Vanamuusika ansambel Vox Clamantis Vox Clamantis on 1996. aastal asutatud Eesti vanamuusikaansambel. Ansambel ühendab oma muusikas vana ja uue, olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. Ansambli pea kõikides programmides kõlab ka kaasaegne muusika, selle väga laialdastes väljendusvormides. Nende eesmärk ongi ühendada vana ja uus muusika ning esitada seda rahvale. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna
jpt.) ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Uku Joller on esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil, sh Buxtehude ja Bachi kantaadid, Bachi "Magnificat", "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" jt, laulnud ka Göteborgi Sümfooniaorkestri solistina 1995 Neeme Järvi juhatusel. Praegu osaleb ansamblites Tallinn Baroque ja Vox Clamantis, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidel ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias. Märt Jakobson on laulnud ooperite kontsertettekannetel, nagu V. Kapp "Lembitu" (Alobrand). On esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Poolas, Valgevenes ja Venemaal. Osalenud mängufilmis "Kõrini!". Natalia Lomeiko on esinenud laialdaselt nii solisti kui ka kammermuusikuna pea kõigis prestiizikates Londoni kontserdimajades, nagu Wigmore Hall, Purcell Room, Queen Elizabeth
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4 TIIT KALLUSTE...............................
17 http://et.wikipedia.org/wiki/Erkki-Sven_T%C3%BC%C3%BCr 15 2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tsellole ja klaverile. ECMi märgi all debüteeris dirigent Olari Elts, palad esitasid Vox Clamantis, NYYD Ensemble ja ERSO. 2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos "Igavik", "Inquietude de fini" kammerkoorile ja orkestrile (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). 18 Tegevus 19791984 oli ta ansambli In Spe juht. Alates 1995 on ta vabakutseline helilooja.
sajandi kekel. Eestis tekkisid esimesed teadaolevad vanamuusikaansamblid 1960.aastatel, kõrkkoolide õppekavadesse jõudsid varajase muusika kursused peale Eesti taasiseseisvumist. Varajast muusikat esitatakse mitmetel üritustel, Eestis on nendeks Haapsalu vanamuusika festival. On ka vanamuusikaansambleid, kuhu kuuluvad muusikud, kelle repertuaari kuulub vanamuusika. Nendeks on: Hortus Musicus, Musica Antiqua Köln, Rondellus, Scandicus, Sequentia, Vox clamantis. Keskaja muusika Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mille all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.-4. sajandil kuini 14. sajandi lõpuni. Keskajal oli muusika väga tugevalt seotud kristliku kiriku ja paljud Lääne kunstimuusika tunnused arenesid välja just keskaja kiriku raames, nt noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp.................................................................
Kõik kommentaarid