Tekkis väga omane tunne esinejatega ja ei näeks kedagi muud tegelaste osas. Kogu esinejate töö oli väga korrektselt edasi antud ja äpardusi loomulikult ei tekkinud. Lauljad tegid väga hea töö ning nende hääled olid väga võimsad ja sobivad. Näitlejad olid väga meisterlikud ja jätsid väga ehtsa tunde. Tekst oli nende poolt suurepäraselt edasi antud ja alati täpselt õiges toonis. Orkester tegi ka väga hea töö ja muusika tundus just õige iga momendi jaoks ning dirigent ja orkester tegid suurepärast koostööd(ei tea ise dirigeerimisest midagi, nii et ei oskaks öelda kui dirigent midagi valesti/halvasti tegi!) . Etendus oli üldiselt hea meeleoluga kuna tegu oli ikkagi humoorika ja armastusliku looga, kuid kui tegu on armastusega siis on tavaliselt ka oma osa draamat, mis esines ka selles etenduses. Meeleolu tegi paremaks kindlasti ka õnnelik lõpp kui Nemorino ja Adina lõpuks tunnistasid oma armastust üksteise vastu.
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks või...
1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, olla õpetajaks väliseestlastele, sh Käbi Lareteile. Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega
,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis ei näe sündmustikku, ja see on ebameeldiv. Lavastuse
dirigent. Juhtis seal Eesti seltside koore. Looming Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent
.....................................................................................................................10 5. Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Otsustasin oma referaadi teha Neeme Järvist, kuna temast ei tea ma eriti midagi, kuid sooviksin teada, sest ta on üks Eesti kuulsaim ja austatuim dirigent ning oma silmaringi laiendamiseks peaksin temast rohkem teadma. Enamus inimesi, kes ei puutu kokku orkestritega või muusikaga ei pruugi üldse teadagi kes on Neeme Järvi. Loodan selle referaadiga laiendada enda ja teiste silmaringi, tutvustades Teile Neeme Järvit. Arvan, et kuna dirigenditöö on raske ning kui palju on Neeme Järvi tööd oma praeguse koha heaks teinud, peaksime kasvõi natukenegi temast teadma.
adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkova klaveril, Kädy Plaas, Helen Lokuta, Oliver Kuusik ja Uku Joller. Dirigent oli Daniel Reuss. Franz Joseph Haydn on tuntud kui ühena Viini klassikutest. Tema tuntuimat oratooriumi ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) on kirjutatud umbes 1765. aastal ja ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) aastal 1799. Franz Schubert kirjutas oma elu jooksul 600 laulu, 9 sümfooiat ja 17 ooperit. Missa As-duur D 678 kirjutas ta aastatel 1819-1822. See on tema kõige viimistletuim muusikapala. Schubert pidas seda kõige õnnestunumaks
loomingut. Ta kolis Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. · Temast sai Pariisi üks hinnatuimaid klaveripedagooge. · Sünnimaa elas Chopini muusikas, tema looming koosneb pemaiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. · Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballad või valss Johannes Brahms 1833 1897 Saksa helilooja, pianist ja dirigent. · 19 aastaselt läks klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, see oli tema elus tähtis etapp. Siiras kiindumus Clara Schumanni vastu avaldusid nii mõneski teos. · Ta oli üks Viini heliloojate liidu asutajaid, talle anti mitmeid aumärke ja nimetusi. Tema isiklik elu polnud õnnelik. · Brahmsi muusikas on tunda erakordset haaret ja jõulisust.
Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena
See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus veidi pikem ja teine lühem. Tegelased laulsid vene keeles aga tahvlil oli inglise ja eesti keelsed subtiitrid. Osades olid Linus Börjesson Rootsist, Maria Fontosh Rootsist, Karmen Puis, Jovita Vaskeviciute Leedust, Teele Jõks, Merunas Vitulskis Leedust, Valentina Kremen, Annaliisa Pillak, Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa. Siiski olin varem näinud juba ,,La Traviatat'' ja ,,Julius Caesarit'' ning üks asi sarnanes väga ,,Julius Caesariga'' Pjotr Tsaikovski ,,Oneginis''. Nimelt oli minu arvates esimene vaatus selline
nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel. Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus"). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile"
Retsensioon Käisin 26.septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus kuulamas ansamblit Vox Clamantis. Kontsert oli pühendatud Arvo Pärdi 75ndale juubelile ning esitusele tulid ka mõned tema teosed. Enne kontserti kuulsin, et Vox Clamantis on väga professionaalne ansambel ning nad on palju välismaal esinenud. Seega läksin kontserdile kõrgete ootustega. Vox Clamantise koosseisu kuuluvad Jaanika Kuusik, Kadri Hunt, Mikk Üleoja, Erik Salumäe, Jaan Leppik, Anto Õnnis, Mikk Dede, Markus Järvi ja Taniel Kirikal. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Nende hulgas on mitu dirigenti, aga ka näiteks õigeusu preester. Igatahes kirju seltskond. Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Ansambel on alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. nad viljelevad ka kaasaegset muusikat selle väga laialdastes väljendusvormides. Kontserti alguses seisid lauljad kiriku tagaotsas ning es...
Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist).Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9.sümfoonia. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed- Bayreuth Tähtsad Saksa heliloojad: Ludwig van Beethoven ; Richard Wagner Venemaa
Tema loodud Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Karjala 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi saatus." 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- "Raua 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik needmine." 3) Mittefolkloorsed teosed- heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik heliloojate liidu liige
kompositsiooniks. Algus oli väga värviküllane ja intensiivne, mis rõhus peamiselt lööpillidele ning bassidele, järgnevalt liitusid puhkpillid, mis tekitas sellise "liigestest lahti kangutatud" rütmi, mis manas esile ettekujutuse dzunglielust- kõikjal lärmakas elu. Klaveripartii toetas esimese osa struktureerimist ning andis kärmetele läbisegi "ruumi paisatud" passaazidele uuenduslikke varjundeid. "Scorched" lahvatas heleda leegiga põlema. Dirigent Olari Elts, kes oli selle kõige looja ja juhtija, ammutas toimunust inspiratsiooni ja nagu näha, siis nautis oma tegevust ilmekalt: tema stiil pakkus visuaalseid elamusi ja meenutas väheke Pink Floyd`i kontserti, otseselt ei oskagi öelda miks, aga mäletan siiralt, et terve kontserdi käigus oli mul deja vu tunne Pink Floyd`i kontserdist. Orkestri loodud peomiljöö võttis sujuvalt üle dzässtrio koosseisus John Parricelli,
Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883 Muusikuna geenius, inimesena ,,tõbras" Oli helilooja, ooperi reformaator, dirigent, muusikakirjanik, libretist, muusikateoreetik Ooperid -13, 1 sümfoonia, 8 avamängu, marsid sümf. Orkestrile, soolo-ja koorilaulud. Isiksusena vastuoluline, äärmustesse kalduv, unistas suurtest tegudest, kuulsuse januline, luksuse armastaja. Noorusaastad(1813-1833) Treesten ja Leipzig 1821 sureb võõrasisa ja läheb tagasi Leipzigi. Õppis Leipigi gümnaasiumi ja ülikooli. Juhendaja Theodor Weinling. Kasuisa juhendas teda palju teatrialastel teadmistel.
Arsise noorte kellade kontsert Kontsert toimus EELK Kuressaare Laurentsiuse kirikus neljapäeval 16. oktoobril kell 20.00 Ansamblit dirigeeris Aivar Mäe, ansambel koosnes kaheksast neiust ja viiest noormehest. Natukene ajaloost: 1991 - Arsise kammerkoori dirigent Aivar Mäe viibib täiendõppel USAs, kus ta kuuleb esmakordselt käsikellamuusikat. Ideest luua kellade ansambel ka Eestis saab tema kinnismõtteks. 1993 - Ameerika Käsikellamängijate Gildi esindajad külastavad Eestit ja toovad kingituseks Aivar Mäele ning tema koorile kaasa esimesed kolm oktaavi kelli. Mõttest saab tegelikkus - Arsise käsikellade ansambel on loodud. 1995 - Tekib mõte luua Arsise noorte kellade ansambel.
Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane doktor Coppélius, keda mängis Vitali Nikolajev ning lummatult kaunis nukk Coppélia
Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumine toimus 3.novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Publik võttis kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud. Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et
Nagu enamus Rossini ooperitest, kadus ka ,,Tuhkatriinu" 19.sajandi lõpus mõneks ajaks ooperiteatrite lavadelt, kuna lauljate seas nappis sobiva häälekooliga osatäitjaid peaosasse. Viimasel viiel aastakümnel on lauljad taas omandanud vajaliku vokaaltehnika. Nüüd jõuab see hoogne, humoorikas ja liigutavalt inimlik lugu esmakordselt ka Eesti publiku ette Rahvusooper Estonia lavale. Meie Eesti lavale on toonud ooperi ,,Tuhkatriinu": Muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, Dirigent Jüri Alperten ja Koormeister Elmo Tiisvald. Kostüümid olid väga ilusad ja värvirikkad, saalis istudes tundsin nagu oleksin olnud 19 sajandis. Kõigil lauljatel kes vähegi laval olid, olid nii võimasd hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud, siis ma ei olnud ka varem neid näitlejaid näinud. Tol õhtul oligi mul võimalus esmakordselt neid näha. Meie Eesti laval lauljateks olid: Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Kestutis
Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu
Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata. Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning magistrikraadi omandanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna
Beethoven. Võimas rühm- Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel ning kuhu kuulusid Mussorgski, Borodin, Rimski-Korsakov, Cui ja Balakirev. Erso peadirigent-Neeme Järvi. Kalle Randalu-Eesti rahvusvaheliselt tuntud pianist. I Eesti suurhelilooja-Rudolf Tobias. Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas O. Lassus-renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister. Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent. 3 Kelle teosed ja mis zanris on: Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia. Peer Gynt-E. Grieg, näidend. Aastaajad-A. Vivaldi, viiulikontsertite tsükkel. Loomade karneval-C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett.
Kontserdiretsensioon Mina käisin heategevuskontserdil, mis oli mõeldud laste ja naiste varjupaiga ,,Laurits" toetuseks. See kontsert toimus 14.detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentsiuse kirikus.Seal laulsid:Saaremaa meeskoor SÜM ning EELK Kuressaare Laurentsiuse koguduse segakoor Sauer.Dirigentideks olid Mari Ausmees ja Ester Soe.Kaasa tegid ka Muusikakooli Sümfoniettorkester koos dirigent Matis Männaga. Esimesena saime kuulda Saaremaa meeskoori SÜM, kes esitasid meile viis laulu. Esimene lugu ,,On meile antud lapsuke" oli üks väga ilus laul.Meloodia oli aeglane ning kurb,kuid viis oli meeldejääv ning ilus.Harmoonia oli huvitav.Teine lugu ,,See oli siis" oli juba võimsam.Mehed näitasid oma võimsaid hääli,mida oli hea kuulata, see lugu oli ka nende esitluses minu lemmik.Viies ehk viimane lugu nende esitluses mulle ei meeldinud, selleks oli ,,Sanctus"
Ooper Kujunemine: 1600 aastal esimene ooper"Euridyte". Kunstiliigid: 1.Kirjandus-sõnaline algmaterjal 2.Muusika 3.Kujutav kunst-lava,taust ja kardinad 4.Näitekunst 5.Moekunst+grimm 6.Tants Koostiosad: 1.Süzee-sisu 2.Libreto-Ooperi täpne tekst,mille loob libertist 3.Lavastaja 4.Avamäng 5.Vaatus(1-4) 6.Lauljad 7.Aaria 8.Retsentatiiv 9.Ansambel 10.Foor 11.Orkester+dirigent
muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku. ,,Nokturnid" sümfooniline triptühhon on 3-osaline kokkumiksitud variant, kuid 3-s osa pole valminud. Korraga valmisid I osa ,,Pilved" ja II osa ,,Pidustused". Aasra hiljem lisandus III osa ,,Sireenid" (lisas koori, naissolistid, kindel arv hääli ja kindel arv lauljaid). Debussy kirjutas selle teose 2 aasta jooksul. MK: ,,Sümfooniline eskiis"; ,,Meri" ( I ,,Koidust", II ,,Lainete mäng" ja III osa ,,Mere ja tuule kahekõne) Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit ,,Bergamasque" 1890-ndatel kirjutatud. Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaazi (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril).
Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil" Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esi m ese järgu
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud
FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat
Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27
Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? 19. Sajandil nimetati puhkpilliorkestreid pasunakooriks. 4.Nimeta eesti esimesed pasunakoorid koos dirigentidega. Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson. Väägvere pasunakoor, dirigent David Otto Wirkhaus. 5.Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Väägvere Taavetiks kutsuti David Otto Wirkhausi. See mees on Eesti kultuuriloos oluline, kuna ta aitas luua umbes 100 orkestrit üle Eesti ning teda nimetati pasunakooride isaks. 6.Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) 1863 Tallinnas
See on ainus komöödia tema küpsete ooperite seas ning ainus, mis keskendub ajalooliselt hästimääratletud ajale ning kohale, mitte müütilisele või legendidel põhinevale. Kava ülesehtius oli igati positiivne. Kontsert algas väga põneva avamänguga, mis pani minu emotsioonid elama. Kontserdi ettekande analüüs: Kõik esinejad olid kontserdil väga professionaalsed. Arvan, et Pärnu Linnaorkester peaks olema väga uhke, et neil on selline koosseis. Dirigent oli väga tasemel. Kõik esitatud palad olid väga nauditavad ning pillid olid hämmastavalt heas kooskõlas. Väga hea elamuse pakkus minule Mati Turi. Tema hääl oli väga võimas ja vali. Ainuke asi, mis tema puhul kripeldama jäi minu jaoks, oli see, et vahel oli tema lauldavatest sõnadest raske aru saada. Kõige paremini õnnestus neil minu arust esimene pala, milleks oli avamäng ooperile "Saatuse jõud". See oli kontserdile väga heaks sissejuhatuseks.
tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis oli väga kurb, sest mulle meeldib väga see kavatiin. Üks kõige üllatavam oli minu arvates dirigent Grigori Soroka, kes oli niivõrd energiline, et see tõmbas ka publikut kaasa ja inspireeris sümfooniaorkestrit. Kontsert algas G. Bizeti Avamänguga ooperile "Carmen". Arvan, et see oli ideaalne ja elav algus kontserdile. Dirigent lausa hüppas dirigeerides, mis oli omaette vaatepilt. Ei näe just iga päev umbes 70 aastast rõõmust pakatavat ja hüplevat vanameest, kes naudib seda, mida ta teeb ja on leidnud enda jaoks õige elukutse. Samuti meeldisid mulle noormehed, kes mängisid trumme
EESTI DIRIGENDID ERI KLAS NEEME JÄRVI Koostaja: Juhendaja: Klass: 9.h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent. Eri Klasi ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail
sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt, Hollandist, Hispaania, Suurbritannia renessansi, Saksa ja mõningal määral Itaalia stiili segu ning Hispaania renessansi. Andres Mustonen, kes on sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas, on eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent. Mustonen lõpetas 1977. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal. Ta on end vanamuusika alal täiendanud Austrias ja Hollandis. 1972. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal asutas ta varajase muusika ansambli Hortus Musicus ning on olnud alates algusest ansambli kunstiline juht ning dirigent. Sealhulgas oli ta ka Nõukogude Liidu varajase muusika pioneere, olles eeskujuks paljudele vanamuusikaansamblite loomisel
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi
Üks tuntumaid klassikalise muusika kooslusi 3 meest (tenorid) Heategevus 1990- 2000 Luciano Pavarotti 1935-2007 Peetakse kõige edukamaks tenoriks läbi aegade Punase Risti suurtoetaja Viimaseks esinemiseks jäi Torino OM avatseremoonia http://www.youtube.com/ watch?v=O0Sx5lbVlQA Plácido Domingo 1941 Pärit Hispaaniast Ta on ka dirigent 140 rolli Alustas karjääriga 1961 aastal http://www.youtube.com /watch?v=ERD4CbBDNI0 José Carreras 1946 Sai väga tuntuks just kolme tenoriga Temanimeline leukeemia fond Tema enim tuntud ooperid on Verdilt ja Puccinilt Lüüriline tenor http://www.youtube.com /watch?v=HaBvQTNPIf0
Rahmaninov võis kirjutada ainult südamega. Talle ei meeldinud, kui temalt küsiti, millest ta ühes või teises oma teoses jutustas või missugust pilti kujutas. Rahmaninovi muusikas olid vaid tema enda mõtted, mured, kahtlused, lootused. 3 Sergei Vassiljevits Rahmaninov (vaata lisa 1) sündis 1. aprillil 1873 Novgorodi lähedal. Ta oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta pärines vanast aadliperekonnast, kus jõukus aasta-aastalt vähenes. Nelja-aastasena mängis Rahmaninov Beethoveni sonaate. Muusikalised võimed pärinesid vanaisalt ja isalt, mis viisid Rahmaninovi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Aleksander Ziloti (vaata lisa 2) hindas kaheteistkümneaastase muusiku võimeid ja suunas ta Moskva konservatooriumi N. Zverevi klassi. Zverev võttis enda peale poisi kasvatusega seotud kulud. Aastad, mil
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel
Kaunitar ja koletis Vanemuise teatris Sisust Kaunis ja kurb muinasjutt Adam ja Belle Unistajad Sisemine ilu Lavastajakoreograaf: Silas Stubbs Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Kujundus: IIr Hermeliin Kostüümid: Louise Flanagan Videokujundus: Janek Savolainen Valguskunstnik: Tõnu Eimra Osades: Hayley Blackburn, Anthony Maloney, Lawrence Massie, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Maria Engel, Aivar Kallaste, Janek Savolainen jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Vioola ehk altviiul http://www.youtube.com/watch?v=CBIZfkkuOuo · Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. · Viiuliga võrreldes kõlab tema hääl madalamalt ning on mahedam ja sumedam. Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent · John Davies Cale sündinud 1942 Suurbritannias · Väheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia "Harold Itaalias" ning Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja Bartoki vioolakontserdid
Arengusuunid Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Benjamin Britten 1913 1976 Inglise helilooja Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist. Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes".
VOX CLAMANTIS loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea Kasutatud materjal www.google.ee http://www.kappiyhing.ee/
Muusikud Stradivari oli viiulimeister, valmistas lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja
Retsensioon Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud
Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma ei pidanud pettuma, sest tunne, mille ma sain balletist “Pähklipureja” oli magus ja jõulune. Muusikal oli värvikas tundeküllane
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
