vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Põhikool. Neist suurem, Tapa gümnaasium, rajati 1919. aastal ning on alates sellest ajast olnud Tapa linna suurim kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele. Kultuurielu Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade eelkäiaks saab pidada 1890. aastal loodud "Harmonie" seltskondlikku ühendust. Algselt olid see kohaks kus piljardit mängida ja lihtsalt aega veeta. 1904. aastal tehti majale juurdeehitis ja loodi näitelava ja näitlejatele eraldi tuba. 1930. aastatel tegutses Tapal arvukalt orkestreid ja laulukoore, Tegutsesid Tapa ENKS-i ja Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid
1764. viidi läbi õigeusu kiriku maade riigistamise. 1775. toimus muudatus riigihalduses, et vähendada liigset tsentraliseeritust ning 1782. kehtestati Heakorra- ehk Politseimääruse. 1785. laiendas Katariina II Venemaa aadli õigusi. Lääne-Euroopa jaoks oli Katariina II valgustatud monarh ja diplomaat. Välispoliitika Välispoliitikas oli Katariina II põhieesmärk suurendada Venemaa keisririigi territooriumi. Tema valitsemise ajal suurenes riigi territoorium 520 000 ruutkilomeetri võrra, saades enda valdustesse Aasovi, osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas, Krimm, Kubanimaa, Kuramaa, Leedu ja teised. Diplomaatilisi suhteid loodi Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Katariina II mängis olulist rolli ka oma endise armuksese Stanislaw Poniatowski troonile tõusul Poola kuningaks. Katariina II muutis Venemaa Keisririigi Kagu-Euroopa domineerivamaks jõuks. Surm ja pärand Katariina II suri 16. novembril 1796
TEHNOMATERJALID Variant 1. 1. Nimetage neli maakeres levinumad metalli. Fe; Al; Mg; Ti. 2. Missugused metallid voi sulamid moodustavad mustmetallide gruppi? Fe ja selle sulamid (malm, teras). 3. Milliseid sulameid nimetatakse messingiteks, nende liigikaudne koostis? Messing -- vase ja tsingi sulam, tsingi sisaldusega Zn = 39-45%. Samuti messing legeeritatakse +Al, +Sn, +Pb, +Ni. 4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Kon...
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratava...
700 2,96 648 0,464 660 1.24 680 2,88 608 0,400 600 1,16 660 2,88 568 0,336 560 0,960 640 2,88 536 0,274 448 0,900 620 2,82 504 0,216 408 0,800 580 2,80 480 0,172 320 0,620 560 2,72 448 0,124 256 0,480 520 2,64 416 0,084 232 0.400 420 2,32 368 0,048 200 0,340 320 2,08 432 0,100 184 0,284 240 1,76 388 0,063 164 0,220 144 1,36 360 0,047 148 0,180 120 1,08 184 0,018 72 0,05 102 0,840 78 0,620 68 0,340 38 0,08 5
Leida eraldi puuviljade ja kastide hind, kogu kulu ja keskmine puuviljade ja kastide hind PUUVILJAD kastis puuvilja kastide hind kaste kasti hind puuvilju hind kokku õunad sort1 34 12 24,50 2,04 833,00 õunad sort2 26 35 20,00 0,57 520,00 õunad sort3 23 14 26,00 1,86 598,00 õunad sort4 67 50 25,00 0,50 1 675,00 õunad sort5 23 14 12,00 0,86 276,00 õunad sort6 4 14 63,00 4,50 252,00 ploomid 12 34 12,00 0,35 144,00 pirnid 45 12 14,00 1,17 630,00
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omad...
Kui tekib maksahaigus või kahjustus,ei tööta maks korralikult ning selle tagajärjel hakkate te märkama muutusi oma tervises.Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul, mistõttu on väga tähtis see kindlaks teha ja seda ravida. Chepatiidi kulg varieerub individuaalselt.On inimei , kellel areneb Chepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 520 aastat, enne kui tõsist muret tegema hakkab. Maailmas on ligi 170 miljonit viirusega nakatunud inimest ja igal aastal esineb 3 kuni 4 miljonit uut haigusjuhtu.Eestis on 1%haigestunuist ehk ligi 14 000 inimest. KUIDAS NAKATUTAKSE CHEPATIITI? Chepatiit viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus on kuivanud veres
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Judaism Note 3 Tanach, & 14.5 million <1% Talmud Spiritism 12.6 million <1% Taoism Note 12 to 173 550 BCE Tao-te-Ching <1% 4 million Alkitab Baha'i Faith 1863 CE 7.4 million <1% Alaqdas Confucianism 520 BCE Lun Yu 6.3 million <1% Siddhanta, Jainism 570 BCE 4.3 million <1% Pakrit 600 to 6000 Zoroastrianism Avesta 2.7 million <1% BCE Kojiki, Nohon Shinto 500 CE 2.7 million <1% Shoki
ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS §248 lg 1). Selle alla ei liigitu seltsile osutatu töö või remonditeenus. Antud väärtust hinnatakse põhikirjas oleval alusel, mida omakorda kontrollib audiitor. Mitterahaline siisemakse antakse aktsiaseltsile üle lepinguga, mis peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust (ÄS § 520 lg 2). Rahaliseks sissemakseks loetakse aktsiate eest tasumist pangaarvele, mis on avatud asutatava aktsiaseltsi nimele. Pärast kõiki eelnevaid toiminguid tuleb juhatuse poolt esitada avaldus aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrisse, millel lisaks tuleb esitada loodava aktsiaseltsi mitmed dokumendid. Nende hulka kuuluvad näiteks asutamisleping või –otsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud, põhikiri, teatis pangalt aktsiakapitali sissemaksmise kohta.
||||||||||||||||||||||| ||||||||| EMBOSS_001 420 ggcattgctgccgctaaagcagctatcaaaaactgttgacaatctgacaa 469 EMBOSS_001 549 -------------------------------------------------- 548 EMBOSS_001 470 ataatcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatat 519 EMBOSS_001 549 -----------------------------agtttttgccattaccgacta 569 ||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 520 ttataataaagcagtacaaaaactaggatagtttttgccattaccgacta 569 EMBOSS_001 570 ccgatatggcattgatcagagtcaagctgatcacaagatagatcatttag 619 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 570 ccgatatggcattgatcagagtcaagctgatcacaagatagatcatttag 619 EMBOSS_001 620 gacaactgtgtgtaaaaatcggttgttttggatcgtga 657 ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Marketingikulud 5 000 5 000 4 500 4 500 4 000 3 000 Telefon 500 500 500 500 500 500 Masinate hooldus, varuosad 1 250 1 250 1 250 1 250 1 250 1 250 Kontoritarbed 800 800 200 200 200 200 Liisingud 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 VÄLJAMINEKUD 36 520 36 520 35 420 35 420 34 920 33 920 KOKKU: RAHA JÄÄK KUU 127 480 118 460 115 040 119 120 128 200 143 780 LÕPUS: 19 12. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine Riskid/ohud Ettevalmistus/lahendused Materiaalne kahju (avarii, seadmete rikki Seoses autoga on sõlmitud vajalikud lepingud
648 eKr 33. mängudekavva lisatakse pankraation, mis ühendas nii rusikavõistluse kui ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks. 632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus. 544 eKr Paraximados saab esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale. 520 eKr Võistlusprogrammi laiendatakse kilbijooksuga; võistlusmaaks on diaulos(384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. U 500 eKr Valmib olümpiaparlamendi istungihoone (Bouleuterion) esimene osa. 470 eKr Algavad arhitekt Liboni järgi rajatava Zeusi templi (64, 12x27,66x20,25 m) ehitustööd. 457 eKr Zeusi tempel saab valmis.
2003 432 224,0 2003 435 133,3 2003 438 250,0 2003 440 75,0 2003 441 197,0 2003 442 63,6 2003 444 195,1 2003 447 320,0 2003 452 120,0 2003 468 260,0 2003 472 150,0 2003 473 200,0 2003 493 225,0 2003 499 290,0 2003 502 180,0 2003 503 260,0 2003 504 120,0 2003 505 224,0 2003 507 350,0 2003 508 375,0 2003 509 225,0 2003 511 120,8 2003 513 200,0 2003 514 160,0 2003 518 200,0 2003 519 240,0 2003 520 266,7 2003 522 100,0 2003 524 200,0 2003 528 150,0 2003 529 220,0 2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0 2003 580 145,5 2003 584 250,0 2003 585 65,2
2001 354 0,5 100 200 1999 354 0,8 100 125 2002 354 0,7 150 214,2857 2002 355 0,5 40 80 2001 355 0,5 50 100 2000 355 1 170 170 1999 355 1 190 190 1999 356 3 500 166,6667 2001 356 3 700 233,3333 2000 356 3 1200 400 2002 356 4 1500 375 1999 357 2,6 312 120 2001 357 2,6 520 200 2000 357 2,7 600 222,2222 2002 357 2,5 625 250 1999 359 0,1 12 120 2000 359 0,1 20 200 2002 359 0,2 30 150 2001 359 0,2 31 155 1999 361 23 4370 190 2001 361 28,6 4753 166,1888 2002 361 21,4 5004,37 233,8491 2000 361 36 6480 180 1999 363 1 100 100
Jõetransport on küllaltki aeglane ja on kasutatav peamiselt raskete ja suuremahuliste kaupade veoks. Kuigi "jõeteed" on suuremas osas looduslikud, ei saa neid siiski päris tasuta kasutada neid peab hooldama (süvendamine, laevasõidutähistega varustamine jne.) ja neile sadamad ehitama. Eestis on laevatatavad vaid Emajõgi, Narva jõgi (osaliselt), Pärnu jõe alamjooks kuni Sindini ning Peipsi ja Võrtsjärv. Kokku on laevatatavate siseveeteede kogupikkus 520 km. Teatud tähendus oli laevaliiklusel Tartu, Pihkva ja Peipsi järve kaldal olevate sadamate vahel, kuid lahendamata piiriületusprobleemid on sellegi seisanud. Jõelaevadega veetakse Emajõel vaid liiva ja kruusa. · Emajõgi on Eesti ainuke kogupikkuses laevatatav jõgi. Paatide randumiskoht Rannu Jõesuus. · Üks kalasadamatest Pärnu jõe suudmes
Võimsus on taandatud mootori võllile. Määrata talitlus. Töömasina võlli pöörlemissagedus on nt = 3,2 s-1, reduktori ülekandearv i = 7,5, r = 0,94. P, W P1 P2 t1 t2 t3 t, s Joonis 6.13. Töömasina koormusgraafik: P1 = 5,4 kW, P2 = 2,9 kW, t1 = 10 s, t2 = 520 s, t3 = 180 s. Ekvivalentne võimsus selle koormusgraafiku järgi on t1 t P12 + ( P12 + P1 P2 + P22 ) 2 + P22 t 3 Pekv = 3 3 , t1 + t 2 + t 3 20 10 520
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...
Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale
mets? Maroko pindalast katab mets, Rumeeniast katab metsa. See Millise metsaga on see on umbes 12% kogu on 28,41% kogu Rumeeniast. tegemist? Maroko pindalast, mida pole Ümarpalgi eksport Kui suure osa raiest väga palju. Peamiselt moodustab raiest 428 000 moodustab ümarpalgi okasmetsad. Ei leidnud rummi ja import 609 520 eksport? Kas see on andmeid ümarpalgi impordi rummi. Mõlemad on suurenenud või ja ekspordi kohta. kasvanud, eksport 21% ja vähenenud? Kui suur on import 12,65%. ümarpalgi import? Kas see on suurenenud või vähenenud? Maroko sisemajanduse kogutoodang on 20 miljardit dollarit väiksem kui Rumeenial. Maroko SKT-st moodustab 17,1% põllumajandus ja Rumeenias 5%, Marokos moodustab
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond AÜSR2 TERVISHOIU SOTSIAALTÖÖ TERMINAALSELT HAIGETE INIMESTEGA Referaat Juhendaja: Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Tänapäeval tuleb tervishoius järjest rohkem kokku puutuda inimestega, kes on teadlikud neile määratud elupäevade arvust. Mõned neist on terminaalselt haiged, kes kannatavad pikaajalise surmaga lõppeva haiguse käes ja kannatavad pikalt nii oma haiguse kui ka teadmisega, et nende elu on lõppemas. Mõned aga saavad diagnoosi oma elu viimasel hetkel ega pea kaua kannatama. Siiski on mõlemal juhul kliendil ja tema perel vaja nõustamist ja inimest, kes aitaks leida vastused nende küsimustele ja pakuks erinevaid võimalusi lisatoe saamiseks. Surma ootav inimene on tavaliselt hirmul või lausa šokiseisundis. Nende mõttelaad muutub ja sageli te...
w 1160 584 1160 256 0 w 1160 256 1200 256 0 w 1200 184 1200 256 0 w 1192 576 1192 272 0 w 1192 272 1216 272 0 w 1216 272 1216 128 0 w 1224 568 1224 288 0 w 1224 288 1232 288 0 w 1232 288 1232 72 0 L 24 24 24 0 0 0 false 5.0 0.0 L 40 24 40 0 0 0 false 5.0 0.0 L 128 24 128 0 0 0 false 5.0 0.0 L 144 24 144 0 0 0 false 5.0 0.0 L 264 24 264 0 0 0 false 5.0 0.0 L 280 24 280 0 0 0 false 5.0 0.0 L 376 24 376 0 0 0 false 5.0 0.0 L 392 24 392 0 0 0 false 5.0 0.0 w 984 520 984 600 0 w 1128 472 1128 600 0 w 1272 456 1272 600 0 w 24 32 456 32 0 w 128 40 472 40 0 w 264 48 488 48 0 w 376 56 504 56 0 w 544 64 40 64 0 w 144 72 560 72 0 w 280 80 576 80 0 w 392 88 592 88 0 w 24 32 24 24 0 w 40 64 40 24 0 w 128 40 128 24 0 w 144 72 144 24 0 w 264 48 264 24 0 w 280 80 280 24 0 w 376 56 376 24 0 w 392 88 392 24 0 w 592 88 592 160 0 w 504 56 808 56 0 w 488 48 864 48 0 w 456 32 832 32 0 w 1208 600 1208 352 0
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine.........................
Esimese kolme kuu tegevuskulud Kuluartikkel I kuu II kuu III kuu 3 kuu tegevuskulud tegevuskulud tegevuskulud tegevuskulud kokku () () () () Töötajate palgad 6340 6340 6340 19020 Rendikulud 1600 1600 1600 4800 Halduskulud 520 520 520 1560 Materjal ja kaubad 3200 3200 3200 9600 Reklaam 450 0 0 450 Kindlustus 130 130 130 390 Transport/kütus 130 100 100 330 Kokku: 12370 11890 11890 36150
10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne. Energiakulu tunnis (70kg) · Käsipall 880 · Kaljuronimine 810 · Aeroobika (step) 740 · Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel
,,Kool" Koopamaalid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Ajalugu koopamaalidest Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopa- maalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopi...
Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujuta...
Riietamine ja väljastamine 490.- Näokompress (alkohol) ja osaline balsameerimine 120.- Keha pesemine ja desinfitseerimine 270.- Habemeajamine koos näopesuga120.- Säilitamine külmkambris 1(üks) ööpäev 100.- Kabeli kasutamine (tseremooniaruum) 320.- Surnu kodust viimine surnukambrisse 400.- Surnulina 45.- Surnu vastuvõtmine ja väljastamine väljaspool tööaega 420.- Ruumide desinfitseerimine 110.- Transpordivahendi desinfitseerimine 110.- Eriteenused Grimm näole 520.- Õnnetusejärgsete vigastuste õmblemine kuni 500.- Tsinkkirstu avamine 300.- Tsinkkirstu sulgemine 300.- Eelnevalt riietatud surnu kirstu aseta-mine, korrastamine, väljastamine 450.- Riietamata surnu väljastamine kiles krematooriumi viimiseks 330.- Transportkirstu hävitamine 350.- Lillede säilitamine 80.- Eritööd 1 tund 370.- Teenustasu 200.- 9 Matusebüroo kirstude hinnad alates 01.12.2007. Puusärk kaetud siidriidega,sile
viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada. CO2 lahustub veres paremini kui hapnik. CO2 esineb veres kolmel kujul: a) vesinikkarbonaat-ioonina (HCO3-) vereplasmas ja punalibledes (ca 80%). CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O H2CO3 H+ + HCO3-). b) lahustunult vereplasmas ja punalibledes, ca 10 % c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise
metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega. Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht saavutas haripunkti 1969-1975, mil kuivendati umbes 150 000 ha metsamaid. Kokku on Eestis erinevatel andmetel kuivendatud 520 000-560 000 ha metsamaid. Täna paiknevad rajatud kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril. Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide käsitlemisel kesktee majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, on RMK koostöös erinevate huvigruppidega vastu võtnud metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia. Metsamajanduse põhiprotsessid. Metsa majandamine jaotub erinevateks, ent omavahel seotud ptotsessideks:
Kasumiaruanne Müügitulu 620 000 340 000 Dividenditulu 31 500 0 31 500 Tulud kokku 651 500 340 000 Müüdud kauba 430 000 240 000 omamaksumus Depretsiatsioon-seadmed 30 000 20 000 13 778 Muud kulud 60 000 35 000 Kulud kokku 520 000 295 000 Kasum 131 500 45 000 Vähemusosalus kasumis 3 122 Kasum 131 500 45 000 45 278 0 3 122 Jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum 01.01 E firma 297 600 119 800 18 000 T firma 210 000 210 000
1. , , . 2. 3. 4. 5. 6. ( , 120 , ) - : 1. 2. 3. ( ) 4. .. 5. - . : a) ; b) ; c) ; d) ; e) , , ; f) , , ; g) 4-12 , 0,1 . : 1. ; 2. , - . , ; 3. 3 ; 4. , ; 5. .. ( ); 6. . - ( + 2), . - . (=1,5) ( , , , ) 520 , , , , : - ; ; (); (). - . , ( ). , , , ; , , , , . . ; . . : - , - . (- ). , , . . . . . . . . : 1. 2. 3. 4. 5. 6. . : ; «» ; (.. ); ; . , ( ) : ;
Soetatud ja makstud põhivara soetamise eest 120 Makstud tagasi pikaajalise laenu osamakse Bilanss 31.12.2015 01.01.2015 Aktiva Raha 240 190 Nõuded 150 200 Varud 200 100 Põhivara (jääkväärtuses) 597 520 Kokku VARA 1187 1010 Passiva Kokku lühiajalised kohustused 357 50 Pikaajalised laenukohustused 310 360 Osakapital 600 600 Käesoleva perioodi kahjum -80 0 Kokku PASSIVA 1187 1010 Lahendus: Äritegevuse rahavood Käesoleva perioodi kahjum -80 Amortisatsioonikulud +43 Nõuded +50
Tansaania 79,4 68 710 80 7 13 Itaalia 5,8 98 22 100 5 33 62 Rootsi 3,4 99 22 200 2 24 74 37 Millised väited iseloomustavad infoajastu riiki! a)eeldatav keskmine eluiga on 53 aastat b)73% rahvastikust on hõivatud teeninduses c)tööd tehakse peamiselt käsitsi d)SKT ühe inimese kohta on 16 520 USD e)kirjaoskajaid on 99% f)peamisteks tootmisüksusteks on farmid 38
190 0,759 3795 39 5,874667 565 6,3368257311 195 0,761 3805 40 5,958 555 6,3189681137 200 0,763 3815 41 6,041333 545 6,3007857947 205 0,765 3825 42 6,124667 535 6,2822667469 210 0,766 3830 43 6,208 530 6,2728770065 215 0,768 3840 44 6,291333 520 6,2538288116 220 0,77 3850 45 6,374667 510 6,2344107257 225 0,771 3855 46 6,458 505 6,2245584293 230 0,772 3860 47 6,541333 500 6,2146080984 235 0,774 3870 48 6,624667 490 6,1944053911 240 0,775 3875 49 6,708 485 6,1841488909 245 0,777 3885 50 6,791333 475 6,163314804
916 4580 215 5.3706380281 98 485 8.0833333333 0.917 4585 210 5.3471075307 99 490 8.1666666667 0.918 4590 205 5.3230099791 100 495 8.25 0.919 4595 200 5.2983173665 101 500 8.3333333333 0.919 4595 200 5.2983173665 102 505 8.4166666667 0.92 4600 195 5.2729995586 103 510 8.5 0.921 4605 190 5.2470240722 104 515 8.5833333333 0.921 4605 190 5.2470240722 105 520 8.6666666667 0.922 4610 185 5.2203558251 106 525 8.75 0.923 4615 180 5.1929568509 107 530 8.8333333333 0.924 4620 175 5.1647859739 108 535 8.9166666667 0.924 4620 175 5.1647859739 109 540 9 0.925 4625 170 5.1357984371 110 545 9.0833333333 0.926 4630 165 5.1059454739 111 550 9.1666666667 0.926 4630 165 5.1059454739 112 555 9.25 0.926 4630 165 5.1059454739 113 560 9
Tööjõukulud 886 849 1 248 463 972 861 Amortisatsioonikulud 523 000 470 639 439 411 Muud 253 865 281 236 172 299 Juriidilised teenused 37 259 31 296 Muud äritulud kokku 982 010 193 884 165 887 Kasum materiaalse põhivara müügist 911 520 90 000 118 042 Tulu sihtfinantseerimisest 6 942 12 990 14 504 Kasum valuutakursi muutumisest 8 731 7 171 2 741 Rendi- ja üüritulu 32 391 56 400 30 600 Muud äritulud 22 426 27 323 0 Muud ärikulud kokku 1 580 301 39 581 59 014 Ärikasum (-kahjum) -1 511 532 -1 034 731 431 826
4138 Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 9 390 000 9 390 000 0 0 0 0 9 390 000 kultuuri- ja spordistipendiumid 2 520 000 2 520 000 0 0 0 0 2 520 000 riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad 5 750 000 5 750 000 0 0 0 0 5 750 000 riiklikud toetused olümpiavõitjatele 1 120 000 1 120 000 0 0 0 0 1 120 000
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. · Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed. · Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 ...
Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik 120958 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 8 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,89837028 y 1 1 ...
d; pikal perioodil LR peab ATC olema minimaalne; 29. firma püsikulud on konstantsed ja TFC=80 Toodangu kogus Q (TP) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Muutuvkulud TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Püsikulud TFC 80 80 80 80 80 80 80 80 80 Kogukulud TC=TFC+TVC 80 190 230 260 300 350 420 520 660 Keskmised püsikulud AFC=TFC / Q - 80 40 26 20 16 13 11,43 10 Keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q 0 110 75 60 55 54 56 62,86 72½ Keskmised kogukulud ATC=AFC+AFC 0 190 115 86 75 70 70 74,29 82½ Piirkulu MC=TC / Q=TVC / Q 0 110 40 30 40 50 70 100 140 30. 1
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
a. 150 kraadi C b. 180 kraadi C c. 200 kraadi C d. 240 kraadi C Küsimus 29 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on Al-sulami 7075-T6 tüüpiline kasutusala? Vali üks: a. Al-valandid b. Al-ekstrudeeritud profiilmaterjalid c. Lennuki detailid Küsimus 30 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hõbejoodise Ag45CdZnCu lubatav töötemperatuur? Vali üks: a. Kuni 315 kraadi C b. Kuni 520 kraadi C c. Kuni 620 kraadi C Küsimus 31 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis metalli sulam on tombak? Vali üks: a. Cu-Zn (90% Cu) sulam b. Ni-Cu (90% Ni) sulam c. Ni-Cu (55% Ni) sulam d. Cu-Zn (50% Cu) sulam Küsimus 32 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus kohas kasutatakse plii-babiidisulameid? Vali üks: a. Liugelaagri materjalina b. Jootematerjalina c. Kõvasulampuuride valmistamisel
tõusule, kasvas ka maksutulu elaniku kohta kuni aastani 2008. Siinjuures mängib rolli ka Eesti elanikkonna üldine vähenemine, mis tõstab maksutulu elaniku kohta. Aastal 2008 maksis elanik maksudeks arvestuslikult 59 930 krooni, 2009. aastal aga 57 769 krooni. Seega 2009. aastal oli riigi saadud maksutulu elaniku kohta 4% väiksem kui aasta varem, kuigi elanike arv oli neil kahel aastal samas suurusjärgus. 2009. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1 340 415 elanikku, mis oli vaid 520 inimest vähem kui aasta varem. Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009 Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus. Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused. Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse
es/Eesti Päevaleht) Keskm ised palgad töötavatel inim estel 60000 50000 520 adalam ate palgate illus tre erim ine 40000 30000 25000 24000 20000
Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. laekub arveldusarvele 1 200 EUR ostjate tasumata arveid 6.) 10.03. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7.) 16.03. saadi monteeritava seadme (põhivara) arve, kus ostuhind oli 700 EUR ja monteerimismaksumus 90 EUR 8.) 17.03
2000 502 5 110 22 2000 503 23,1 585 25,3246753 2000 504 7 155 22,1428571 2000 506 4,5 140 31,1111111 2000 507 9,6 170 17,7083333 2000 509 0,5 10 20 2000 510 34 612 18 2000 511 5,7 74 12,9824561 2000 512 5 145 29 2000 515 26 650 25 2000 517 4 110 27,5 2000 520 5 100 20 2000 521 5,2 203 39,0384615 2000 522 13 260 20 2000 526 1,3 28,8 22,1538462 2000 528 2 48 24 2000 530 11,5 310 26,9565217 2000 531 14,6 230 15,7534247 2000 532 14,4 460 31,9444444 2000 533 0,5 15 30 2000 536 50,3 1884 37,4552684 2000 540 261,2 7314 28,0015314 2000 542 18 468 26
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
