Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
RETSENSIOON
Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust
Kristiina Toomik
10.Sotsiaal
Tallinn
2015
16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3. Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato - Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata.
Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning magistrikraadi omandanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika - ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent.
Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all. Ta on kunstiülikooli adaibrliuse Akadeemia dirigeerimise ja orkestriala professor. Ta on töötanud mitmelpool Euroopas koos erinevate teatrite ja orkestritega. Tema heliloomingusse kuulub viis ooperit, neli sümfooniat, teoseid puhkpilliorkestritele, kontserte mitmesugustele instrumentidele, soolo - ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat . Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa".
Heino Eller (1887-1970) oli üks esimesi profesionaalseid Eesti heliloojaid ja tänu sellele peetakse teda üheks eesti muusika teerajajaks. Elleri loomingusse kuulus põhiliselt instrumentaatmuudiks, kuid ta on valmistanud ka vokaalteoseid.
Kontsertil tuli esimesena esitusele Heino Elleri "Koit." Teose Klaviir valmis õpingute ajal Peterburis ja partituut Tartus. Eller on lausunud, et "Olen sellesse helitöösse põiminud kogu oma armastuse looduse vastu. See armastus ulatub tagasi juba poisikeseoülve, on õieti kõigi minu teoste sisuks " Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks.
Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane. Teose alguses kõlas oboesoolo ning edasi liitusid ka teised pillid nagu viiulid, timpanid , oboed, fagotid, tšellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv , kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus . Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt.
Eduard Dubin(1905-1982) on üks eesti rahvusliku helikeele kujundajaid, kes tegutses kuni 1944. aastani Tartus ning siis emigreerus Rootsi, kus elas ja töötas Stockholmis . Ta on õppinud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis , Tallinna konservatooriumis ja hiljem jätkas õpinguid Heino Elleri juures.
1.Ristpulkade tants
Teos oli lõbus ning kohati muinasjutuline ja salapärane, tekkis tunne nagu oleks justkui sattunud mõnda muinasjuttu. Dirigendi liikumine oli algselt pigem aeglane, kuid siis hakkas ta vaikselt tempot kasvatama. Dünaamika oli vahelduv ja suurte kontrastidega. Lõpus hakkas pala valjenema (Crescendo).
2. Pikk ingliska
Enne teise osa algust kõlas väike paus ja siis alustas dirigent uuesti oma tööd, see teose osa oli ülesse ehitatud veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Teine osa ei olnud nii põnev ning pani vahepeal teose minu jaoks ununema. Meloodia oli vahelduv. Enim meeldis mulle keskmises registris aset leidnud Timpani soolo.
3. Setu Tants
Uut algust võiks kirjeldada sõnadega äkiline, jõuline, valju ja kiire. Esines palju tõusva helikõrgusega kohti ning siis hetkelisi pause. Tempo oli kiire ning helistik duur helilaadis. See osa meeldis mulle enim, sest tõi palju esile muinasjutulisust, kuid oli ka kiire ning sündmused justkui muutusid. Pillid vaheldusid järgimööda niimodi , et enamasti juhtis üks pillirühm ning teised olid saatehääled. Lõppes jälle valjenedes (Crescendo). Kogu pala tekitas minus muinasjutulisi ning romantilisi mõtteid ja tundeid. Silmis esines pilt võlumetsast, milles valitses täielik harmoonia ja ilu.
Jean Sibelius (1865-1957) oli Soome klassikalise muusika helilooja, kelle muusikal on olnud oluline roll soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Viienda sümfoonia OP83 loomine nõudis Sibeliuselt palju rasket tööd.
Viies sümfoonia op 82 teos oli kolmeosaline."Tempo molto moderato - Allegro moderato", " Andante mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Kolmest kontsertil esitatud teosest kõige keerukam ning arusaamatum.
Esimese osa tempo oli alguses mõõdukas ning teose keskel hakkas kiirenema, kuid väga tempokaks siiski ei muutunud. Enim meeldis mulle esimeses osas väga kaunis puhkpilli soolo hetk, mis oli kõrgemas registris esitatud. Tekitas minus negatiivset emotsiooni ning äkilised hetked, mis palas esinesid suurendasid negatiivsust.
Teisest osast jäi meelde tihedalt kõikuvad helikõrgused ja klassikaaslaste tüdinud pilgud ning uinunud silmad. Mulle meeldis keelpilli soolo, mida iseloomustas kiire vaheldumine , kõikuvad helid.
Kolmas osa oli neist minu arvates kõige pikem, kuid samas kõige kiirem. Alles seal hakkasin tundma erinevaid kõikuvaid emotsioone, mida teos üritas edasi kanda. Samuti oli viimane osa kõige kriiskavam ning kõrgem, valdavalt valitsesid väga valjud ja kõrged noodid, mis tekitasid külmavärinaid ning ajasid une ära ka kõige sügavamas unes olijatel. Teos lõppes ootamatult ja väga valjult . Järgnes suur aplaus ning dirigendi ja pillimeeste kummardus.
Sibeliuse ebameeldivalt vali ja kõikuv heliväljendus oli igati vastu tavapärase klassikalise muusikaheliilmingutele ning seega minu jaoks vastuvõtmatu ja ebameeldiv. Üritades olla uuendusmeelne suutis ta rikkuda totaalselt teose muusikalise õhkkonna. See teos ei unune mul kahjuks mitte kunagi.
Sedasorti kontsert oli minu jaoks uus elamus , sest kuulan küll palju klassikalist muusikat ning olen ka mõnel klaverikontsertil käinud, kuid Estonia kontsertisaali varem sattunud ei olnud. Enim meeldis mulle Eduard Tubini "Sült eesti tantsudest", mis oli minu jaoks muinasjutuline, harmooniline ja positiivseid emotisoone tekitav. Seda oli tõesti põnev kuulata. Usun, et klassikaline muusika on loodud kõigi inimeste jaoks, kuid kõigil on oma kindel suund, mida nad seal jälgivad ning Tublini teos ettendas enim minu stiili ja muusikavaadet. Kontsert avardas kindlasti mu silmaringi ning tundeid klassikalise muusika suhtes.
Kasutatud materjalid:
Kontsertikava "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust"
https://en.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius