LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne enestapmise koht 1966.aastal toimus lennuõnnetus Fuji on kõige ilustam aktiivne vulkann maailmas "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fujile, ja samuti on loll see, kes teeb seda kaks korda." Täname tähelepanu eest!
x=152&ty=131&ei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&oei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&esq=1 &page=1&ndsp=19&ved=1t:429,r:2,s:0gle.ee/imgres? imgurl=http://=__rm4POF7Slf2M6T0FZpKut0CACTQ=&h=327&w=323&sz=9&hl=et&start= 0&zoom=1&tbnid=dCNmBk4sG8dGzM:&tbnh=155&tbnw=154&prev=/images%3Fq Huvitavad faktid Mägi purskas viimati aastal 1708 Esimesena ronis mäe tippu tundmatu munk aastal 663 Fuji on Jaapanlaste püha mägi Mäel on 8 tippu http://farm1.static.flickr.com/203/4680736 91_9c57984b2a.jpg Aokigahara Aokigahara on mets mäe jalamil Legendid räägivad, et Aokigaharas elavad deemonid, vaimud ja härjapõlvlased Kuni 19. sajandini viidi sinna lapsi ja vanureid, kellest sooviti lahti saada Mets on populaarne enesetapu koht http://wallpampers.com/pictures/4618/Japan
Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ, klienditeeninduse juht (otsene juht), tel +372 573 6550, +372 51 88 289 2. Piret Sepp, Kellukese toidukaubad OÜ, kaupluse juhataja (otsene juht), tel +372 663 6450, +372 51 23 979 2
2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse Izu poolsaar 3. Fuji on kõige ilusam aktiivne vulkaan maailmas. 72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam Esimesena ronis Fuji tippu tundmatu munk 663.(kuue ssaja kuuekümne kolmandal) aastal Kuni Meiji perioodini oli naistel keelatud Fujile tõusta Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Aokigahara on saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30(kolmkümend) inimest ja 2002(kahetuhande teisek) jõudis enesetappude arv 80- ni.See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise
population* density population** density (millions) (people / km2) (millions) (people / km2) Shandong 86.2 562 Mexico 84.5 43 Guangdong / Hainan 72.6 343 Germany 79.4 222 Jiangsu 68.0 663 - - - Hunan 62.5 306 Iran 58.9 36 Anhui 58.7 420 Italy 57.0 189 Hubei 55.9 301 France 56.7 103 Liaoning 39.8 273 Spain 39.3 78 Shanxi 29
EGIPTUSE AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat) · Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKT...
MSN-i kaudu saab rääkida oma sõprade või tuttavatega, lisada uusi kontakte, pidada videokõnesid ning saata faile. MSN-i on võimalik internetist tasuta alla laadida. Skype Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik. Skype võimaldab kasutajatel teha kõnesid ja vestlusi läbi interneti. Skype´il on palju lisasüsteeme, mis sisaldavad kiirsõnumeid, failiedastust ja videokonverentse. Skype´iga on registreerinud 663 miljonit inimest. Skype´i areng Skype asutati 2003. aastal Rootsi ettevõtja Niklas Zennströmi ja taanlase Janus Friisi poolt. Skype tarkvara on välja töötanud Eesti arendajad Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn. Skype esialgne nimetus oli "Sky peer-to-peer", mis hiljem puudeti ümber Skype´ks. 2010. aasta okroobris ilmus hiliseim versioon Skype 5.0 Windows, mis sisaldas mitmeid parandusi ja funktsiooni täiendusi. Skype´i kasutamine
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kun...
L_________ A__ ____ M_____ V______ L_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ S _ _- _ _ _ _ _ _ M____ M_________ 1 Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman 1. Eesti piirid ja naaberriigid *Merepiiri 3800 km, Maismaapiiri 663 km ( Lätiga 339 km, Venemaaga 294 km + Peipsi järv) *Naaberriigid : Ülemerenaabrid : 3.Eesti äärmised punktid *Ulatus põhjast lõunasse ja idast läände: N E W S *Kõige kaugemad paigad üksteisest on Narva jõgi (Narvast põhjapool) ja Sõrve poolsaare tipp (393 km). *Eestis on 1520 saart. Eesti äärmised punktid välja toodud nii maismaa kui ka saarte osas.
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõuna...
Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla. Purustused ja rüüstamised Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda bernini kuulsa baldahhiini jaoks Peetri kirikus, andes põhjust ütlusele: "Mida barbarid teha ei suutnud, tegi Barberini. " Keiserlik pärand Hadrianuse tempel on inspireerinud paljusid hilisemaid arhitekte
Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004. aasta septembris lõpetas mehitatud ilmajaam tegevuse ja jätkas tööd täisautomaatsena. Suure kõrguse tõttu on Fuji tipus madalad temperatuurid. Kõige madalam registreeritud temperatuur on 38 °C. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti2008. aasta juunis: +17,8 °C. Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Esimesena ronis Fuji tippu tundmatu munk aastal 663. Mägi muutus jaapanlastele pühaks ja selle otsa ronimine sai otsekui palverännakuks. Jaapani vanasõna ütleb: "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fujile, ja samuti on loll see, kes teeb seda kaks korda." Kuni Meiji perioodini oli naistel keelatud Fujile tõusta. Fuji viimane vulkaanipurse toimus aastal 1708. Esimese välismaalasena tõusis Fujile 1860. aasta septembris Suurbritannia peakonsul Jaapanis, 51-aastane Rutherford Alcock
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak KODUTUHKRU (Mustela putorius furo) SAGEDASEMAD HAIGUSED Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele. Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda ...
kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 62 184 122 14,274 2,8548 17,1288 2 Mai 184 309 125 14,625 2,925 17,55 3 Juuni 309 418 109 12,753 2,5506 15,3036 4 Juuli 418 541 123 14,391 2,8782 17,2692 5 August 541 663 122 14,274 2,8548 17,1288 6 September 663 794 131 15,327 3,0654 18,3924 7 Oktoober 794 940 146 17,082 3,4164 20,4984 8 November 940 1067 127 14,859 2,9718 17,8308 9 Detsember 1067 1181 114 13,338 2,6676 16,0056 10 Jaanuar 1181 1305 124 14,508 2,9016 17,4096
2,9710-4 Pas Prandtl´ i kriteerium: Oktaani soojusjuhtivus k f (78 ) 0,109( W ) mK CITATION 1 l 1061 (Wolfram Alpha, 2017) C A ¿ Pr= CITATION 3 (Sinnott ,2005) lk 663 kf C A - oktaani soojusmahtuvus (J/kg*K) - oktaani viskoossus (Pa*s) k f - oktaani soojusjuhtivus (W/m*K) J 2415 2,9710-4 Pas kgK Pr= =6,58 W 0,109 mK Nusselt´i kriteeriumi: 0,14 Nu=C0,8Pr 0,3 ( ) w
mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikusündmused Statistika andmebaas Abordid. Kui suur on siiski sündimata laste arv? Olin väga üllatunud, kui palju ühe aasta jooksul aborte on tehtud ja veelgi üllatavam oli fakt, et aastal 1970 oli abortide arv 40 663 ning 2008. aastal oli see vaid 10 699. Vahe on märgatav. Statistika järgi on näha, et peale Eesti Vabariigi Taasiseseisvumist 1992. Aastal on abortide arv tunduvalt vähenema hakanud. Valdkond: Keskkond Loodusvarad ja nende kasutamine Statistika andmebaas Veekasutus Veekasutus maakonna ja veekasutusala järgi. Valisin kohaks Valga maakonna. Aastate jooksul on hakanud inimesed kokkuhoidlikumalt vett kasutama. Näiteks 1991
Arvatavasti on sellel otsene seos Nõukogude liidu lagunemisega. Kõige väiksem arv sisserändajaid vaadeldaval perioodil (1990-2009) oli aastal 1995. Seejärel aastatel 1995-2004 on Prantsusmaale sisserändajate arv järjest suurenenud, vastavalt 39 000 kuni 105 000 sisserändajani. Viimased 5 aastat on migratsioonipoliitika tulemusel migrante tulnud võrdselt (95 000 sisserändajat). Sisserännanud elanikkond moodustab 5,6% rahvastikust. Sellest suurim osa Portugalist 553 663 inimest, mis moodustab 17% kõigist sisserändajatest. Sellele järgnevad Maroko ja Alzeeria 15%, 6,4% moodustavad türklased ning 6,2 % itaallased. Kokkuvõtvalt väidan, et Prantsusmaal on suur osatähtsus sisserännanud elanikkonnal, mis aga toob kaasa mitmeid probleeme. Võivad tekkida konfliktid kohalikke ja immigrantide vahel, samuti suureneb tööpuudus või immigrantide vaesumine, samuti probleem slummistumise ning getode tekkimisega
2...5% siis piiritusel on see vahekord 4...13,6% . (9) (d) Inimesed kasutavad etanooli jookides. See takistab kütusepiirtituse tootmist. Puudustega on võimalik arvestada ning eelised õigustavad uuringuid kütusepiirituse teemal. KUIDAS PIIRITUSEMOOTOR SAAVUTAB EFEKTIIVSUST Piiritusemootori efektiivsus on saavutatud kasutades ära etanooli omapära kütusena. Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat, kui vajab bensiin: vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. (3),(5) Piiritusemootoril on vara kolbmootori survetaktil kütuse sissepritse. Survetaktil tekkib soojusenergia mida diiselmootor kasutab süüte eesmärgil. Piiritusemootor kasutab seda energiat kütuse aurustumiseks. See aurustumise energiavajadus on nii suur, et kõik jahtub survetaktil kolvi ees. Jahtuv etanooli/õhu segu tõmbub kokku ja annab vähem takistust survetaktil kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süütamine nagu juhtub diiselmootoris
2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00 2003 598 57,70 2004 639 63,68 2003 606 48,10 2004 641 64,42 2003 612 37,56 2004 642 73,00 2003 615 42,85 2004 647 34,02 2003 616 34,31 2004 654 46,65 2003 627 44,56 2004 655 64,91 2003 628 41,38 2004 656 63,71 2003 629 68,00 2004 662 63,52 2003 631 45,96 2004 663 56,25 2003 638 72,95 2004 674 25,74 2003 639 58,72 2004 692 60,50 2003 641 59,37 2004 699 46,27 2003 642 69,25 2004 701 63,06 2003 647 35,05 2004 704 56,43 2003 648 53,26 2004 705 44,33 2003 654 50,82 2004 706 74,13 2003 656 64,50 2004 708 57,42 2003 662 69,20 2004 712 57,86 2003 663 60,00 2004 714 47,74 2003 674 21,74 2004 718 33,28 2003 692 62,54 2004 721 45,79
renessansiaja kunstnikele nagu Bramante ja Michelangelo. Pantheon pääses hävingust ainult tänu sellele, et Bütsantsi keiser Phokas andis hoone 609. aastal paavst Bonifatius IV valdusse, kes muutis selle aasta hiljem 1. novembril Santa Maria ad Martyresi kirikuks. Sajandite jooksul tekitasid maavärinad, üleujutused ja lammutustööd hoonele märkimisväärset kahju, kuid samas see restaureeriti alati. Näiteks 663. aastal käskis keiser Constantius II ülekullatud pronksist katuseplaadid Konstantinoopolisse toimetada ning paavst Urbanus VIII Barberini lasi ülessulatada portikuse pronkslae, et saada materjali Castel Sant' Angelo kahurite ja Bernina Baldahiini jaoks Peetri kirikus.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium PRANTSUSMAA Referaat 11. A 2011 RIIGIKAART Minu joonis Tegelik kaart Minu põhiliseks veaks oli eksimine riigi väliste kontuuridega. Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu. ANDMED Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1...
ei ole lähedasi, tasuta, kui eakal on piisavalt suur sissetulek, siis kohalik omavalitsus tasub poole teenuse hinnast. Ning on ka võimalus, et lähedased maksavad teenuse terves ulatuses kinni. Eestis varieerub koduhooldusteenuse tunnihind kolmest eurost kuni viie euroni. Koduhooldusteenuseid teostavad kohalikus omavalitsuses sotsiaalhooldustöötajad, kes on saanud, kas erialase hariduse või läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Eestis oli 2011. aasta lõpus 663 sotsiaalhooldustöötajat ning 2013. aastaks 633. Neist 65% olid üle 50. aasta vanad ja 21% vanuses 40-49 aastat. 25% neist oli erialane haridus ning 70% neist oli läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Üle 60-aastatste hooldajate arv on tõusuteel, mis näitab, et Eesti on vananeva rahavastikuga riik ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata koduhooldusele. (Sotsiaalministeerium, 2015) Koduhooldusteenus on üks nõutavamaid ja kasutatavamaid teenuseid eakate hulgas uuringu
Muud masinad ja seadmed 1 813 245 1 149 427 Muu materiaalne põhivara 1 322 062 426 463 198 262 Lõpetamata projektid ja ettemaksed 1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072
Minu püsikulud 400 000 000 400 000 000 400 000 000 400 000 000 400 000 000 400 000 000 Minu muutuvkulud 300 300 300 300 300 300 Minu kulud ühiku kohta 800 755 754 752 749 747 Minu kogukulud 640 000 000 663 478 300 664 545 400 665 714 200 667 000 000 668 421 100 Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Minu tasuvus 33% 34% 31% 28% 25% 21% Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263
U0 U1 E U0 U1 Piirkond: 723,3 0,89 1,134 300 0,6 1,4 P6 644 666 722 723 Punkte: 663 690 755 751 12 694 736 816 820 Piirkond: 470 492 538 578 513,8 0,87 1,125 300 0,6 1,4 P5 Punkte: 449 481 532 570 8 6
9Elektri kulu 2 235 10Töötuskindlustuse kulu 2 403 11Ruumide kommunaalkulud 2 444 12IT teenuste kulu 2 529 13Põhivara amortisatsioonikulu 2 875 14Kohustuslik reservkapital 4 000 15Autode kütuse kulu 4 659 16Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5 663 17Müüdud kauba kulu 5 896 18Telefoni ja interneti kulu 5 903 19Sotsiaalmaksu võlg 6 258 20Autode kasutusrendi kulu 6 351 21Intressikulud 6 406 22Ostjate laekumata arved 6 702 23Ruumide rendikulu 6 912 24Võlg töövõtjale 8 168
Palgad 1344 13440 13440 13440 1344 1344 1344 1344 1344 1344 1344 13440 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud 1644 16440 16440 16440 1644 1644 1644 1644 1644 1644 1644 16440 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 Kuukasum 663 739 776 856 812 1368 1152 725 1133 519 711 1090 Kogukasum 663 1402 2178 3034 3846 5214 6366 7091 8224 8743 9454 10544 Lisa 6. II aasta kasumiaruanne Nimetus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tulud I 8684 8663 8749 8779 8859 8873 8864 8936 8965 8964 8957 8997 juuksur
Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ, klienditeeninduse juht (otsene juht), tel +372 573 6550, +372 518 8289 2. Piret Sepp, Kellukese toidukaubad OÜ, kaupluse juhataja (otsene juht), tel +372 663 6450, +372 512 3979 CV näidis 2 - http://www.cv.ee/content/index.php?id=680&gr=1 1.3 CV koostamine ja 5 enim levinud viga 19. okt 2015 Autor: Liina Puusepp Hea CV koostamine võib küll alguses kõlada kui võrdlemisi lihtne ülesanne, kuid meie kogemus näitab, et umbes kolmandik kandidaate jääb kõrvale just CV koostamisel tehtud vigade tõttu. Seejuures on kurb, et on esinenud olukordi, kus CV-s tehtud vigade tõttu on muidu sobilik kandidaat piltlikult öeldes ukse taha jäänud
2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00 2003 598 57,70 2004 639 63,68 2003 606 48,10 2004 641 64,42 2003 612 37,56 2004 642 73,00 2003 615 42,85 2004 647 34,02 2003 616 34,31 2004 654 46,65 2003 627 44,56 2004 655 64,91 2003 628 41,38 2004 656 63,71 2003 629 68,00 2004 662 63,52 2003 631 45,96 2004 663 56,25 2003 638 72,95 2004 674 25,74 2003 639 58,72 2004 692 60,50 2003 641 59,37 2004 699 46,27 2003 642 69,25 2004 701 63,06 2003 647 35,05 2004 704 56,43 2003 648 53,26 2004 705 44,33 2003 654 50,82 2004 706 74,13 2003 656 64,50 2004 708 57,42 2003 662 69,20 2004 712 57,86 2003 663 60,00 2004 714 47,74 2003 674 21,74 2004 718 33,28 2003 692 62,54 2004 721 45,79
247 384 508 3277 2989 277 414 539 3577 3200 308 444 570 3892 3413 3751 339 474 601 4220 3624 370 504 632 4562 3836 401 534 663 4910 4048 432 564 694 5265 4261 463 594 725 5625 4473 sed antud geograafilisele punktile.
vägagi aldis uusi asju seletama, mis kuidas ja mis moodi on võimalik neid asju teha. 12 5. LISAD 5.1 Bilanss Bilanss (kroonides) 31.12.2010 31.12.2009 Varad Käibevara Raha 5 442 15 370 Nõuded ja ettemaksed 33 509 79 Varud 41 900 45 663 Kokku käibevara 80 851 61 112 Kokku varad 80 851 61 112 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 14 643 5 084 Kokku lühiajalised 14 643 5 084 kohustused Kokku kohustused 14 643 5 084 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 40 000 40 000 Eelmiste perioodide 16 028 17 807 jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum 10 180 -1 779
40 6 6 5/2/2000 1189 84 12,917.30 2 6 5/2/2000 275 43 6,356.50 5 7 11/20/2001 198 40 11,633.30 5 5 11/20/2001 697 120 8,604.50 2 6 1/24/2000 1060 13 419.80 6 4 5/1/2006 34 56 4,958.20 3 6 11/20/2001 190 81 8,210.60 6 5 5/2/2000 969 89 9,731.50 4 4 11/11/2002 13 119 7,131.60 5 2 2/18/2007 896 69 3,363.20 5 6 4/1/2006 663 12 986.80 4 5 4/12/2010 22 10 664.60 6 5 5/11/2000 707 9 10,443.20 4 4 10/11/2005 589 8 2,287.70 2 5 5/1/2003 7 46 9,059.00 1 6 3/3/2004 5 54 1,837.30 4 6 10/16/2006 39 71 4,418.50 4 6 3/17/2003 3 32 3,969.60 5 6 3/1/2007 37 57 4,200.90 3 7 1/12/2000 985 78 9,943.40 6 5 5/1/2000 23 103 11,656.90 5 6
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
ik ´)2 ´)2/ni´ 1,84 51,23 0-14 7 9 -1,453 -41 1661 0,031 2 7,158 7 27,816 0,005 3,66 11,11 15-29 22 7 -0,918 -26 663 0,092 6 3,334 6 3,032 0,009 7,72 27,79 30-44 37 13 -0,383 -11 116 0,221 8 5,272 4 3,597 0,013 11,7 45-59 52 13 0,152 4 18 0,417 72 1,228 1,508 0,128 0,014
2006 2 58 2 468,50 6 1.04.2010 6 9 783,40 6 2.05.2000 1189 84 12 917,30 2 2.05.2000 275 43 6 356,50 5 20.11.2001 198 40 11 633,30 5 20.11.2001 697 120 8 604,50 2 24.01.2000 1060 13 419,80 6 1.05.2006 34 56 4 958,20 3 20.11.2001 190 81 8 210,60 6 2.05.2000 969 89 9 731,50 4 11.11.2002 13 119 7 131,60 5 18.02.2007 896 69 3 363,20 5 1.04.2006 663 12 986,80 4 12.04.2010 22 10 664,60 6 11.05.2000 707 9 10 443,20 4 11.10.2005 589 8 2 287,70 2 1.05.2003 7 46 9 059,00 1 3.03.2004 5 54 1 837,30 4 16.10.2006 39 71 4 418,50 4 17.03.2003 3 32 3 969,60 5 1.03.2007 37 57 4 200,90 3 12.01.2000 985 78 9 943,40 6 1.05.2000 23 103 11 656,90 5 1.09.2003 15 108 3 313,10 4 18.02
171 (21.05.1998.a) 2. Kaitseliidu II klassi teenetemärk nr. 38 3. Kuperjanovi ÜJP teeneterist nr. 21 4. Kaitseväe teenetemärk nr. 81 (18.12.1998.a) 5. V klassi Kotkaristi orden nr. (09.02.2000.a) 6. Mälestusmedal ,, 10 aastat taastatud kaitseväge" 7. KL Jõgeva maleva teenetemärk nr. 70 (29.10.2000.a) 8. Kaitseväe eriteenete rist nr. 155 (10.02.2006.a) 9. Politseimärgi eriklass nr 213 (13.10.2006.a) 10. Kaitseväe eeskujuliku teenistuserist nr. 663 (13.02.2008.a) 11. Kaitseministeeriumi Kuldrinnamärk(10.06.2008.a) 13 10. Lisad Lisa 1 Onu Vaido enda joonistus lapsepõve kodust, 1981.aasta ( Lõkova külas) 14 Lisa 2 Joonistus Vaido ema sünnipäeva kaardilt, umbes 1984.aastal 15 Lisa 3 Pulmad (Anneli, Vaido) 24
2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Seisuga 01.01.2012 on Harku valla rahvaarv 12 820. See rahvaarv püsib baasstsernaariumi korral stabiilne ja olemasolev rahvastik on jätkusuutlik ka tulevikus. Selle põhjuseks on varasemast sisserändest tingitud noor rahvastik. Rändestsenaariumi korral kasvab rahvaarv aga märkimisväärselt, 80% võrreldes 2006. aastaga. Esimene täpsem ülevaade valla elanike arvust pärineb aastast 1885, mil elanike arvuks loeti 1375, neist 663 meest ja 712 naist. Vallaelanike hulgas oli 82 päriskohaomanikku, 34 rendikohaomanikku ja 56 vabadikku. 1910. aastaks oli kohapidajate arv tõusnud 353-ni. 1922. aasta detsembri rahvaloenduse andmeil oli vallas 3339 elanikku (1645 meest ja 1694 naist) ja 1934. Aasta rahvaloenduse põhjal 3199. Viimase kümne aasta jooksul on valla elanike arv mitmekordistunud kui 1997. aasta alul elas Harkus 5013 inimest, siis 2007. aasta juulis ületas vallaelanike arv 10 000 piiri
Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks. Joonis 2. Radoonikanali asetsemisskeem põrandaaluses pinnases 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 1. Elamu tarindites tuleb vältida selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mille radioaktiivsete ainete sisaldus on suur (eriaktiivsuse indeks on suurem kui 1) 2. Olmevee radoonisisaldus ei tohi olla suurem, kui on Eesti Standardiga EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 75-95%. 3. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: · poorsetest materjalidest (nt
Uue riigi ja 20.dünastia lõpp 1100 Mükeenelast paleed rüüstatakse ja Palesttiina jäetakse maha. Foiniiklaste ekspansioon 950 Sesonk I liibüa dünastia.Pealinn Tanis Vahemere maades. u 1020 Saul saab Iisraeli hõimude kuningaks 730 Pianhhi, Nuubia kuningas vallutab Egiptuse u 1006 Taavet saab Iisraeli hõimude kuningaks 663 Psammeth I ühendab Egiptuse u 1000 Taavet ühendab Iisraeli ja Juuda.Pea- u 1000 Kreeklased hakkavad asustama ko- linnaks saab Jeruusalemm looniaid Väike-Aasiasse ja Egeuse mere saartele. Raua töötlemine jõuab Euroopasse
9.5. Lõpetamata ehitus 259 800 kr 0 kr KOKKU rühm 9. 1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 565 000 kr 1 055 000 kr KOKKU rühm 11. 571 663 kr 1 055 000 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 771 288 kr 97 998 kr KOKKU rühm 13. 771 288 kr 97 998 kr 15. Maksuvõlad 136 633 kr 0 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1
9.5. Lõpetamata ehitus 259 800 kr 0 kr KOKKU rühm 9. 1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 565 000 kr 1 055 000 kr KOKKU rühm 11. 571 663 kr 1 055 000 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 771 288 kr 97 998 kr KOKKU rühm 13. 771 288 kr 97 998 kr 15. Maksuvõlad 136 633 kr 0 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1
hauptstadt (km²) (× 1000) (EW/km²) Baden-Württemberg Stuttgart 35.752 10.749 301 Bayern München 70.552 12.520 177 Berlin ¹ -- 892 3416 3834 Brandenburg Potsdam 29.479 2535 86 Bremen ² Bremen 404 663 1640 Hamburg ¹ -- 755 1770 2344 Hessen Wiesbaden 21.115 6072 288 Mecklenburg- Schwerin 23.180 1679 72 Vorpommern Niedersachsen Hannover 47.624 7971 167 Nordrhein-Westfalen Düsseldorf 34.085 17.996 528 Rheinland-Pfalz Mainz 19
vm.ee/?q=taxonomy/term/47 7 EAS, Enterprise Estonia, Eesti ekspordi statistika graafikud, URL http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika 2010 Jaanuar 520 543 -23 Veebruar 629 608 21 Märts 629 802 -173 Aprill 681 698 -17 Mai 730 792 -62 Juuni 663 757 -94 Juuli 698 733 -35 August 713 767 -54 Septembe 846 849 -3 r Oktoober 847 854 -7 Novembe 868 906 -38 r Detsemb 930 932 -2 er Sihtriik, Eksport Osatä Muutus Saatjariik, Import, Osatä Muutus
Ida-Viru Kohtla-Järve 84 26 160 202 1332 3540 1332 Ida-Viru Lüganuse 84 30 230 248 1259 3935 3541 Ida-Viru Mäetaguse 84 24 175 165 1153 3306 3354 Ida-Viru Narva 84 18 218 218 1178 3406 2802 Ida-Viru Tammiku 84 32 253 216 551 4010 3078 Ida-Viru Tudulinna 84 26 117 342 473 3540 776 Ida-Viru Viru Maidla 84 33 202 275 663 4269 2245 Ida-Viru Avinurme 85 15 151 217 848 3422 1963 Ida-Viru Erra 85 16 101 213 1062 4000 2005 Ida-Viru Iisaku 85 14 134 236 717 3356 1570 Ida-Viru Juuni Vit 85 19 116 187 468 3560 1680 Ida-Viru Kaljurand 85 25 140 252 519 4650 2141 Ida-Viru Kohtla-Järve 85 20 158 190 1302 3852 1225 Ida-Viru Lüganuse 85 24 199 197 1236 3917 3472
Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 klient kood aadress kontaktisik tellimuse kuupäev Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 08.06.2010 Lisa2 00215 Err:501 Err:501 29.05.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 09.06.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ 00009 Err:501 Err:501 07.06.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 26.05.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 04.06.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 23.05.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ ...
26 Araali 36,5 54,5 Vaikse ookeani põhilised laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri väikseim sügavus, m 1 Malaka 937 15 12 2 Makasari 710 120 930 3 Tatari 663 40 8 7,3* 7,2* 4 Magalhãesi 575 2,2 20 5 Taivani 398 139 8,6 6 Korea 324 180 73 7 Sunda 130 26 56 8 Singapuri 114 12 22
oksüdatsiooniks. Aktiivse kloori vähene kogus ei desinfitseeri vett, üleliigne kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi
ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja talurahva väike maaomandus väiketalupidamine. Arhiivimaterjalide arvulised näitajad selle aja kohta on järgmised: Eesti 4,19 miljoni hektarilisest maafondist kuulus 2,43 miljonit ha (58%) suuromanikele ning 1,76 miljonit ha (42%) väikeomanikele (1-30 ha). Suurmajapidamisi oli Eestis 1149, väikemajapidamisi aga kokku 74 663. Samal ajal oli 70% Eesti maarahvast maata, töötas mõisates või jõukates taludes. See oli võrdlemisi kurb ja lootusetu periood Eesti talurahva elus, periood, mil paljud Eesti talupojad, ka saarlased, isaisade maa maha jätsid ning Laksi Tõnise kombel võõrsile läksid "hingemaad" otsima. (Nende võõrsile läinute elust olen varem juba kirjutanud.) Mõisatele kuulus viljakam maa ühes metsaga, kusjuures mõisamaa oli naturaalkohustustest vaba,
9 5. EESTI PUNASE RISTI LÕPP 23.mai 1940 toimus Eesti Punase Risti viimane korraline peakoosolek kell 19 Niguliste 12-4, millest võttis osa 34 Eesti Punase Risti seltsi liiget. Kuulati ära 1939.aasta tegevusaruanne ja arvete seis 31.detsembriga 1940. Tulud ja kulud olid tasakaalus 693 240,82 krooniga. Ülejääki oli 249,59 krooni. Varade seis 31.detsembriga 1939 oli 1 663 662,50 krooni. Samal päeval valiti tagasi EPRi peavalitsuse liikmed: presidendiks jäi dr.H. Leesment, esimesed abipresidendid ins. O. Amberg ja dr. B. Voogas, sekretär-juriskonsult E.Madissoo, laekur dr. V Renni, laekuri asetäitaja dr. H. Rütman, majandus-varustusosakonna juhataja õp. F.Stockholm, transpordiosakonna juhataja dr B.Voogas, transpordioakonna juhataja asetäitaja ins. F. Kogel, õdede kuratooriumi esimees ins F.Kogel, korjandusosakonna juhataja dr H Rütman
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
