Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes ,,Moment Esimene" (1913), ,,Roheline Moment" (1914) ja ,,Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse ,,Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude...
Venemaa juhtivad meediakanalid osutasid oma kajastustes tähelepanu nii rahutustele Tallinnas kui ka Eesti ja Venemaa suhete tulevikule. Riiklik telekanal RTR võrdles Tallinna Pariisi äärelinnaga, mida kaks aastat tagasi räsisid ulatuslikud vägivaldsed noorterahutused 13 päeva. Mõjuka ajalehe Kommersant teatel tembeldas Venemaa parlamendi esimees Boris Grõzlov Eesti võimude teod «ketserluseks». «Kui natsid ei suutnud elavatest inimestest jagu saada, siis Eesti valitsus püüab jagu saada surnutest,» märkis Grõzlov. Kremli hääletoru, Venemaa valitsuse ametlik väljaanne Rossiiskaja Gazeta hoiatas, et Tõnismäel aset leidnud sündmustel on äärmiselt negatiivsed tagajärjed Eesti ja Venemaa suhetele. Ajaleht märkis, et seoses...
Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on...
Kuningas oli esimestele kategooriliselt vastu, lootes senist aadlile toetuvat süsteemi veel säilitada. Kuid järgneva kahe aasta jooksul toimunud sündmuste tõttu osutus see võimatuks. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du People). Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva...
Õpingu · 1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli · 1964 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soomeugri keelte erialal Töökohad · 19641965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas · 19641965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja · 19661969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetaja asetäitja · 19691972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja · 19691972 ENE toimetaja · 1974 vabakutseline kirjanik Looming Luulekogud: · "Hunditamm" (1968) · "Uks lagendikul" (1971) · "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) · "Vaimusõõrmed" (1979) · "Tumedusi rüübaten" (1988) · "Täiskuukeskpäev" (1990) · "Teadvus on ussinahk" (1995) · "Paluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogu:...
18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta...
Eestis on olemas küll prostitutsiooni reklaami keelu seadus, ent ükskõik, mis lehte ka ei loe, kõikjal pakutakse suhteliselt avalikult kõikvõimalikke teenuseid, mille tagant ei ole raske ära tunda lõbumaju. Kui kuulutus, sealhulgas ka töökuulutus, ilmub ajalehes , usub tavaline inimene, et kõik on turvaline, kõik on kontrolli all, nagu peaks ajalehe omanik vastutama selle eest, mida ta kirjutab. Tegelikus elus see paraku nii ei ole ja leheomanik avaldab neid kuulutusi, mille eest talle on makstud. Sisu teda ei huvita ja kontrollima kedagi ei hakata. Internet on koht, kust võid leida infot üle maailma. Eesti on tänu tiigrihüppele väga arvutiseeritud riik lausa 6.kohal maailmas. Interneti vahendusel saab ennast eksponeerida (postimüügipruudid!), saab suhelda võõramaalastega...
Sama kehtib ka terve dokumendi kohta Kindlasti tuleks jälgida, et tekstilõigu ilmestamisel on valitud terve lõik ja et programm sellest ka aru sai, selles lahtris peab olema tervele lõigule, ehk valik Lõik, mitte tekst. Teksti jaotamiseks tulpadesse. (kasulik näiteks ajalehe kujundamisel) Mitu tulpa soovite luua. Tulpade laius (pikkus) Kahe tulba vaheline ala ( tühi ala ) Enne tulpade tegemist tuleb soovitud tekst ära märkida ja jälgida, et sellese kasti ei...
"Saage üle" peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Jürgen Rooste Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 1997 2002 eesti filoloogiat. Jürgen Rooste töötas kuni veebruarikuuni 2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana ehk peatoimetaja parema käena. Märtsist 2007 Eesti Instituudi juhataja Soomes. Jürgen Rooste oli aastail 19982000 kirjandusliku rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT) liige. Ta on olnud ka kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguure (kunstiline juht) selle sünnist (2001) peale. Teosed "Sonetid" (1999, luulekogu) "Veri valla" (2000; luulekogu) "Lameda taeva all" (2002; luulekogu) "Rõõm ühest koledast päevast" (2003; luulekogu)...
oli ka selle esimees,1923"looming",nõudis kirjanikelt stiili ja ühtsust(esimene jutustus"siil" novell"hingemaa",esmesed meisterlikud novvelid eesti kirjanduses"suveööarmastus"toomehelbed",tõi eestisse marginaale,memuaare,reisikirju.(väike illimar),tal olid sümbol tegelased. Tammsaare sund järvamaal,isa talumees,12 last peres,alustas väikemaarja kihkoolis.andis viiuli tunde,raha teenimiseks,hiljem töötas ajalehe toimetuses tallinnas,1907 tartu ülikool,õigusteadus,katkestas õpingud tuberkuloosi pärast. Tuli kirjandusse realistlike juttutega(,,mäetaguse vanad"rahvalikud külajutud,hall argielu,pärast läheneb vaadetega nor-eestile,küla asemel linn,talupoegade asemel üliõpilased. Kõrgperiood teosega"judit 1921, 22"kõrboja peremees", ,,tõde ja õigus"arengu romaan,sai riigivanema auhinna selle teose eest.hilisem looming(,,kuningal on külm" ma armastan sakslast". Ernst enno-sund...
Hiljem kirjutas ka teistele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele, tehes teravaid märkusi balti aadlike ja kiriku pihta, pidades neid talurahva kehvade eluolude peasüüdlasteks. Sel ajal hakkas ka Jakobsoni käe all ilmuma ajaleht Sakala ning loeti ette 3 Isamaakõnet. Sakala Luba ajalehte välja anda ootas Jakobson kaua. 1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks ning 11. märtsil 1878. ilmuski Sakala esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. Sakala ümber olid kogunenud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud. Rünnati kirikutegelasi ning peagi ei jäänud ka religioon puutumata. Eriti vaenulik oli sellele Jakob Hurt, kes oli ka üks rahvusliku liikumine aktiviste...
TNS Emori internetikasutuse uuringud näitavad, et 15-74-aastastest eestimaalastest kasutab internetti juba 55%, mis teeb interneti vahendusel suhtleva kogukonna suuruseks 575 000 inimest. Aasta varasemaga on internetikasutajate arv suurenenud 79000 inimese võrra. http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1371 ODAVAKS teevad internetireklaami madalad tootmiskulud. Ajalehe veebiversiooni tootmine on mitu korda odavam paberkandja omast ja reklaamide haldamisega saab suurepäraselt hakkama vaid üks inimene. Telereklaami tootmishinnaga pole mõtet võrreldagi. Rääkimata negatiivsest suhtumisfoonist, mis telereklaami Eesti tarbijate seas saadab. EFEKTIIVNE on reklaam Internetis mitmel põhjusel. Esiteks saab kasvõi reaalajas jälgida oma reklaami käekäiku - väga täpselt on teada, mitu korda reklaami on nähtud ja mitu korda sellele klikitud...
Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal....
Aastal 1904 läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse juurde Peale kirjutamist väga mitmetes sotsialistide lehtedes asutas Mussolini oma ajalehe "La Lotte di Classe", mis osutus vägagi edukaks. 1912. Aastal määrati ta kohalike sotsialistide ajalehe "Avanti" tojmetajaks, mille tiraazi ta varsti mitmekordistas. Esimene Maailmasõda: Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antandi poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifisimi ideedest, läks Mussolini nendega tülli. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. Fasistlik partei: 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal...
Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG KUI VIITSITE ... 1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts Postimees" 1865 10. oktoober Tallinnas 1858 Mahtra sõda asutatakse "Estonia" selts 1860 Tallinnas hakkab 1867 Vene keiser kinnitab ilmuma Eesti esimene seaduse, mis näeb ette vene päevaleht: "Revalsche keele kehtestamise kõigis Zeitung" Balti kubermangu kroonuasutustes...
, 1924-1925 Eestimaa õiguse ajaloo professori kt, 1925-1927 erakorraline, 1927-1940 ja 1942-1944 korraline professor. 1921-1924 õigusteaduskonna sekretär, 11 1924-1931 dekaan, 1931-1934 ülikooli prorektor. 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige. 1918-1919 kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus. 1919-1920 ajalehe ?Kaja? vastutav toimetaja. 1922-1924 Riigikohtu tsiviilosakonna abiprokurör. 1937-1938 Postimehe peatoimetaja. 1922-1925 Eestii Evangeeliumi-Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1926-1929 vaimuliku ülemkohtu liige. 1928-1940 Eesti-Saksa vahekohtu liige. 1924-1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1930-1934 Tartu Ülikooli koguduse juhatuse ja nõukogu, Rahvusvahelise Parlamentide Uniooni Eesti grupi jt esimees,...
tegi ka luule "Annabel Lee". Kirjutas kriitilisi artikkleid ja jutustusi Philadelphia ja Baltimore'i ajalehtedele. Oli "detektiivkirjanikk". W. Whitman 1819-'92: Vabam luulevorm, eiras värssi ja riimi. "Rahulehed" - 1856. Oli A. Lincolni austaja - "Mälestused president Lincolnist". Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti. Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. James Fenimore Cooper 1789-1851: Oli tuntud Natty Bumppost kirjutatud viie romaani autorina....
Tartu ülikoolilt võeti senine autonoomia ja õppekeeleks kehtestati vene keel. Ühtlasi soosisid võimud igati vene õigeusu levikut. Senised vaimsed juhid oli kas surnud (Kreutzwald, Jakobson, Koidula), muude hädadega eemal (Jannsen halvatud) või asunud võõrsile (Hurt, Veske). Alles jäänud inimesed võtsid omavahelises väiklases võimuvõitluses kasutusele intriigid ja salakaebused. Nendega paistis eriti silma ajalehe "Valgus" toimetaja Jakob Kõrv. Tartu "Oleviku" toimetaja Ado Grenzstein jõudis lõpuks poliitilise kahekeelsuse ja venestuse õigustamiseni (kaks viimati nimetatut pidid lõpuks kodumaalt lahkuma). 1893. aastal suleti sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Selts ja keelati eesti rahva ajaloost rääkivate jutustuste avaldamine. Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud...
Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse.Toimetas Narvas ajalehte Virmaline, Tallinnas Eesti Postimehe juures ning Teataja toimetuses ja Tartus ajalehe Uudised toimetuses.Vilde pidi minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 2 aastat. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes (1906...
Rahvuslik liikumine Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus XIX sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Johann Voldemar Jannsen. Tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. ,,Perno Postimees" pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. aastal kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seoses läheneva priiuse 50...