse piir?

mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste ja mõtete väljendamisel tuleb jälgida, et see ei kahjustaks teiste inimeste au ega väärikust. Lubamatu on avalik laim, mõnitav kõnepruuk, alandamine ja solvamine. Piir

Uudiste geograafia

Räägiti majanduskriisi ohtudest Muutused Kolhoosnik koosnes 4st A3 lehest. Puudusid uudisele vastavad kriteeriumid. Uudised erinevatel lehekülgedel. Halb kujundus. Punalipus ei saanud aru, kust üks uudis algab ja teine lõpeb. Lugemine keerukas. Uudised vastasid kriteeriumitele ja olulisim oli ettepoole tõstetud. Vooremaa oli lihtne ja ülevaatlik. Uudised arusaadavalt üksteisest eraldatud. Kaasaegne ja pilte rohkem. Tulemused Ajalehe ülesehitus on paranenud Keel on muutunud argipäevasemaks Aja jooksul on välismaad kajastavaid uudiseid rohkem Aitäh kuulamast!