Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine ja investeerimine MAKROÖKONOOMIKA LIHTNE MUDEL Kogkulutusel põhinev makroökonoomiline mudel: Koosneb 1) planeeritud tarbimiskulutused (C) 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id) 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G) 4) planeeritud netoeksport (X-M) Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega Y=E TARBIMINE Tarbimist, mis esineb siis kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. See ei muutu ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimist, mis aga muutub kui kasutatav tulu muutub nim tuletatud e indutseeritud tarbimiseks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost kajastab tarbimisfunktsioon C=Co+cYd)
Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. + • Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). + • Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15. SKP deflaator- (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab
Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne ×Y. Seega on kapitali osa toodangus . Töö(jõu) tulude ja kapitali tulude suhe on konstantne ja sõltub ainult kordajast , mitte aga kapitali või töö(jõu) hulgast (kogusest) 2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on · KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T ) C tarbimine, kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused
1. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapital...
ümberjaotus, turusignaalide häired 115. Võrreldes ajaperioodidega, kus on inflatsioon madalam, ilmnevad hüperinflatsiooni korral kõik nähtused välja arvatud (menüükulud suurenevad, kingatallakulu kasvab, relatiivsed hinnad peegeldavad paremini ressursside tegelikku piiratust, maksumoonutused kasvavad) Teema 4 1. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on netoeksport negatiivne, siis kodumaine kulutus/tarbimine on suurem kui kogutoodang. 2. Kui väikeses, avatud majandusega riigis on rahvamajanduse sääst 50 miljonit rahaühikut ja kodumaised investeeringud 50 miljonit rahaühikut, siis kaubandusbilanss on tasakaalus ning kapitali netoväljavoog võrdub 0-ga. 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.
Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks. Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. - astmeline tulumaks - sotsiaaltoetused - netoeksport. Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust Kitsendav fiskaalpoliitika maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada majandust "üle kuumenemast".
info ja side ning transport. Kaubanduse kasvu mõjutas positiivselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilne kasv. Eelneval kolmel aastal üheks suurimaks majanduse arengu pidurdajaks olnud transpordi tegevusala panustas alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduse kasvu positiivselt. 2016. aastal kasvas ka sisemajanduse nõudus mille kasv oli 2,6%. Peamiseks mõjuriks seejuures kodumajapidamise tarbimiskulutuste kasv. Aasta kokkuvõttes oli Eesti netoeksport positiivne. 5 Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1% (2015: -0,5%). Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimateks mõjutajateks olid alkohoolsed joogid ja tubakatooted, mis kallinesid vastavalt 6,7% ja 5,5%. Suuremat mõju avaldasid veel elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütused odavnesid 2015. aasta keskmisega võrreldes 4%. Kui
võimaluse tegutseda ka Venemaast eemalduvat poliitikat ajades julgemalt, kui mitmed saatusekaaslased, kes sõltuvad märkimisväärselt Vene energiast. Seetõttu on Eesti poliitikud pidanud ka edaspidi sisetarbimist katva tootmispotentsiaali omamist oluliseks ning võidelnud põlevkivil põhineva Eesti energiatuleviku eest ka Euroopas. Venemaaga pole Eestil elektri seisukohalt alates 2005. aastast sidet olnud. Enne seda oli netoeksport isegi positiivne. (Valitsusliidu programm, 2011) Ajaloopärandi negatiivseks kingituseks Eestile võib lugeda kasutuses olevate seadmete madalat kvaliteeti ning amortiseerunud liinivõrku. Elektrivõrgu uuendamine nõuab palju kapitali ning aega. Kuna elektri põhivõrk kuulub Eleringile, mille omanikuks on omakorda riik, siis on riik kohustatud seniseid võrke oma vahenditest uuendama. Probleemi süvendab asjaolu, et liinivõrgu arendusega jõuti Nõukogude ajal
d. võimalik ainult valdavalt põllumajandussaadusi tootvates maades Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? a. liidetakse inimeste poolt antud riigi territoorimil teenitud seaduslik ja ebaseaduslik tulu kokku b. teoreetiliselt võimalik aga praktiliselt ei kasutata, kuna infot pole võimalik kätte saada c. saadud tulu meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse d. saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: a. Väljamakstud lastetoetused b. Kõik valitsuse kulutused c
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;...
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros - bilanss negatiivne -> Eesti kergelt miinuses kaupadega, teenustega plussis. Seega raha tuleb praegu riiki rohkem sisse. - toormaterjal - üks partner -> gravitatsioonimudel - kui lähedal on üks suur riik, siis eksporditakse pigem sinna - üks tooteliik - madal kasv 1970ndatel ei arvestatud teenuste eksportimist SKT= netoeksport + tarbimine + valitsus + investeering Kui impordid rohkem, kui ekspordid, siis on negatiivne, annab miinuse. Kõik mis me kokku ostame, läheb SKTsse. Väikeriigi välispoliitika ● kas riikidel on vahet? ● keskendumine: - regioon - probleem ● võimalused: - isolatsioon - neutraalsus - liidud Liidud ● liidud väikeriikide vahel - kahepoolsed - mittepoolsed ● väike- ja suuriigi vahel
Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme) I- Kodumaised koguinvesteeringud (Mida rohkem investeerime, seda jõukamad oleme G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse) X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb) M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv
1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine. 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine. 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt. 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu). Need neli komponenti peavad võrduma kodumaise kogutoodanguga Y Avatud majanduses ei pea kodumaine kulutus olema võrdne kodumaise kogutoodanguga. Kui kogutoodang on suurem kui kodumaised kulutused, siis riik ekspordib ülejäägi ning netoeksport on sellisel juhul positiivne. Kui kogutoodang on aga väiksem kui kodumaised kulutused, siis imporditakse puudujääva osa ja netoeksport on negatiivne. Maksebilanss (balance of payments) on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud ajaperioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss näitab riigi rahvusvahelisi tehinguid mingi aja, tavaliselt aasta (aga ka kvartal, kuu) jooksul
eemal Liberalism Üldiselt nõustub realismiga Kaubandusohud: o Sõltuvus väliskaubandusest o Üks partner – rikkam o Bilanss negatiivne naaberriik o Toodab toormaterjali o Üks tooteliik o Madal kasv Väikeriikidel suurem eksport > sõltuvus väliskaubandusest o SKP = netoeksport + tarbimine + valitsussektori kulud (korjatud maksud jne) + erasektori investeeringud o Väikeriigi välispolitiika Keskendumine: Võimalused: o Regioon o Isolatsioon o Probleem o Neutraalsus o Liidud Liidud Liidud väikeriikide vahel
Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Kuna SKP mõõdab kodumaist toodangut, ei arvestata tema koosseisus teistes riikides toodetud kaupu ja teenuseid, seetõttu tuleb import lahutada. Liites kokku eelpool toodud kulutused , saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused:
Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot (vt tabelid 10-11). Ülejäägi vähenemise põhjustas teenuste impordi mõnevõrra kiirem kasv, mida toetasid muuhulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejääk moodustas teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. 2010. aasta viimase kvartaliga võrreldes oli teenuste netoeksport 27% väiksem ja hõlmas 5,6% SKPst. Teenuste eksport suurenes aastaga 770 mln euroni tänu enamiku teenuste, eelkõige suuremahuliste veoteenuste ehk kaubaveo, reisijateveo ja muude abiteenuste müügi 10% kasvule. Teenuste ekspordi struktuur on olnud suhteliselt stabiilne. Olulisemad teenused veoteenused hõlmasid ekspordist ligi 43%. Järgnesid muud äriteenused 20%ga ja reisiteenused 19%ga. Kõige kiiremini (ligi 40%) kasvas ehitusteenuste eksport. Teenuseid
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiiri...
Kas siis need kaubad jäävad kogutoodangus arvestamata? Teisalt ostetakse ka osa kaupu välismaalt sisse ehk toimub import. See tähendab, et osa tarbimiskulutusi tehakse kaupade peale, mis ei ole üldse selles riigis toodetud. Seega tuleb SKP arvutamisel arvestada ka välissektoriga. Selleks tuleb eelmistele komponentidele (C, I, G) juurde liita eksport (X) ja lahutada import (M). Eksport miinus import on netoeksport (NX). Saadakse järgmine valem: Y = C + I + G + NX, (1) kus C tähistab tarbimiskulutusi, I investeerimiskulutusi, G avaliku sektori kulutusi ja NX netoeksporti. SKP arvutamist kaupade voo alusel nimetatakse SKP arvutamiseks tarbimis- ehk kulutuste meetodil. Teine võimalus SKP mõõtmiseks on kasutada tulude voogu. Joonisel 1 kajastab
SKP ei kajasta varimajanduse osa 14.SKP arvutamise meetodid (komponendid vaja ära tunda) Sissetulekute e tulude meetod antud territooriumil saadud kogutu Tootmise meetodil e lisandväärtuse meetod - toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimise e kulude meetodil- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind SKP= c+i+g+(x-m) c- erasektori tarbimiskulutused g avaliku sektori tarbimiskulutused i investeeringud x eksport m import x-m = netoeksport 15.SKP deflaator. Mis see on? Milline valem? Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator. Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et
ning ka teenuseod, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Residendid on indiviidid või juriidilised isikud, kelle majandushuvid on antud majandusterritooriumiga seotud ühe aasta või pikema aja jooksul. IMPORDIS arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele. Rahvamajanduse seisukohalt pakub huvi just netoeksport, mis on kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. 1.2 SKP ja majanduslik heaolu Erinevate riikide võrdlemiseks ja neis valitseva heaolu mõõtmiseks kasutatakse samuti SKP näitajat. Selleks, et erinevaid riike omavahel paremini võrrelda on riigi SKP jagatud riigi elanike arvuga. Saadud tulemuste alusel jagatakse riigid vaesteks ja rikasteks. (Vaata tabel 2) Tabel 2. SKT ühe inimese kohta 1996. aastal, arvutatuna valuutakursi järgi, USD
Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse. Mis on tarbimiskulud? tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKPs. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana. Kulumultiplkaator arvutatakse välja seosest. 1 / (1 c) Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral. Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga
Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogunõudlusel on neli komponenti: C - tarbimine I - investeeringud G - valitsuse kulutused (X-M) netoeksport ehk eksport - import AD = C + I +G + (X - M) Analoogselt mikroökonoomikas käsitletudnõudluskõveraga, on ka kogunõudluskõver negatiivse tõusuga See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha Liikumine mööda AD kõverat toimub siis, kui muutub hinnatase Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule
- Kvaliteedimuutused - SKT ei hõlma kasutatud kaupu - Kahjulikud kaubad ja teenused - Turuväline tootmine SKT arvutamine Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod + eratarbimine + investeeringud + valitsuskulutused + netoeksport Sissetulekumeetod + palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast. Töötuse liigid - vabatahtlik töötus
−8 −6 −4 −2 0 2 4 6 Eesti Statistika 25 Sisemajanduse koguprodukt Panus SKP kasvu, 2003–2012 Protsendipunkti 20 15 10 5 0 −5 −10 −15 −20 −25 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kapitalimahutus Lõpptarbimiskulutused Netoeksport SKP kasv, % Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi järgi (EL-27 = 100), 2002–2011 % 70 60 50 40 30 20 10 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 MÕISTED Ostujõu standard – Eurostati arvutatav ühik, mis elimineerib riikide hinnataseme erinevused 26 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 SKP tegevusala järgi ja tarbimise komponendid, 2012
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
migratsioonist. 33 1.43 Riigi kogunõudlus ja selle muutumine. Kogunõudluse all mõistetakse kaupade ja teenuste kogust, mida tarbijad antud hetkel kõigis ostusektorites soovivad osta kehtivate turuhindade alusel. Kogunõudlus koosneb neljast ostusektorist e. -elemendist: eratarbimis-, investeerimis-, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summa. Netoeksport on omakorda ekspordinõudluse ja impordipakkumise summa, kus impordipakkumine on negatiivne. Hindade tõus toob kaasa tarbitava koguse vähenemise. Peale hindade üldise taseme võib muud kogunõudlust mõjutavad tegurid jagada kahte rühma: 1) poliitilised mõjutusvahendid: rahapoliitika-rahamassi suurendamine alandab laenuprotsenti, seega parandab laenutingimusi ja stimuleerib investeeringuid ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
