MIGMAG keevitus (0)

Ohutustehnika

Tuleoht

Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevitada tuleks tuletöökohas, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui ka elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Tuleohutusnõudeid on võimalik vaadata EV siseministri määruses. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti. Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt mõeldud ja ohutusseadmetega varustatud. Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Sellistel juhtudel peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega. Ajutises töökohas vastutab tuletööde tegemise eest tuletöö tegija . Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja saama tuletöötunnistuse.

UV ja infrapunakiirgus

Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett - ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Sellepärast on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega
Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest.
Käte kaitseks kiirguse ja kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid.

Kahjulikud gaasid ja aurud

Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Legeerimata teraste keevitamisel on üle 80% tekkivatest ühenditest tervisele kahjutud. Kõrglegeerterase ja roostevaba terase keevitamisel on kahjulikeks kroomi ja nikli ühendid, mis võivad olla vähitekitajateks. Alumiiniumi keevitamisel tekkivad metalliaurud ja aerosoolid on mürgised ja võivad põhjustada Alzheimeri tõbe. MAG keevitusel moodustub vähesel määral vingugaasi, mistõttu kinnistes ruumides ja mahutites keevitades on vaja tugevat töökoha ventileerimist.

Müra

Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe.
Kõrvatropid
Kõrvaklapid

MIG/MAG keevituse tehnoloogia

Veendu enne keevitama asumist, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, vajaduse korral muuda seadistust.

• Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt detailiga, mida keevitada soovid
  
• Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti.
  

Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid
ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min
(liitrit minutis ).

• Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei
  

libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat
põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja
vältima niiviisi keevitustraadi purunemist.

• Püstolist väljaulatuv traadiots lõika 10-15 mm pikkuseks.
  
• Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks . Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse
  

korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku “tärisevat” heli. Kui traadi
etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga
liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib “täksuv” heli.

• Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta
  

keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse.

Keevitamise alustamine

Keevitamise alustamiseks pannakse elektroodi ots vastu keevitatavat detaili ehk viiakse kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine avab gaasi juurdepääsu püstolisse ja lülitab sisse keevitusvoolu . Keevituspüstoli käes hoidmisel tuleks jälgida, et kontakttoru kaugus keevitatavast detailist vastaks elektroodi läbimõõdule. Keevitusõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumisest ning võnkeulatusest. Lisaks sellele mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspüstoli kaldenurk ja liikumissuund.

Keevituse põhiõmblused

• Põkk ja nurk õmblused
  

• Põhiõmblused ja liited
  

• Punktkeevitus
  

Keevitusliidete tüübid

• Põkkliiide
  

Põkkliide "I" piluga
"I" pilu kasutatakse põkkliidete puhul 3-4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse umbes 2-2,5mm.

Põkkliide „V“ piluga (kumera õmbluspealsega)
Põkkliide „V“ piluga kumera õmblusepealsega. Kui õmblus on kumera pealsega siis sellist õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele . Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks.

Põkkliide „V“ piluga ( sileda õmbluspealsega)
Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või sellise keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust.

Põkkliide „V“ piluga (nõgusa õmbluspealsega)
Põkkliide „V“ piluga nõgusa õmbluspealsega. Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ja liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks.

• Nurkliide
  

Nurkliide tekib, sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks . Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega.

Keevitusasendid

MIG/MAG seadmed

Koosneb:

• Vooluallikast
  
• Keevitustraadi etteandemehhanismist
  

• Maanduskaablist koos klemmiga
  
• Keevituspõletist
  

• Kaitsegaasiballoonist
  
• Vajadusel vesijahutusseadmest
  
• Gaasivõrgu ühendusest koos reduktoriga
  

Keevituspõleti koosneb:

• Gaasisuunajast(a)
  
• Lülitist(b)
  
• Käepidemest(c)
  

Keevituspõleti otsik koosneb:

• Gaasisuunajast
  
• Vooluotsikust
  
• Vooluotsiku kinnituspesast
  

MIG/MAG keevituseade terves koosseisus

MIG-MAG keevitusprotsessi kirjeldus

MIG-MAG keevitus jaguneb kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi:

Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas e MIG – metal -arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit.

Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%.
MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja –remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. Lehtmaterjali saab MIG-MAG keevitusprotsessiga keevitada väga suures paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülemist piiri praktiliselt ei ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek ), käivitab traadietteandemehanismi ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõleti hoidmisel tuleb jälgida, et gaasisuunaja otsiku kaugus keevitatavast detailist vastaks elektroodi (keevitustraadi) läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm, 0,8 mm keevitustraadi puhul 7-10 mm ja 1,0 mm keevitustraadi puhul 9-12 mm. Gaasisuunaja otsiku ettenähtust kaugemal hoidmisel ei mõju kaitsegaas enam nii efektiivselt kui vaja ja seeläbi kannatab keevisõmbluse kvaliteet.

KEEVITUSAGREGAADI TÖÖKORDA SEADMINE

SEADME KASUTAMINE

Seadme pealüliti asub selle tagapaneelil. Keerates pealüliti asendisse I, lülituvad seadme primaarpool ja juhtahelad sisse ning juhtpaneelil süttib signaallamp ON.

POLAARSUSE VALIK VOOLUALLIKAST

Ilma täidiseta tavalise traadiga keevitades on see harilikult pluss (+) poolel, maanduskaabel aga miinuses(-). Kasutades täidistraate, võib vajalikuks osutuda traadi seadmine miinus (-) poolele. Mõnikord võibväga õhukeste (0,5 … 0,7 mm) lehtmaterjalide keevitamisel tavalise täiteta traadiga efekti anda traadi seadmine samuti miinus (-) poolele.

SETUP

Setup´st saab keevitaja seadistada keevitusaparaadi funktsioone, mida pole juhtpaneelile nuppude näolvälja toodud või paneeli survenuppude funktsioonide väärtuseid. Setup´i parameetrid on seadistatavad igale mälupessa salvestatud keevitusprorgammile iseseisvalt.

KEEVITUSAGREGAADI REDUKTORITE AVAMINE/ SULGEMINE

Avamine

Kõige pealt avad gaasiballooni ja seejärel reguleerida gaasi surve .

Sulgemine

Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmest ja vabastada reduktorite suruvedrud.

SUMMUTI TAGUMISE OSA VAHETUS

Tööriistad, seadmed

• Terashari
  
• Võtmed
  
• Ketaslõikur või tiigersaag
  
• Roostesurm
  
• Keevitusagregaat
  

Tööprotsess

Tuleb eemaldada aku miinus klemm

Tööd on võimalik teostada nii summutit alt ära võtted kui ka auto küljes

Eemaldan vana osa ja asendan uuega, eelnevalt puhastan keevitatava pinna

Asetan summutaja tagasi, sobitan uue detaili paika ja fikseerin ja seejärel saan hakata keevitama

Vajadusel vahetan välja summuti kinnitused

Asetan summutaja paika ja kontrollin, et summutaja oleks hermeetiline

Koristan töökoha

Tööohutus

Kasutan puhastamise juures maske ja prille

Keevitamisel kaitsemaski

Kannan kindaid

Veendun, et lähedal pole kergelt süttivaid elemente

Kindlustan sõiduki veerema hakkamise