Suur Eesti filmimuusika kontsert (0)

Laura Laumets
10B
Retsensioon
Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert .
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada . Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat.
Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu . Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik . Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel.
Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas „ Hukkunud alpinisti hotell “ ja „ Detsembrikuumus “). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile“ oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites.
Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist „Hukkunud alpinisti hotell“ tuntuks saanud laul „ Nimetu “ Sandra Nurmsalu esituses.
Esitusele tulid loomulikult ka Olav Ehala lood filmist „Nukitsamees“. Ehala on kirjutanud muusika ka filmile „ Karoliine Hõbelõng“, kuid sellest filmist antud kontserdil lugusid esitusele ei tulnud. „Nukitsamehe“ muusikast aga nautisin kõige rohkem „Rahalaulu“ ja „Kodulaulu“ ning otseloomulikult „Vitsalaulu“. Kuna need on pärit lastefilmist ning ka valgustus nende laulude ajal oli väga ergas, rõõmsameelne ja ilus, tekitasid need publiku seas lõbusaid ja meeldivaid emotsioone.
Suurel Filmimuusika kontserdil ei jäänud muidugi esitamata ka muusikapalad filmist „Viimne reliikvia “ (1969). Nende heliloojateks on isa ja poeg – Uno ja Tõnu Naissoo . „Viimse reliikvia“ lugudest meeldis mulle eriti „Pistoda laul“ Mait Malmsteni esituses. Olen seda kuulnud ka paljude teiste lauljate ja näitlejate esituses, kuid minu arvates sobis tema hääl selle loo jaoks just kõige paremini.
Lisaks eespool nimetatule, tuli kontserdil esitusele veel mitmeid laule sellistest Eesti filmidest nagu „Siin me oleme“ (muusika autor Ülo Vinter ), „Need vanad armastuskirjad“ (Tõnis Kõrvits) ja „Nipernaadi“ ( Raimo Kangro ja Andres Valkonen). „Nipernaadist“ meeldis mulle eriti „Rändaja õhtulaul“.
Ma ei ole ise kõiki neid filme näinud, kuid sellest hoolimata olid kõik esitusele tulnud laulud mulle tuttavad. Orkester tegi väga hea töö, mulle meeldis, et mõne loo ajal laulsid nad isegi kaasa (ka dirigent laulis paar lauset). Ka näitlejad ning lauljad , kes olid valitud muusikapalu esitama said sellega fantastiliselt hakkama. Nautisin kontserti kogu hingest, see oli väga meeldiv kogemus ning soovin kindlasti ka edaspidi sellistel kontsertidel käia.