,,Keisri hull" räägib meile ühe mehe, Timotheus von Bocki, loo. Tegu on ajaloolise isikuga, kes elas oma vaadete jaoks liiga vara ja maksis selle eest väga kõrget hinda: kaheksa aastat vangistust üksikkongis, eluaegne koduarest ja saladuslooriga kaetud surm ( mõrv või enesetapp?). Liivimaa Võisiku mõisa aadlik erineb tavalisest mõisnikutüübist. Ta sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes hiilgavast abielust keisri vallastütrega ja abielludes lihtsa naisega pärisorjade hulgast. Ta oli Aleksander I sõber, niinimetatud keisri tõerääkija, tema suust pidi valitseja tõde ja ainult tõde kuulda saama. Aga tõde on valus kuulata ja tihti ei taha ja ei saa seda kuulda isegi sõprade suust... Niisiis...Jakob Mättik kirjutab päevaraamatut, mis tema enda elu sündmuste taustal keskendub tema õemehe Timotheus von Bocki isikule. Kirjutab vaikselt, märkamatult, palju aastaid, räägib Timost seda, mida tema oluliseks peab ja endast seda,...
Majanduslikult võimekuselt ja poliitiliselt kaalult järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Eesti jagunes Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Kuramaa piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla.
rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate kopeerimises.Teised ,et peaks jääma truuks vene traditsioonidele-seda esindaski Võimas rühm(Cui,Balakirev,Mussorski,Rimski-Korsakov,Borodin).Psuunad:1)realismi taotlus2)eelistada ooperit,programmilist orkestri muusikat3)kõik peab olema rahvuslik.Modest Mussorski(1839-1881)Pihkva kubermangust.Ema õpetas teda klaverit mängima.Mõisnike perekonnast-kuulus aadelkonda.13.a Kadettide kooli.Õppis seal 4 a- terve aeg jätkas klaveriõpinguid.Hiljem astus Kaardiväkke teenistusse,kohtus Balakireviga->otsustas kadetti elukutse seljataha jätta->Heliloomine.1860-depüüt(siis kaotati ka Venemaal pärisorjus-mõisnike elu allamäge minek)1869-Tartu Laulupidu.Pärisorjuse kaotamisega seoses hakkas tema maj. Elu allamäge minema- >riigiametnikuks->alkohoolik-see oli väga raske periood talle(luges selajal väga palju)
tulla kohustus majutada sõjaväge. Väga vähesed talud suutsid nii palju toota, et kogunes mingi tagavara raskemateks aegadeks. 1786. aastal püüdis pärisorjuse kriitik ja Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau tõestada, et Liivimaa pärisoriste talupoegade vaesuse põhjuseks pole ainult nende laiskus, nagu mõisnikud laialdaselt uskusid. Jannau soovitas talupoegade vaesuse põhjusi otsida talude liiga väheses põllumaas. Aadelkonda see seisukoht eriti ei veennud. Samal aastal näitas Alexius Gottfried v. Bõttiger, samuti arvandmete kaudu, et talupoeg peaks oma käsutuses oleva maaga väga hästi välja tulema ning see peaks talle ka heaoluks ülejääki tootma. Nii kirikus, kõrtsides, pulmades ja mujal on ju näha, kuidas talupojad oma jõukusega praalivad. Peremehe naine ja lapsed on hästi riietatud. Naisel ripub ees sageli suur hõbeehe ja võib leida
teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. 1681. aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade maksude suurendamisest ei saaks, võeti kasutusele vakuraamatud, kus oli näha tasutud ja tasumata maksud ja kehtestati maksude ülempiirid. Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse
Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud
alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast Põhjasõda (1700-1721) läks kogu Eesti- ja Liivimaa Vene võimu alla. Kuna Rootsi lüüasaamine polnud piisavalt ränk, et Venemaa oleks saanud end kindlalt tunda, siis kuulutati välja Balti erikord. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati mõisate restitutsiooniga. Mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja
sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia.
1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3. Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse. 4. Ühtlustamiskavadest loobuti, sest Axeli juhtimisel moodustusid valitsuse suurnikud, kellel olid suured valdused mistõttu nad ei olnud huvitatud Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole võita Saksa vürstiriike, kellele oli vaja näidata, et uusi provintse koheldakse leebelt
Talupojad arvasid, et sellega saavad nad maad, teoorjusest vabaks ning muid hüvesid. Usuvahetajatele kehtestati "järelemõtlemisaeg". Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase. Enamiks vahetanutest kuulus vaesema rahva hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooveti luteri usku tagasi võtta. §32. Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas Uued talurahvaseadused Majanduslikud raskused sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti üle vaatama. Hamilkar v Fölkersahmi toetajad nägid lahendust üleminekus kapitalistlikule majandamisele. 1849. aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas ümber mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul. Peremees pidi õppima rahaga ringi käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas renditalude kruntiajamine. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad. Sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
Briti odavate kaupade tung Prantsusmaa turule · Rahusolematus kuninga ja kuninganna. Olid suured vastuolud ühiskonnas. Ühiskond oli hierarhiline ehk jagunenud. Tipu moodustas aadel. Tema oli 1,5% elanikonnast ja neile kuulus 20% maast siis tulid vaimulikud 0,5% ja nendel oli 10% maast. Talupoegi oli 85% ja neil oli 50% maast. Linnakodanikest 3% hakkas kujunema mõjukas 3 seisus, kes kritiseerisid aadelkonda ja nõudsid ühiskondlikke varada ümberjaotust. · Louis XI finantsdirektor oli J.Necker ja tema oli palju populaarsem kui kuningas isa Revolutsiooni algus Suur Prantsuse revolutsiin algas 14 juuli 1789 kui rünnati Bastillet, mis oli kindlusvangla. Vangla vallutamisel vabasti 7 vangi. 15 juuli 1789 andis kuningas ennast asustava kogu kätte ja asutav kogu lubas moodustada ravuskaardi ja olukorda Pariisis stabiliseerida. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai ka uus lipp valmis
Mõju Talupoeg jäi pärisorjaks Mõisnike ja talupoegade suhteid reguleeriti senisest enam Talupojal tekkis kindlustunne oma vara suhtes Suurenes talupoegade eneseteadvus. 1816/1819 talurahvaseadused Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus. Maa jäi mõisniku ainuomandisse. ´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas
võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist
19. saj keskpaigast mingi järk-järgult üle teotöölt raharendile. - Riiklikest kohustustest olulisimad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli aja jooksul tõusnud viiekordseks. Vaesematel tp sellega raskusi, mõisnik maksis ära ning nõudis tp-lt täiendavat renti või tööd vms. Nekrutiandmine tähendas seda, et osa mehi pidi minema sõjaväkke pikaks ajaks(?). - Lisaks olid veel kogukondlikud koormised(teedeehitus) ja kirikumaksud. Uued majanduslikud raskused panid aadelkonda uuesti üle vaatama talupoegade olukordi. 1856. a avaldati uus talurahvaseadus: - Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. - Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. - 1865. ei võinud mõisnik enam talupoega karistada ihunuhtlusega (kodukariõigus). - 1868. lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ja mindi üle täielikult raharendile.
võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist
Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised Sissejuhatus Peeter I-st on iseloomustatud kui teravat ja tormakat valitsejat. Sama võib öelda ka tema valitsusaja kohta, mida iseloomustavad arvukad reformid, mille eesmärgiks oli viia Venemaa lääneriikidele lähemale ja suisa edestada. Peetri valitsusajal saavutas Venemaa teistele riikidele ohtliku võimsuse ja tugevuse ning temast sai osa Euroopast, hõivates Baltikumi riigid ja pääsedes lõpuks välja Läänemerele, kuid sellel kõigel oli oma hind. Peeter I-se eesmärk oli saavutada edu võimalikult kiiresti, ühiskond polnud aga muutusteks valmis. Peetrile eelnenud tsarinna Sofia oli alustanud uuendustega, et Venemaad moderniseerida. Koos oma poliitpartneri Vassili Golitsõniga kaotasid nad teenistusraamatute põletamisega kohajärgsuse süsteemi. See tõi kaasa olulise muutuse Venemaa ühiskonnakorralduses, suurendades sotsiaalset mobiilsust, andes eelduse ka Peetri sotsiaalpoliitil...
toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus sõjaväe ridadesse üle kuue tuhande mehe, kellest kolm ja pool tuhat olid baltisakslased, ülejäänud lätlased. Balti Landeswehr kehastas seega baltisaksa aadelkonda, kes oli eestlasi 13. sajandist peale valitsenud, mistõttu teda käsitati "ajaloolise vaenlasena". Pärast esialgset halvavat hirmu ülivõimsa vastase ees, mis peegeldub tolleaegsete sõdurite kirjades, vallandas võit eufoorilise sõjavaimustuse, mis tipnes kujutelmas, et Vabadussõda ongi nüüd võidetud. Sest kas polnud juba võidetud Eesti vabaduse igipõline vastane? Ka Laidoner kasutas sõdurite motiveerimiseks populaarset pilti 700-aastasest orjapõlvest Balti parunite all
"Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil......
-11.sajandi eepos ,,Rolandi laul" -üks vanemaid Prantsuse kangelaslugusid on ajalooline fakt, Karl Suure sõjakäik mauride vastu -jutustab Rolandi lengemist ja tema võitlustest -kujutatakse kokkupõrget Kristlaste ja muhameedlaste vahel HISPAANIA KANGELAS EEPOS ,,laul minu Cidist" -pärineb 12.sajandist, võitlus mauridega -püütakse ajaloolise täpsusega kõiki sündmusi kirjaldada -Cid on aadlimees töötab ennast lihtsast mehest aadelkonda SAKSA EEPOS ,,Niibelungide laul" -eepose aluseks on rahvaste rändamine Euroopas -kuningapoeg Siegfredi kangelasteod,tema abielu, salakaval tapmine ja ka kättemaksud -,,niibelungide laul" pärineb 13.sajandist SOOME JA EESTI EEPOSED ,,Kalevala" Soome eepos, ilmus 19 sajandil Sampo räävitakse(külluse sarv)-puruneb ja tükid lendavad mööda Soomet laiali ,,kalevipoeg" ilmus 1862.aastal, Soomes, eepose autoriks oli F.R.Kreutzwald, eepose põhitegelane on Kalevipoeg
Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused alates rõiva ja
Patkul aga otsustas jääda kuninga lähedusse ja proovida asja Liivimaa kasuks pöörata. Ta saatis kuningat selle reisidel ja saavutas mitmeid audientse. Kuigi teda lahkelt ära kuulati, ei nõtkunud kuningas ometi. 1691. aasta lõpul oli ta sunnitud koju tagasi pöörduma ning järgmise aasta märtsis kutsuti kokku kohe ka Maapäev, kus Patkul pidi oma käigust ette kandma. Võib arvata, et ta andis väära pildi läbirääkimiste käigust ja ässitas aadelkonda sellistele tegudele, mis kuningale andsid põhjust teda riigireeturiks pidada. Ilma kuninga nõusolekuta pandi ametisse neli uut resideerivat maanõunikku, kes pidid "isamaa puutumatust, vabadust ja eesõiguste alalhoidmist ning kinnitamist tähele panema". Nende tegevusjuhend oli Patkuli kirjutatud. Samuti oli ta kokku pannud Supliigi, kus maa olukorda kuninga tegevuse tagajärjel väga jubedates värvides kirjeldati. Muidu aravõitu Maapäev oli seekord erakordselt julge,
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - k...
kompassi kasutuselevõtt oldi tutvutud araablaste geograafiliste teadmistega omavaheline rivaalitsemine Euroopa suurriigid Hispaania ja Portugal Itaalia kaubalinnad Veneetsia tedlikult investeeriti Hispaania ja Portugali esiletõus mereriigid ning kuni 15. saj jõukaimad riigid elavad üle oma võimete kukuvad kokku 15. saj lõppes rekonkista Pürenee poolsaarel, mis tõi kaasa palju tegevuseta aadelkonda Tulemused Positiivsed + Negatiivsed kultuuride mitmekesistumine kombed jne uued orjad orjakaubandus uued täpsemad geograafilised teadmised põlisrahvaste tsivilisatsieerumine ja avardub eurooplaste maailmapilt kolonialiseerimine uued maavaldused peatati põlisrahvaste loomulikku arengut
Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas eesmärgil ja saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Koostati eesti keele Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi grammatikaõpikuid, kuigi rahva kõnekeel oli tegelikult hoopis teistsugune. Tolleaegsed grammatikad rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. avaldasid keelele siiski suurt mõju ning muutsid selle struktuuri ja lauseehituse saksapärasemaks.
ajaloo algallikas.. Teada, et kroonika oli liivi ja saksa ordus ametlik lauaraamat. Loeti ette avalikel söömaaegadel. Balthazar Russow ,,Liivimaa kroonika" Kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1577. aastal. Käsitleb vana Liivimaad ja elu-olu. Liivi sõja eelset aega, aga olulisim on see, et käsitleb ka Liivi sõda ennast. Moskoviit tungis Vanale-Liivimaale kallale. Seepärast NL ajal Russowi kroonikat eesti keeles ei ilmunud. Kroonika kirjeldab kriitiliselt tollast aadelkonda. Oli vastasseis Toompea ja all-linna vahel. All- linna valitses raad, mis koosnes kaupmeeste ja käsitööliste esindajatest. Äärmiselt kriitiline aadelkonna suhtes. Kirjeldab maapäeva Pärnus 1555 (sõda algas 1558). Selle asemel, et rääkida silmnähtavast ohust, Ivan Julma näol, räägiti isegi tantsust. 16. sajandi viimane veerand, puudusid traditsioonilised infokandjad. Euroopa mõistes Vana-Liivimaa tähendas Euroopa serva. See mis kusagil
tugev. 18. saj keskpaigas tüüpiline keha häbenemine, keelati segasaunad. Nt. Viktoriaanliku ajastu mees ei näinud enda naist kunagi alasti. Seisuslik korraldus Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Oli aga ka piirkondlikke aadlikke, nt Järvamaal ja Läänemaal( 1581 a rootsi riigi koosseisus). ratsateenistuse moodustamine. Seal sai olla 300+ meest kuid nad olid hästirelvastatud üksus, paljuski prof ratsamehedaadelkond moodustasid ühtse korpuse. Harju viru õigust tuli korpuse moodustamisega laiendada Lääne ja Virumaale. Kuna ühtne aadelkond on sellega moodustatud saab sellega moodustada ühtse aadli linna . Indiginaadiõigust juhhan III aadlile ei luba, siinset aadelkonda niisiis ei usaldanud. Dokument ise allkirjastatud 25 aug 1584, Eestimaa rüütelkond loeb seda oma sünniajaks. Juhhan III kinnitab aadli privileegid. Maaomandiküsimus. 1680ndate a alguses maaomandiküsimuse probleem. Tihedalt seot privileegide ülevaatamisega. Probleem see, et sõja ajal sõjategevuse käigus olid mõisaomanikud haaranud enda kätte maid, mis neile tegelikult ei kuulunud. Rootsi riik oli ka ise teinud
määratud ametnikud kreisifoogt (kreisikohtud) talupoeg võis mõisarentnike või valitseja peale kaevata (anti vastav õigus ja võimalus), kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kas või kuningale endale Baltikumi mõisnikkond jäi ka Rootsi ajal valdavalt sakslasteks, rootsi suuraadlikud, kes Eesti ja Liivimaal mõisaid omandasid, jäid enamasti elama oma kodumaale, rentides mõisaid siinsetele sakslastele; siinset aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus ja Liivmaa rentnikud haavusid, kui neid alandati maarentniku seisukorda ning võeti suurelt osalt kaasarääkimisõigus maa valitsemises; reduktsiooniga tekkinud aadli meelemuutust kasutas Põhjasõja ajal osavalt Vene tsaar Peeter I, kes lubadusega endised õigused taastada üllatavalt kiiresti baltisaksa aadli toetuse teenis kõik need positiivsed arengud lõpetas 1669. a näljahäda ja 16951697 olnud nn Suur nälg (vt lk 115),
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
päritolu või mitte. Räägitakse senaatorite klassist, nendel oli piiranguid, lähtusid sellest,et üks või teine ei sobinud neile, al 3 saj ekr oli keelatud tegeleda kaubandusega, peeti halvaks. Oli klausel, et kaubanduse all mõeldakse vahenduskaubandust, oma saadusi võis müüa, seda ei peetud ebaväärikaks. Neile oli määratud 2 või 3 kaubalaeva, et piisaks oma toodete transportimiseks. Oli kandunud üle teatud euroopa riikide aadelkonda, ei olnud kombeks olla aktiivsed tööstuses, panganduses, prantsusmaa ja austria-ungari, vm, sünnipärased aadlikud pigem põllumajanduses. See võis olla põhjus, miks senaatorid tahtsid maavaldusi suurendada, see osutus ainsaks võimaluseks oma rikkuse suurendamiseks ja omatoodangut müüa. Kui maavaldused muutusid väga suureks, oli võõrandumine omaniku ja tootmise vahel, maavalduste haldamine toimus suhteliselt keerulise
sajandi keskpaigast P-Eestis olid. Siis me peaks eeldama, et nad u 100 aasta jooksul säilitasid oma etnilise identiteedi, see on ka pigem ebatõenäoline. Keskajal on põhiline sotsiaalne identiteet. Kui me aga vaatame sotsiaalsest plaanist, mida me võime hüpoteesina välja pakkuda, siis keskaegsete saj jooksul on välja kujunenud - tõenäoliselt vallutatavate hulgas oli rohkem erinevaid sotsiaalseid õiguslike rühmi. Mingisugune osa muinaseliidist haarati sisse saksapärasesse aadelkonda, mis sai aga ülejäänust osast? Tõenäoliselt moodustasid elanikkonna kihi, kes olid oma staatuselt paremas olukorras kui talupojad, vb olid õigustatud mingisuguseid makse koguma, aga hiljem nad kaovad. Üks hüpotees see, et 14. saj keskpaigaks sotsiaalne surve vahekihile oli hakanud neid nivelleerima tavalise talupogekonnaga, see oli areng, mis nende hulgas rahulolematuse tekitas ja põhjustas potentsiaalselt vastuhaku
Lõunaprovintsid (Flandria, Brabant) olid Euroopa arenenumaid töönduspiirkondi. Kaguprovintsides (Luksemburg) domineeris vabale tööjõule tuginev põllumajandus. Rahvastiku tihedus Madalmaades oli suurim Euroopas üle 70 in/km2. Kõrge linnastumus kiirendas kodanluse esiletõusu. Vaid kõige lõunapoolsemates provintsides (Artois, Hainaut) oli aadli mõju seisuslikes esindustes linnadest suurem. Põhjapoolsetes Friisimaa ja Groningeni provintsides polnudki aadelkonda ja seetõttu puudusid aadlikud ka staatidest. Madalmaade arengutaset näitas tema osakaal Hispaania Habsburgide tuludest: Madalmaadest laekus Hispaania riigikassasse kaks miljonit kuldnat aastas, samal ajal kui Itaaliast laekus miljon ning Hispaaniast ja tema asumaadest vaid pool miljonit kuldnat. Vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu Reformatsiooni käigus jõudsid Madalmaadesse just selle radikaalsemad voolud: anabaptistid, hiljem ka kalvinistid. 1561
ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. · ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. · Tsehhovi novellides väike inimene on tavainimene, vaesunud mõisnik, mitte aadelkonda kuuluv inimene. Ta taunib nendes alandlikkust, pugejaslikkust, allahoidlikkust. Nad sisaldavad endas ühiskonna kurjust ning see väljendub nende käitumises. Nt novellis ,,Tossike" on väikeseks inimeseks Julia. Ta oli rikka mehe majas tööl lapsehoidjana. Kätte jõudis palga tasumise päev. Peremees leidis aina rohkem põhjuseid miks raha palgast maha võtta: küll oli üks lastest ükspäev haige olnud, ning teinekord jälle mõni nõu lõhutud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
