Kultuuritust
ei ole olemas
Inimesi
ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe palju
raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi
muud peale piibli ja kalendriraamatu ning vahest ka mõne ajalehe
kultuurituks. See ei ole aga tõsi.
Ainult
raamatuid ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda
peetakse kultuurseks inimeseks . Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis
pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi
paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiliaveerik
Õppematerjali autor
kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab kultuuri tervikuna, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasi ja kõiki muid võimekusi ja harjumusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena.
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik
,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline muusika meeldida, teisel aga mitte, hoolimata lapsepõlvest alanud lembusest klassikalise muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega. Kultuur on mõjutatav. Kuna seda vormivad ja täiendavad elanikud, kes selles pidevalt eksisteerivad, on välistatud võimalus, et selle olemus ei muutu, sest ühiskonnaski toimub pidev areng. Mõttemaailma mõjutavad kõige rohkem tugeva iseloomuga isiksused, liidrid, nagu näiteks revolutsioonidel on alati peamine eestvedaja, keda kuulatakse ja kelle soovi kohaselt kultuur muutub. Kuna see protsess toimub küllaltki sageli, pole ,,kultuuril" kindlat omadust, mis ei saaks kunagi deformeeruda
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Triin Samra MIKS MA ÜTLEN,ET MÕNI INIMENE ON KULTUURNE JA MÕNI EBAKULTUURNE Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Kultuur Mida see meie jaoks tähendab? Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et kultuur on see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes vähem, kes rohkem. Tänapäeva inimesele on tähtis nii haridus kui ka haritus, kuna inimesed soovivad ennast arendada erinevates eluvaldkondades ning saada uusi teadmisi. Tänu meie hariduse ja haritusele võime saada aimdust, millised inimesed on kultuursed ja millised on ebakultuursed.
Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald.
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid