Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin Pupillid on suurenenud, ei reageeri valgusele, kuid võivad ka olla normaalselt reageerida valgusele. Silmade fokuseerimine häiritud ei ole. Pulss on kiire, vererõhk kõrge. Lihased pinges ning toonus on tugev. Kehatemperatuur on kõrge. Ajataju kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad sissehingatavad ained? Lahustid, bensiin, liimid, olmekeemia aurud, gaasid, aerosoolid, poppers Pupillid jäävad normaalsuurusteks, mõnel juhul võivad ka suureneda. Valgusele reageerivad pupillid aeglaselt. Silmad hüplevad ning ei fokuseeru ühel objektil. Pulss on kiire, vererõhk võib olla olenevalt ainest kas langenud või tõusnud. Lohastoonus nõrk. Kehatemperatuur võib olla erinev. Ajataju ei muutu. - Milline on kanepi tarvitamise mõju (lühi ja pikajaaline)? Lühiajaline toime: inimese maailmataju ning käitumine muutub – inimene naerab ja jutustab palju
KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMAMUUTUSED Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest läh...
veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis
põlemisel Metaan, argoon, heelium jt veeaur aurumisel Organismidele, kliima pehmemaks muutmine atmosfääri ehitus: · termosfäär temperatuur kasvab (75-110 km) · mesosfäär õhk on hõre (45-75 km) · stratosfäär osoonikiht (12-45 km) · troposfäär pilved, veeaur, aerosoolid (0-12 km) Meteoroloogia ilmaennustus, ilmaelementide uurimine Klimatoloogia kliima uurimine, kliimat kujundavate tegurite uurimine Sademete jaotus maakeral sõltub: · maismaa ja mere jaotusest · tuultest · temperatuuris · taimkattest · hoovustest Kiirgusblianss maapinnas neeldunud ja maapinnast lahkunud kiirguse vahe Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe
• õhuringlus • kujuneb ilm ja kliima STRATOSFÄÄR • Ulatub 50 km-ni. • Temp. tõuseb kõrguse kasvuga. • Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid • Vanad külmikud ja kliimaseadmed • Aerosoolid • Tulekustutid • Vulkaanipursked Osooniaugud • Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni konsentratsioon on vähenenud. • Osoonikihi õhenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained ja freoonid. OSOONIKIHI HÕRENEMISE TAGAJÄRJED • Mutatsioonide teke • Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi • Pidurdab taimede kasvu • Aeglustab fotosünteesi • Kahjustab inimeste immuunsüsteemi MESOSFÄÄR
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfä...
inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet. · Tagajärg Sudu võib põhjustada hingamisraskusi, mürgitust, silmade ärritust või surma. · Võimalik lahendus Sudu tekkimist saab takistada ja vähendada heitgaaside eraldumise vähendamisega. Osoonkihi hõrenemine · Probleemi olemus Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks,
* Kliima soojenemine- tänapäeval on põhjustatud maapinda jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest, mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, sest atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust (mitte kuuma pole rohkem, vaid külma on vähem) * Osooniaugud kohad, kus osoonikiht on oluliselt hõrenenud. (Kui osoon puuduks täielikult, siis hävitaks UV-kiirgus kõik elava Maal.) Polaaraladel. Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides). Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud
Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad t...
Samas väheneb rahvaarv arenenud riikides, eelkõige Euroopas, aga ka Jaapanis. Kasvu tagajärjed: · Vaesuse kasv · Haigusepideemiade veelgi suurem levik · Loodusvarade hävimine kiiremas tempos ja sellega kaasnevad kliimamuutused · Suur rahvastiku ümberpaiknemine (arenenud lääneriigid vajavad tööjõudu) Kliima muutumine · Mis põhjustab kliima muutumist? - universumis ja Maail toimuvad looduslikud protsessid (päikesekiirguse hulk, aerosoolid vulkaanipursetest, ookeanide hoovused jne) - inimtegevus (heitgaasid ja mürgid, üha suurenev elektritarbimine, saastamine jne) CO2 kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris Inimese tegevus kiirendab kliimamuutust Maakeral elatakse praegu üle jääajajärgset etappi, mille jooksul planeedi keskmine temperatuur tõuseb. Ärevaks teeb aga kiirus, millega soojenemine toimub. Maakera keskmise temperatuuri normaalne vaheldumiskiirus on umbes kuus kraadi 100 000 aasta jooksul
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena...
õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega.
arvuga fluoro- ja kloroalkaane. 9. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. 10. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Hõrendavad osoonikihti. Vanu külmikuid ning aerosoolpurke ja ka patareisid ei tohi jätta vedelema väljametsa alla, majataha või kusagile laokile. Külmikud ja aerosoolid tuleks koguda kokku ning hävitada. 11. Pesitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.Kitsamas tähenduses on pesitsiid taimeghaiguste- ja kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. 12. DDT kasulikkus seisnes selles, et põllumajanduses tõrjus välja väga mürgised ja kallid arseenipreparaadid, tervishoius võimaldas päästa 15 miljonit inimest malaariast ning
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Vees...
4)bensiini põlemisel tekivad tahm, süsivesinikud, aldehüüdid, NO, SO2 jm mürgised ühendid. 7. Mis on sudu? Mõiste "sudu" võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega. Nähtavus on sudu korral alla 10 km (võrdne uduvinega), aga õhus leidub väikesi piisakesi, mis on liikluse või tehase poolt tekitatud aerosoolid ja saasteained. . 8. Mis on looduslikud saastajad? Saasteaineid satub õhku vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside tagajärjel. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2 . Mikrobioloogilistel protsessidel tekib õhku H2S. Kõdunemisel ja lagunemisel moodustuvad CO, CO2, NH3 9. Loetle eluruumides esinevaid saastealikaid. Ehitus ja põrandakattematerjalid, mööbel jm
Saastunud õhk (tolm, suits, mürgised gaasid) Mustus võib olla talutav, häiriv, tülikas või ohtlik Eemaldamine sõltub liigist ja pinnakattemateriali omadustest. Kiirus oleneb: puhastusvee omadustest (külm, leige, soe) Ajast Puhastusainetest Ilmast Tööst Ained võivad olla: tahked vedelad pastad geelid pulbrid aerosoolid keemia: puhastusaine kaitseaine hooldusaine kombineeritud aine muu aine NÕUDED: Pakendile: eraldi lukustatud ruumis temperatuuril, mis ei lange alla -5oC ega tõuse üle +25oC originaalpakendis suletud peal Riigi Tervisekaitseinspektsiooni kasutusluba ruum peab olema ventileeritud vananenud aineid laos ei hoita!
Kuid ometi ei võta me selles suhtes mitte midagi ette. Vähe sellest, et meie enda riiki on viimastel aastatel tabanud suured üleujutused Pärnus, Jõhvis, tormituuled Ida- ja Lääne- Eestis ning äkktuisud talvel, see ei pane meid piisavalt mõtlema. Ka suured katastroofid maailmas, mis on nõudnud tuhandeid inimelusid ning lõhkunud meie ühiskonna väärtusi ja perekondasid ei pane meid mõtlema. Juba väiksest peale õpetatakse lastele, et prügi ei tohi maha visata ja et aerosoolid on ohtlikud ning tekitavad kasvuhoonegaase mille tagajärjel võivad jääliustikud sulama hakata. Minul tekib küsimus. Milleks? Kas keegi jätab sellepärast lõhnaõli kasutamata, kui läheb peole? Mäletan selgesti, kui mu vanaisa ütles mulle: " Inimene ei õpi enne oma vigadest, kui on vastu näppe saanud". Nüüd, kui vead on korda saadetud ja üha uued loodusõnnetused meid ümbritsemas, ei paista aga keegi õppivat. Ja vist on isegi hilja!
Tahked (seebid, tabletid) Eraldi lukustatav ruum Vedelikud (klaasipuhastusained) Hästi ventileeritav Pulbrid (pesupulbrid) Temperatuur mitte alla 5 ja üle +25 Pastad (küürimispastad) Puhastusained peavad olema Geelid (kreemjad ained) originaalpakendis Vahud (vaibapuhastusained) Aegunud ja kasutuskõlbmatuid aineid laos ei Aerosoolid (antistaatilised ained) hoita. Doseerimine Üledoseerimine Halvenevad aine puhastusomadused Doseerimisjuhend Tekib liigne vaht Doseeringust kinni pidamine Raske loputada Aladoseerimine Kahjustab pinda
Kõrgrõhkkonnas puhul on vastupidi talvel ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja ka talvel. Kevadisel ja suvisel ajal enamasti antitsüklon. Põhilised õhusaastajad: · heitgaasid väävelgaasid (vulkaanipursked) · lämmastikgaasid (inimtegevused, keemiatehased, tootmisprotsessid) · süsinikgaas · aerosoolsed ühendid Õhu saastumise tagajärjel : kasvuhoone efekt süsihappegaas, aerosoolid. Tagajärg: maakliima soojenemine. 2. Osooniaugud toob kaasa suurema päikesekiirguse 3. happesademed veepiiskadega ühinevad heitgaasid kahjustab taimede välispinda, toitainete sisaldus väheneb, taimed närbuvad. 4. sudu mürgine udu, hõljuma jäävad mürgised veepiisad, inimesele on see kõige rohkem kahjulik.
õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Vanemad külmutusseadmed * Muutused taimede keemilises * Aerosoolid koostises. * Tulekustutid * Taimede kasvu pidurdamine. * Ehitusmaterjalide tööstus * Fotosünteesi aeglustumine. * Õhukonditsioneerid * Kahjustab inimeste immuunsüsteemi. * Vulkaanipursked * Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. * Atmosfääri paisatud saasteained, * Mutatsioonide teke. peamiselt kloororgaanilised ühendid
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
· vt. eelmist 4. Tsütoplasma · Seob rakuosad tervikuks 5. Ribosoom · Sünteesib valke 6. Plasmiid (DNA rõngasmolekul) · Kannab pärilikku infot 7. Vibur · Aitab liikuda 8. Karvakesed ehk piilid · Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit)
genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. Põlemisprotsessi kulgemiseks on lisaks põlevainele vaja kahte tegurit: · hapendajat (O2, Cl2, NO-NO2, Br2, S2) ja · impulssi (avatud, peidetud). Hapendaja on tavaliselt hapnik, põlemine võib toimuda ka Cl2, NO-NO2,
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
• kummitööstus • jalatsitööstus ja –parandus • kivisöegaasi tootmine • koksi tootmine • monomeerse vinüülkloriidi polümerisatsioon • mööblitööstus • raua ja terase tootmine • tööprotsessid, kus tekib pöögi ja tamme tolm • tööprotsessid, kus tekib tahmas, pigis või tõrvas sisalduvate aromaatsete polütsükliliste süsivesinike udu või tolm • tööprotsessid, kus ainete termilisel ja elektrilisel töötlemisel tekib vase ja nikli tolm ning aerosoolid värvitööstus , maalritööd Ettevõtja kohustused ohutegurite väljaselgitamine ja vastava teabe levitamine, kemikaalidega seotud ohtude ja nende leevendamise meetodite võimaluste väljaselgitamine ohutuse tagamine. Ettevõtja vastutab oma tegevusega kaasnevate tagajärgede eest ja ta on kohustatud rakendama meetmeid õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks. Ettevõtja kohustuseks ohutuse tagamisel on ohutusvahendite valiku läbiviimine.
Veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Näiteks ka väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab n...
maha (11%) · Lubja tootmisel (2%) Metaan värvusetu, lõhnatu, õhust kergem · Eraldub soodest (28%) · Prügilatest (10%) · Koduloomade väljaheidetest (29%) · Toodavad bakterid ja mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist Lämmastikoksiid Nox · Sisepõlemismootorid, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsid (35%) · Lämmastikväetise lagunemine mullas (21%) Freoonid hõrendab osoonikihti · Aerosoolid · Külmikud, külmutusseadmed · Õhukonditsioneerid · Tulekustutusseadmed · Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid *Veeaur H2O *Osoon O3 · KOKKU 40 ERINEVAT KASVUHOONEGAASI!!!1 (Kasvuhooneefekti tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhains) Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus! Sellega kaasnevad sademete hulga muutused. Sademete hulk suureneb põhjapoolkeral. Vähenemine steppides, lähistroopikas, troopilistes vöötmetes.
adsorptsioonikihid. Näiteks hapete lisamine. 2) vastupidise toimega emulgaatori lisamine, selle tulemusena toimub emulsiooni pööramine. 3) kuumutamine vähendab emulgaatori adsorptsiooni. 4) mehaaniline mõjutamine kaitsekihtide lõhkumine kas mehaanilisel või elektrilisel meetodil. 5) elektrolüütide lisamine, elektroforees 6) emulgaatori asendamine teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator. 33. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Aerosoolid Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioonikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt: - UDUD (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on vedelik. - TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud tahke aine dispergeerimisel gaasis. - SUITS (aerosuspensioon) - t/g 10-9 - 10-5 m
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
ning suuremalt taastuvate loodusvarade kasutamist. Kindlasti soovitaksin ma kaaluda mitme metallide korduvkasutamist. Lisaks peaks võimalikult suurelt arendada kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiaid. Siis võib veel siin välja tuua osoonikihi hõrenemise. Sellel on väga suur tähtsus. Ilma selleta ei oleks elu maal, sest see neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- ja infrapunakiirgust. Hõrenemise põhjusteks on õhukonditsioneerid, atmosfääri paisatud saasteained, aerosoolid ja ehitusmaterjalide tööstused. Ma nõuaks nende kõigi eelpool mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust. Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu
1. Tugevad happed · Säilitamine originaalpakendis 2. Happelised ained pH alla 6 14 · Puhastamine ja desinfitseerimine · mehaaniline tõrje ( kärbsepiits, efektiivne kärbsepüüdja, liimipaber) · Pinnaproovide perioodiline · kemikaalid- aerosoolid ( katta kinni võtmine (uhteproovid) toiduained · Koristamise plaanid · aknavõred- marli, võrk (hoolduskoristus, suurpuhastus, 2. Prussakad( toituvad mustusest, perioodiline puhastus) toiduainetest) · Pesuaine peaks olema 95% · Pragude kinnitoppimine
Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UVkiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped.
saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped.
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
Selle tulemusel hukkuvad (turse tõttu) ka allesjäänud koed. Meie tark keha asub peale vigastust ennast alati ise tervendama. Küsimus on selle protsessi kvaliteedis. Sageli vajab ta kiirema ja parema tulemuse saavutamiseks välist abi. Mida kiiremini sa tegutsed, seda parem. Esiteks anna vigastatud piirkonnale (nt jäsemele) rahu. Teiseks asu seda jahutama. Sobivad: jää (nt kodusest või spordisaali külmikust), jahutatud geelikotid, spetsiaalsed jahutavad kreemid/geelid ja aerosoolid. Kui muud pole, on abi ka jahedast mähisest (külm veega niisutatud käterätt) või külma veega täidetud kummikotist. Rahu (liikumatuse) tagamine ja kolme K ravi vigastuse algstaadiumis piirab moodustuva sidekoelise armi suurust ning soodustab sidekoeelementide häireteta arengut. Jahutamisel on ka meeldiv valuvaigistav toime! Külmaprotseduuri pikkus on väiksema piirkonna (nt sõrmed, varbad, väiksed liigesed) puhul kuni 5 min, suurema puhul kuni 15 minutit. Korrata iga tunni või
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
vaalapüügi konv. 23.kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Natura 2000 6. Tähtsam KeM valitsemisalas olevad ametiasutused on EV Maa- amet. 7. Milline objekt ei sobi loetellu. Kemu kadakas, Majakivi, Sakala, Valaste juga, Tori Põrgu 8. Eesti rahvuspargid Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula, Matsalu 9. Kliimasoojenemise juhitegurid (3). Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
1. KEEVITUSTÖÖDEL ESINEVAD RISKID, ÜLDISED OHUTUSNÕUDED TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub lahtise tule ja kõrge temperatuuriga, kuuluvad keevitustööd tuleohtlike tööde hulka. 1.8. Keevitustöid tehakse üldjuhul töökojaruumis. Ruumid vastavad tuleohutuse nõuetele ning on sobilikud keevitustööde tegemiseks
Teine võimalus: kondenseerumine Suits+udu=sudu *termofroees- osakeste liikumine temperatuuri gradiendi tõttu *fotofroees- osakeste ebaühtlane liikumine,soojenemine valguse toimel Kuidas keskkonda tolmust ja suitsust puhastada e. disperssest süsteemist lahti saada. *Tsüklonite kasutamine Tsüklonid- seadmed,millega muudetakse aerosooli liikumise kiirust ja suunda, tahked osakesed eraldatakse gaasist. *filtreerimine Pulbrid: Tahked osakesed,mille vahel on gaas, kui hästi kontsentreeritud aerosoolid. Mida peenem pulber, seda suurem kokkupuutepind Pindaktiivsete ainete omadused: On vees lahustuv. Kui kontsentratsiooni tõsta, siis alates kindlast kontsentratsioonist tekivad pindaktiivsete ainete ühinenud moodustised- mitsellid Mida pikemalainelisem on valgus, seda vähem ta hajub kolloidlahuses ja vastupidi. Sellepärast ongi meri ja taevas sinised, sest õhk ja meri sisaldavad kolloidosakesi.
4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Atmosfääriõhu saasteaineid liigitatakse keemilise koostise alusel (süsinik-, väävli-, lämmastik- ja kloori- jt halogeenide ühendid), agregaatolekult (tahked aerosoolid, tolmud, vedelad aerosoolid, udud, gaasid), kahjuliku toime järgi (inimese tervist kahustavad või häirivad, nt halvasti lõhnavad), päritolu, tekkekoha järgi (loodusliku tekkega, tööstuses tekkivad, transpordivahenditest tekittud, olmes tekkinud, loomakasvatuse ja põllumajandusliku tootmise põhjustatud). Inimtekkeline (antropogeenne) saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste.
Osoonikiht absorbeerib suurema osa kosmosest tulevast ultraviolettkiirgusest ega lase sellel jõuda maapinnale, kus see võiks kahjustada kõiki eluvorme. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab seda osoonikiht. Osoonikihi hõrenemine toob kaasa kahjuliku ultraviolettkiirguse hulga suurenemise. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Kahjuliku kiirguse hulga suurenemist on märgitud ka osoonikihi aktiivse lagunemise tsoonis. Osooniauk 20.sajandi teisel poolel hävitasid seda kaitsvat osoonikihti stabiilsed kemikaalid, mida nimetatakse freoonideks. Põhisüüdlaseks selles on väidetavalt freoonide koostisse kuuluv kloor (Paist &
Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagunemine, kusjuures lagunemine ei ole ühtlane kogu kihi ulatuses, vaid tekivad osoonikihis ümbritsevast oluliselt madalama osooni sisaldusega piirkonnad. Kihti lõhuvad ja osooniauke tekitavad peamiselt kloori, fluori ja süsinikku sisaldavad ained freoonid ja lämmastikoksiidid (Koorits, Nei, 1998). Antud ühendite atmosfääri paiskumise põhisüüdlaseks võib pidada inimtegevust: tuntuimad freooni allikad on külmutusseadmed ning aerosoolid, lämmastikoksiide paiskavad õhku näiteks reaktiivlennukid ja põlluväetised. 1.1. Antarktika osooniaugu kujunemine 1950. aastatest alates toimuvate osooni mõõtmiste käigus avastati 1980. aastate alguses Antarktika kohale igakevadiselt tekkiv osooniauk. Seda kindlal perioodil tekkivat nähtust võib seostada polaaralale iseloomuliku pika pimeda talve üleminekuga valgele ajale. Pimeda talve
Uimasti on aine, mida saab kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nimetatakse narkootikumideks. (Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 42 ) Uimastid võivad olla: - Ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse ( narkootikumid ) ; - Alkohol, tubakas, kohv ; - Mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid. Uimasteid võib liigitada mitmeti. Enam levinud on nende eristamine valmistusviisi, päritolu ja toime järgi kesknärvisüsteemile. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 42 ) 4 Uimastid jagunevad: 1) Valmistusviisi järgi - Kodusel teel valmistatud (marihuaana, psilotsübiini sisaldavad seened, moonivedelik) ;
Näited emulsioonidest Toidutehnoloogias või, piim, koor Organismis toidu töötlemine rasvad emulgeeritakse kättesaadavaks tegemiseks (lipoprotiens) Organismis rakud n. erütrotsüüdid veres Ravimid sisestamiseks Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 33. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Aerosoolid, nende jaotus Aerosoolide korral on dispkeskkonnaks gaas. Kui disp. on vesi, siis nimetatakse uduks( 3 kuni 5). Kui tahke, siis suits(1 kuni 5) või tolm(5 kuni 6). Aerosoolide jaotumine Aerosoolid jaotuvad elektroforeesi teel. See on sarnane elektroforeesile kolloidosakeste jaoks. Jaotumise aluseks on komponentide erinev laeng. Aerosoolid jaotuvad termoforeesi teel. Temperatuuris jaotuvad nad erinevalt. Võib toimuda ka kondenseerumine,
(puidutööstus) Tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Eksport- kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki Import-kauba, teenuse või kapitali sissevedu välismaalt Transiitveosed- kaupade läbivedu riigist Kasvuhooneefekti süvenemine- päikeselt tuleb soojus maale, aga tagasi maailmaruumi peegeldub väga vähe, maailm soojeneb, süsihappegaas Osoonikihi hõrenemine- aerosoolid, külmkapp, osoonikiht hõreneb ja tekib auk, suureneb UV kiirgus Veekogude eutrofeerumine- veekogude rikastumine toiteainetega Bioloogiline mitmekesisus- Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Säästev areng-
ohtlike ainete või kasutamine. II valmististega 2)Hapnikupuudus (asfüksia). II 3)Sööbivate ainete olemasolu. 4)Reageerivad ja ebastabiilsed ained 5)Tervisele ohtliku materjali sissehingamine, allaneelamine ja naha kaudu imendumine (sh. aerosoolid ja udu). 4. Bioloogilised ohutegurid Oht, ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase Infektsioon 1)Infektsioonirisk, mis tuleneb mikroorganismide, Kui töökoht on II ekso- ja endotoksiinide käitlemisest ja kohandamata mittetahtlikust kokkupuutest nendega. 2)Infektsioonioht tahtmatu kokkupuute tõttu mikroorganismidega (näiteks märgadest
Ohutustehnika Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevitada tuleks tuletöökohas, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui ka elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Tuleohutusnõudeid on võimalik vaadata EV siseministri määruses. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti. Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt mõeldud ja ohutusseadmetega varustatud. Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Sellistel juhtudel peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega. Ajutises töökohas vastutab tuletööde tegemise eest tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja ...
esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Rahvusvaheline kostöö - Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes 3. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele 4. Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses.
Sademeid kus/ palju? Madagaskar idarannik- Soehoovus- 2000-3000. Gangese alamjooks mussoonide 1000-2000. Jaapan-Kuroshio hoovus- 1000-2000. P- Am. Idarannik- 500-1000. Mäestike mõju kliimale- 1km-20'| 2km-14'| 3km-8'| 4km-2'|. Õhu saastamine happesademed-Tööstuspiirkonnas, põhjustab heitgaasid, loodust hävitab, muudab mullad happeliseks, iminesele- sudu(hingamine). Abinõud-Filtrid, mitte fossiilsed kütused. Osooniaugud- antartikas, põhjustab külmad temp olud, fretoonid ja aerosoolid, loodust hävitab, inimesele nahavähk, aerosoolide piiramine. Kasvuhooneefekt- kogu maalilmas, kasvuhoonegaas, vulkaanid, loodusele kuivatav, liustikud sulavad, inimesele õhutemp tõuseb, jääalad sulavad, haigused levivad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
