Eduard Tubin (0)

Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi - ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris . Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari , valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent . Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis . 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, olla õpetajaks väliseestlastele, sh Käbi Lareteile. Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis.
Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,, Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971 . a. ,, Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett - ,, Kratt ", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi.
I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline.
Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi .
Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt " - valss variatsioonidega.
,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati . Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama . Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks: · tantsuline rahvamuusikaga seotud osa · fantastiline , müstiline muusika