Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemisvahendid arvutis (0)

1 Hindamata
Punktid
Suhtlemisvahendid
arvutis
Gerda Kiik
Saue Gümnaasium
8a klass
Teema valik
Minu teemaks on MSN ja Skype.
Ma valisin sellise teema sellepärast, kuna ma olen ise igapäevane
MSN-i kasutaja, Skype kasutan ma küll tunduvalt vähem, kuid ma saan
mõlema programmi abil suhelda oma sõpradega ja teha videokõnesid.
MSN Messenger ja selle areng
MSN messenger on kiirsuhtlusvahend, mis on loodud Microsofti poolt.
Esimene versioon 1.0 ilmus 22. juulil 1999. See sisaldas ainult
põhifunktsioone nagu tekstsõnumit ja kontaktide nimekirja.
Alates 19. juunil välja tulnud versioonist 8.0 kannab programm nimetust
Windows Live Messenger.
Versioonist 8.1 on Windows Live Messenger ka eestikeelne.
Viimane versioon avaldati 2011 aastal, mille nimeks on Windows Live
Messenger Wave 4.
Windows Live Messengeri
kasutamine
Iga internetiühenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab
ühenduda Messenger Service´isse kasutades MSN Web Messengeri.
MSN-i kaudu saab rääkida oma sõprade või tuttavatega, lisada uusi
kontakte, pidada videokõnesid ning saata faile.
MSN-i on võimalik internetist tasuta alla laadida.
Skype
Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik.
Skype võimaldab kasutajatel teha kõnesid ja vestlusi läbi interneti.
Skype´il on palju lisasüsteeme, mis sisaldavad kiirsõnumeid,
failiedastust ja videokonverentse.
Skype´iga on registreerinud 663 miljonit inimest.
Skype´i areng
Skype asutati 2003. aastal Rootsi ettevõtja Niklas
Zennströmi ja taanlase Janus Friisi poolt.
Skype tarkvara on välja töötanud Eesti arendajad Ahti
Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn.
Skype esialgne nimetus oli "Sky peer-to-peer", mis hiljem
puudeti ümber Skype´ks.
2010. aasta okroobris ilmus hiliseim versioon Skype 5.0
Windows, mis sisaldas mitmeid parandusi ja funktsiooni
täiendusi.
Skype´i kasutamine
Skype´i erinevaid programme on võimalik internetist tasuta alla laadida.
Nagu MSN-is on ka skype´is võimalik rääkida oma kontole lisatud
kontaktidega, neile helistada või teha videokõnesid.
Skype´il on ka tasuline teenus, mis võimldab kasutajatel helistada
tavatelefonidele.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võiksin öelda, et MSN ja Skype on minu elus väga
tähtsad suhtlusvahendid ja kindlasti ka paljudel teistel.
Seda esitlust tehes sain ma täpsemalt teada MSN´i kui ka Skype´i
ajaloo ja selle arenemise kohta.
Ma olen kindel et need programmid arenevad veelgi ja tulevikus on meil
mitmeid erinevaid võimalusi nende kasutamiseks.
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Skype
http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Live_Messenger
http://et.wikipedia.org/wiki/Skype
http://et.wikipedia.org/wiki/Windows_Live_Messenger
Vasakule Paremale
Suhtlemisvahendid arvutis #1 Suhtlemisvahendid arvutis #2 Suhtlemisvahendid arvutis #3 Suhtlemisvahendid arvutis #4 Suhtlemisvahendid arvutis #5 Suhtlemisvahendid arvutis #6 Suhtlemisvahendid arvutis #7 Suhtlemisvahendid arvutis #8 Suhtlemisvahendid arvutis #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Kiik Õppematerjali autor
Slaidid: 1. Teema valik 2. Msn messenger ja selle aareng 3. Windows live messengeri kasutamine 4. Skype 5. Skype'i areng 6. Skype kasutamine 7. Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

WL Messenger
11
docx

WL Messenger

mille tulemusena tekib e-mail'i aadress kujul ,,[email protected]"). Installitavate programmide kasutamiseks on vaja Internetist laadida ka programmid. Väljundiks on võimalus jagada faile, fotosid, videosid, muusikat. Suhelda ning kui on olemas veebikaamera, siis läbi selle on võimalik reaalajas näha soovitud kontakti. Võimalik on ühendada kontaktid gruppidesse ja jagada nendega oma tegemisi. WL Messenger'i teenuseid saab kasutada nii arvutis kui mobiiltelefonis. 6. TARKVARA RAKENDAMINE Kuna WL Messenger on tasuta ja väga kasutajasõbralik, siis autori teada on see kõige populaarsem suhtlusvahend mida kasutatakse. Kuna selle teenuse looja on Microsoft siis on nagu teiste toodete puhul ka spikker kasutamiseks ja vastused korduma kippuvatele küsimustele. Tarkvara laadimine on samuti lihtne ning kodulehel on ka põhjalik tutvustus selle kohta. WL Messenger'i on võimalik kasutada erinevates keeltes

Majandusinfosüsteemid
Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

354 Enter Mail, end by line with only '.' Tuu mullõ hobõnõ . 250 Mail accepted. quit Connection closed by foreign host. Analoogselt töötavad Interneti kõikide rakenduste protokollid. Nende teadasaamiseks tuleb Teil muidugi süveneda vastavate protokollide kirjeldustesse. Eestis on need kindlasti olemas serveris ftp://ftp.vs.ee/. Mittestandardseid porte kasutatakse Internetis üsna laialdaselt: otsingud andmebaasides, mängud, jutukad jne. Selline vajadus tekib ka siis, kui ühes arvutis soovitakse startida mitu ühetüübilist serverit (näiteks WWW serverit). Et eristada põhiserverit täiendavast, omistatakse ühele neist mittestandardne number. IBM suurarvutid Arvutifirmadest maailma infotehnoloogiat vast enim mõjutanud IBM firma kasutab oma suurarvutites firmasiseseid standardeid. Seetõttu on nendega suhtlemisel hulga iseärasusi. Internet on paljuski võtnud malli IBM suurarvutite arvutivõrgust BITNet (Because It's Time)

Arvutiõpetus
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

­ Wiegandi kaart ­ Pääsudiskett :-) · Kiipkaart, kiiplipik (ISO 7816) ­ Mälukaart (kaitsega ja kaitseta) - read-only või read-write ­ Turvaloogikaga mälukaart - pool mälu on loetab-kirjutatav, pool on ainult loetav ­ Protsessorkaart - telefonikaartidel blokeeriti klemm, mille kaudu anti kirjutamispinget, mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest) ­ Võib olla kontaktivaba - raadiosignaalide abil võib poes jalutava isiku kõrval oleva inimese kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed · Pultkaart · Raadiosageduslikud tõendid (RFID - radio-frequency identification, NFC - near field communication) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi Biomeetrilised tõendid · Anatoomilised ­ Sõrmejälg ­ Sõrme kuju ­ Nahapoorid ­ Käelaba

Andmeturbe alused
PHP ALUSED RAAMAT
238
docx

PHP ALUSED RAAMAT

Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen valiku WAMPSERVER (64 BITS & PHP 5.3) 2.2E. Klikkides oma valikul antakse kolm hoiatust, kus esimest korda WampServeri paigaldamisel on kõige tähtsam paigaldada arvutisse Visual C++ 2010 SP1. Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili.

Informaatika
Nimetu
575
docx

Nimetu

spetsiaalsed tasuta versioonid Visual Studio Express näol. Express versioone on võimalik tõmmata aadressilt http://msdn.microsoft.com/express. Selle kursuse raames on kasu kahest versioonist Visual Web Developer 2008 Express ­ ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks ja Visual C# Express Edition lihtsalt C# keeles programmeerimise jaoks. Selleks, et .NET platvormile loodud programme käivitada, on vaja .NET raamistikku. Juhul, kui Teil seda arvutis veel ei ole, on seda võimalik tõmmata mitmelt veebilehelt, sh Windows Update'st või www.microsoft.com/net Programmeerimiskeeltena on vaikimisi võimalik kasutada (kompilaatorid sisalduvad .NET raamistikus) C#, hallatud C++, VB.NET ja J# keeli. Lisaks nendele pakutakse erinevate tootjate poolt veel ca 40 .NET keelt. Microsoft on .NET raamistikust loonud juba mitmeid versioone. Selle materjali loomise hetkeks on väljas versioon 3.5 koos SP1 teenusepaketiga

Informaatika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun