Avant-eel; Garde-vägi ü 1950-1970 aastatel ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kirjanduses, kunstis ja muusikas tavaks olnud väljendusvahendite eiramist ja eelkõige nö arengu eelväes olemist ü Seda iseloomustab piiride rikkumine, riskimine, nö tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele ja hukutav kodanlusevastane protest, ü Lähtub romantismi esteetikast ü Teket seostatakse 1945. aastaga, kui suri helilooja ja dirigent Anton Webern ü AVANGARDISM KIRJANDUSES ü Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imaži(ni)smi, akmeismi. ü Franz Kafka „Protsess“, „Metamorfoosis“, „Ameerika“ ü Vladimir Majakovski „Kõrvakiil ühiskondliku maitsele“, „Pilv pükstes“, „Istungite palavik“ ü Samuel Beckett „Keskpäraste naiste unistus“, „Murphy“, „Malone sureb“ Franz Kafka Samule Beckett
Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda.
Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad
Barokiajastu Heliloojad Rebekka Vainov 10b Claudio Monteverdi 15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia Ta oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. Oma eluajal oli ta õukonnas laulja, viiuldaja – Pärast seda kirikus dirigent ja preester Ta maeti Frari kirikusse. Antonio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin. Ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim teos kannab koondnime: “ Neli aastaaega” -"Le quattro stagioni“. Tema helikeel oli isikupärane. Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on
Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. Johann Strauss Kuulsamad teoseid: "Kaiser-Walzer" "Lood Viini metsadest" "Triks-traks-polka" "Neue Pizzicato Polka"
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütm...
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga,
sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soosituimaks näitlejaks kujuneski Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet'i. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige lauluhäält. Lavakunstnik Ann Lumiste oli oma tööga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli väga lihtsaid kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse hästi. Valgustus oli samuti väga huvitav. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav, et vahel tundus nii nagu taustamuusikat ei olekski. Eriefekte selle muusikali ajal eriti ei esinenud. Muusikali ajal ettekantud repliigid näitlejate poolt olid hästi mõistetavad, ilma igasuguste raskusteta. Kuigi ma istusin saali ääreosas, ei häirinud see mind. Kindlasti üheks suureks plussiks oligi osatäitjate suutmine kasutada lava nii, et kõik saaalis viibijad said nautida etendust
Retsentsioon Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng
sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapten https://www.youtube.com/watch?v=ZchINjvFVh4
sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli pandud muusika kõrval ka kirjandusele, täpsemalt eesti luulele. Seal oli Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Helitöö oli pühendatud lastele, kes on surnud
bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja miimika, baleriinid ja priimabaleriin, kordeballett osatäitja massitantsudes, anna pavlova, kaie kõrb, balletti meistrid filippo taglioni, mai murdmaa
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele.
Ma käisin seda vaatamas 15.detsembril koos emaga. See oli me esimene operett, mida ma näinud olen. Ma olen koguaeg arvanud, et need on igavad, aga mulle see meeldis, kuna see oli naljakas. Alguses kui ma pealkirja vaatasin, siis ma ei arvanud,et see etendus nii lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. Pablo Picasso "Sõprus" Pablo Picasso "Naine lillega" Georges Braque Igor Stravinski (18821971) Vene helilooja, dirigent ja pianist Peterburg Tunnid Nikolai RimskiKorsakovi juures Peterburi Ülikool õigusteadused Elu Sveitsis ja Prantsusmaal II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New York) 1945 USA kodakonsus ... Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses
Nii Nagu Taevas? Kay Pollaki filmi järgi lavastatud näidend ,,Nii nagu taevas". Tegevus toimub Põhja-Rootsi külas. Oma lapsepõlve kodukanti naaseb maailmakuulus dirigent Danie Dareus ning kohtub taas vanade tuttavatega. Külaseltskond on väga kirju ning Dareus hakkab juhtima kohalikku kirikukoori, mille tulemusena hakkavad inimesed avanema. Ta suudab muusika abil kogu külarahva maha surutud tunded avada. Peategelane, keda mängis Indrek Sammul, oli väga usutav ning sobis väga hästi dirigendi rolli tänu oma olemusele. Liigutused ja grimassid olid väga veenvad ning huvitav oli jälgida. Ka
Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale. Kahjuks häiris kohati koori malbus ja vaoshoitus. Ootasin midagi enamat. Crescendod mõjusid väga lahjana, kuna sopranid laulsid õrnalt ning dünaamiline liikumine jäi seetõttu vaoshoituks. Õnneks kompenseeris vea meisterlik oskus laulda pianos, mis on tavaliselt kooride suurim nõrkus. Lavakaunistused olid erakordsed ja pilku püüdvad ning kostüümid olid hoolikalt läbimõeldud.
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824
publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur" Minu arvates oli kontserdil esitatud teosed heliliselt väga sarnased arvestades, et nad olid kirjutatud nelja erineva helilooja poolt. Meloodiad olid enamasti lihtsad, mis läksid publikule peale. Kuid see võis mulle ka ainult tunduda, sest ei huvitu eriti klassikalisest muusikast. Ainuke asi mis tõeliselt närvidele käis, oli see et peale iga teost käis dirigent aplausi saatel lava taga, tuli tagasi ning tervitas kättpidi esimest viiulit. Minu arvates oli see täielik ajaraisk ja häbiväärne, et sellist kontserti selle arvelt pikemaks venitati. Kontserdi puhul mulle meeldis mulle selle lihtsus ning pikkus. Enamasti mulle tunde kestvad kontserdid üldse ei meeldi, niisiis oli see just paras. Kontserdil esitatud teostest oli mulle kõige meelepärasem "Ungari rapsoodia" kuna sel on väga meloodiline viis
Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka.
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Mil...
Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast
Euroopa muusika 20. sajandi keskel Kristin Kaimer Benjamin Britten (1913-1976) · Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. · Silmapaistev dirigent ning pianist · Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. · 13-aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale ,,Variatsioonid Frank Bridge´i teemal" keelpilliorkestrile · Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Orkestrimuusika · Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk ,,Teejuht noortele orkestri juurde".
Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Kaspar-Eerik Maarand 12.Loodus Tallinna Nõmme Gümnaasium Käisin 10.Märtsil 2018 Rahvusooper Estonias vaatamas balletti "luikede järv". Etendus oli pühendatud endisele priimabaleriinile ja pikaaegsele silmapaistvale balletipedagoogile Tiiu Randviirle 80.nda juubeli puhul. Nii nagu ooper, on ka ballet muusikaline lavateos. Ühendatud oli mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Kava mida esitati oli huvitav ja koosnes vaid klassikalisest muusikast. Kava oli 2h40min pikk ja oli 1 vaheajaga. Kava kuulates ja vaadates ei hakanud kordagi iga...
aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma. Muusikal ,,Evita" on väga ilus ooper, tempokas ja tegevusterohke, samas seda
oli kasutanud William Hogarti stiili - mitmedimensiooniline kujundus, moraliseerivad vinjetid ja pilt-jutustused. Esietendus toimus 17. oktoobril 2009.a. `'Cosi fan tutte'' on Estonias ka varem olnud. Esimest korda oli ooper laval 1980, siis toimus see Õpetajate Majas. Lavastajaks oli Ivo Kuusk. 9 aastat hiljem oli ooper teist korda esituses nüüd juba Estonia laval. Siis oli lavastajaks Jefim Maizel. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on ka praegugi tegev dirigent Estonias. Soovitan minna seda vaatama, kuna saab natuke ikka nalja ka. Armastuse teema on ju alati huvitav. Kuigi seal tehakse naisi maha, et naised ei ole truud, siis kõik naised teavad, et ega mehed ka nii truud ei ole.
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje!
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama
4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma 1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand Kõikide pillirühmade koosseis suurenesid. Vaskpuhkpillide tähtsus suurenes, täiustusid puhkpillide mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende tämbri skaalat. Orkestrisse lisandus uusi instrumente nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisus orkestri koosseis hiiglaslikuks. Alates 19 sajandist seisab orkestri ees dirigent, kelle paremas käes on taktikepp, millega hoiab tempot, vasaku käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse. 20 sajand Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks. Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll. Pillide asetuse järjekord: Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm. I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad
Muusika konspekt Gustav Mahler. • Sündis 7.juuli 1860 Kalište ja suri 18.mai 1911 Viinis • Juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ja üks oma aja tähtsamaid dirigente. • Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid. • 1878 Lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konsvervatooriumi. • 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi
ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta
kellamängu, millele kaasneb ka solfedžo õppimine. Pärast nelja aastat on võimalik jääda täiendõppele, kus saab jätkata kellamänguga ja lisaks saab jätkata ka klaverimänguga. Kooli saavad astuda erinevas vanuseklassis lapsed. 6 2 UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimistöös kasutasin kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse uurimismeetodi puhul tegin intervjuu Aivar Mäega, kes on Arsise kellade ansambli dirigent ning kunstiline juht. Veel viisin läbi ka intervjuu Lemme-Liis Elbiga, kes on Arsise Kellade kooli ansambli dirigent, liige kui ka muusikaõpetaja. Lisaks koostasin küsimustiku Arsise Kellade kooli õpilastele, et teada saada nende teadmisi varasemalt kellade kohta kui ka uusi teadmisi, olles kellade kooli õpilane. 7 3 TULEMUSED JA NENDE ANALÜÜS 8 KOKKUVÕTE 9 RESÜMEE 10
Wilhelm Richard Wagner, sündinud 22. mail 1813 aastal Saksamaal Leipzigis, oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Erinevalt teistest suurtest ooperi heliloojatest kirjutas Wagner mõlemad nii libreto ning stsenaariumi oma töödele. Wagner sündis 1813 aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena, kes 6 kuud peale Richardi sündi suri tüüfusesse. Pärast seda
tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid. Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal
Aastatel 1883 1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed 9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus.Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10.Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit
F.Liszt Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Noor Liszt jäigi konservatooriumi ukse taha. Lisaks poolteiseaastasele klaveriõpingule Viinis Czerni juures, võttis Liszt veel lühikest aega eratunde teoorias Pariisi konservatooriumi professori A. Reicha ja Itaalia ooperiteatri dirigendi T. Beari juures. Sellega piirduski Liszti muusikaline haridus. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esime...
Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut õnnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua
aastal, sama aasta 25. oktoobril ta suri. Kindlasti võib seda teost pidada tema tähtsaimaks. Teos oli väga sügava isikliku programmiga, mida Tsaikovski kunagi ei avaldanud. Kõige rohkem meeldis mulle sümfoonia lõpp, kus kontrabassid mängisid Tsaikovski viimaseid südametukseid, mis lõpuks hääbusid. Sümfoonia haaras mind täielikult kord tundsin suurt rõõmu ja juba järgmisel hetkel sügavat kurbust. Selliste emotsioonide tekkimisel mängis suurt rolli muidugi orkester ja dirigent. Nii kõrgetasemelist orkestrit ei ole Eestis ammu kuuldud. Keelpille oli küll palju, kuid intonatsioon oli täielikult üks. Puhkpillid, eriti fagotid, olid väga teistsuguse tämbriga kui lääne orkestrid. Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, kes tähistas 2011. aastal oma 60-ndat aastapäeva on sümfoonikute maailmas õigusega juhtiva koht. Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides
Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875.
jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osatäitjate riietus. Lavastus oli väga sarnane Goethe teosele. I ja II vaatuses keskenduti enamasti Marguerite'i hingeelule. Pärast pausi, mille vältel osatäitjad andsid intervjuud, tuli III vaatus, mis meeldis minule isiklikult kõige rohkem, sest suudeti erineda traditsioonilisest ooperist ning osatäitjad jooksid laval ringi, lisaks avaldus ka osatäitjate näitelmisoskused
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 t...
mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (18741954) USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde. Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis. Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick
10. Alfredi toas oli nii külm, et kohvgi jahtus ja tädipoja dresseeritud buldog värises radiaatori kõrval. 11. Järsku kukkus kausjas tass kollasesse pesukaussi, mille peale vanaema dogi nurgas võpatas. 12. Uues ehitusmaterjalide kaupluses pakuti moodsaid ripplagesid ja keskküttekatlaid. 13. Umbkaudsed kulud, mida korteri põhjalik remont nõudis, ulatusid umbes üheksateistkümne tuhande kroonini. 14. Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne gaasipliit, millel oli 2-aastane garantii. 15. Kahjuks oli linna tabanud gripiepideemia ning televiisorist edastati teadaanne, et baleriin on haigestunud. 16. Anna hõõrus katki peotäie tablette ja võttis need gaseeritud veega sisse, mille peale tema blondid juuksed briljantroheliseks muutusid. 17. Öösel hiilis Mari vargsi ahju juurde, et sinna veidi briketti lisada, mida tehes süttis ka taburet, mille andsid talle keisri vangikongis tragöödiat
4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu sadamasse pukseeritud, Öeldi BNS-ile Virtsu sadama kapteniteenistusest. 6)Tartu Ülikooli eesti keele dialektika ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala koostatud etteütluse Vikerraadio saates ,,Huvitaja" luges ette Urve Koni, teatas rahvusringhääling. 7)Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne OnOff Eesti AS-ilt ostetud gaasipliit Mastercook, millel oli 2-aastane garantii. 8)Selle aja jooksul süttisid ka tsehhlannale kuulunud sandalett, väärtulsik Mona Lisa ehk La Gioconda, must barett ja lõpuks ka uhiuus tammeparkett Rustic III. 9)Seisin Atlantise parkalas ja jälgisin umbusklikult teisi inimesi: mõned tuttavad näod Descrates´i Lütseumist, mõned võhivõõrad, mõned siin ja seal juba vestlesid, puha prantsuse keeles.
Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud Olari Elts on orkester ,,Nyyd'' dirigent .Kuulasime teost ,,Signaalid taevast'' ,mis koosnes kahes osast. Esimene osa oli Torn Takemitsu ,,Öösignaal''. See oli nagu aeglustatud versioon mängumuusikast. Natukene isegi igav ja väsitav. Ei suuda keskenduda . Teine osa oli Erki-Sven Tuuri ,,Puhta vee mälestuseks'', see oli sügav ja jõuline. Isegi natukene sünge. Tekkisid vastuolulised emotsioonid. Viimane teos , mida me kuulasime oli Schwantner'i ,,On mäestik tõusmas ei kuskilt''. See oli selline müstiline teost
Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-, koori- ja orkestrimuusika Pööras selja traditsioonilisele
Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
