võimalikult head haridust. 1913. aastal sai Tallinna linnapeaks Jaan Poska, kellest sai samas ka Reaalkooli kolleegiumi esimees. Tänu Jaan Poskale ja Reaali direktorile Nikolai Kannule õnnestus võimlemisõpetajal Anton Õunapuul luua esimene skaudirühm Tallinnas ja see kandis poliitilist ideed. Peale Veebruarirevolutsiooni algas õpilaste ja õpetajate ühine aktiivne tegevus. Anton Õunapuu moodustas õppuritest üksuse, kuhu 1917. aastal kuulus 340 õpilast (16 - 20 aastased), realiste nende hulgas oli 82. Algul oli rood relvadeta, siis õnnestus annetustena saadud raha eest muretseda relvad (need osteti muide kiiresti demoraliseeruva Vene armee sõduritelt). Sõjalist väljaõpet tegi Anton Õunapuu kehalise kasvatuse tundides, lisaks pühapäevad ja koolivaheajad. Koos käidi plaanipäraselt Reaalis. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega. Kui oktoobri lõpus
48 53 91 117 14 12 5 5 13 3 1 4 11 34 54 157 203 442 445 356 53 85 149 140 22 10 7 5 7 3 0 1 6 16 41 100 202 340 384 303 44 73 133 125 32 14 2 1 0 1 0 1 7 24 52 104 226 398 468 322 59 79 130 117 14 13 16 21 16 3 Haiguse kulg RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on
Feta juust 260 Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
põlemisel? Antud: Lahendus: m = 200 g = 0,2 Q = Km kg Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 K = 27 000 000 kg = J/kg = 5 400 000 J = 5,4 MJ Küsitud: Q=? Vastus: Q = 5,4 MJ 16 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: Lahendus: E = 3 400 000J Q = E Q = λm => m = λ = 340 000 J Küsitud: m= m=? Vastus: m = 10 kg 17 Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: Lahendus: m = 100 g = 0,1 kg Q = Lm => L = Q = 40 kJ = 40 000 J Küsitud: L=? Vastus: Kondenseerus eeter. 18
m = 200 g = 0,2 kg Q = Km K = 27 000 000 Q = 27 000 000 J/kg · 0,2 kg J/kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ Küsitud: Q=? Vastus: Q = 5,4 MJ 16 Näidisülesanne 5 Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati? Antud: Lahendus: Q=E E = 3 400 000J Q = m => m = = 340 000 J m= Küsitud: m=? Vastus: m = 10 kg 17 Näidisülesanne 6 100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus? Antud: Lahendus: Q = Lm => L = m = 100 g = 0,1 kg Q = 40 kJ = 40 000 J Küsitud: L=? Vastus: Kondenseerus eeter. 18
Automaatjaamad MIR - oli moodulitest koosnev Nõukogude Liidu orbitaaljaam Moodulid: Miri tuum Kvant 1 Kristall, mida kasutatid uute materjalide loomiseks mikrogravitatsiooni tingimustes Kvant 2, mis sisaldas osa, mille kaudu kosmonaudid said väljuda avakosmosesse Sojuz TM-12, kosmoselaev Priroda, mida kasutati Maa vaatlemiseks Spektr Automaatjaamad Stardi aeg: 20. veebruar 1986 Langes orbiidilt: 23. märts 2001 Inklatsioon: 51,6° Kõrgus: 340 410 km Automaatjaamad Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on rahvusvaheline orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid viivad läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja metroloogilisi vaatlusi. Selles projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur, Venemaa kosmoseagentuur, Jaapani Kosmoseuurimise agentuur ja Kanada Kosmoseagentuur ning iga
3) 7 päeva möödudes ei tohi hapniku sisaldus langeda alla 2mg O2/l Sobilikud proovid arvutamiseks on 3 ja 4. Proovid 1 ja 2 puhul hapniku sisaldus on langenud 7 päeva jooksul alla 2mg O2/l. BHT7 arvutatakse valemist: BHT7(mg O2l) = (a-b)*R kus a hapnikusisaldus enne inkubatsiooni b hapnikusisaldus peale inkubatsiooni R - lahjendusfaktor Proov nr. 3 BHT7 on 305 mg O2/l Proov nr. 4 BHT7 on 340 mg O2/l Proovide keskmine tulemus 322,5 mg O2/l LÕPPVASTUS: Antud proovide keskmine hapnikutarve on 322,5 mg O2/l. Reovett ei tohiks looduslikku vette lasta, kuna lagundamist vajav org. aine sisaldus on üle piirmäära. Mikroorganismid kasutavad palju hapnikku reostuse lagundamiseks, ning seetõttu tekib vees hapnikupuudus. Reovee keskkonda juhtimisel tuleb arvestada seadusandlikult kehtestatud BHT7 piirväärtusega: 15mg/l Tabel. Lisa1
5 0.834 50 245 362.5 0.837 51 250 367.5 0.839 52 255 372.5 0.841 53 260 377.5 0.843 54 265 382.5 0.846 55 270 387.5 0.848 56 275 392.5 0.85 57 280 397.5 0.852 58 329 446.5 0.853 59 329 446.5 0.87 60 329 446.5 0.87 61 329 446.5 0.87 62 330 447.5 0.87 63 330 447.5 0.87 64 330 447.5 0.87 65 330 447.5 0.87 66 330 447.5 0.87 67 330 447.5 0.87 68 335 452.5 0.87 69 340 457.5 0.872 70 345 462.5 0.873 71 350 467.5 0.875 72 355 472.5 0.876 73 360 477.5 0.877 74 365 482.5 0.879 75 370 487.5 0.88 76 375 492.5 0.882 77 380 497.5 0.883 78 385 502.5 0.884 79 390 507.5 0.885 80 395 512.5 0.887 81 400 517.5 0.887 82 405 522.5 0.889 83 410 527.5 0.89 84 415 532.5 0.891 85 420 537.5 0.892 86 425 542.5 0.893 87 430 547.5 0.894 88 435 552
(värve võid ka muuta) (värve võid ka muuta) Märgi joonisele osa suurus protsentides. Märgi joonisele osa suurus protsentides. Mitu protsenti ristkülikust jäi värvimata? Mitu protsenti ristkülikust jäi värvimata? 2. (14p) Arvuta: 2. (14p) Arvuta: a) 1% 340 meetrist a) 10 % 84 kg st b) 5% 40 kg-st b) 2% 340 meetrist c) 25 % 24 tunnist c) 50 % 720 kroonist d) 90 % 40 km-st d) 42 % 6500 km-st e) 75% 440 kroonist e) 75 % 280 tsentnerist
Eesti alalise rahvastiku koguarv on viimase, 2000. aasta, rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052 sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise 1989. aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest. Arvestuslik Aasta rahvaarv 1. jaanuari seisuga 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 Rahvastiku etniline koostis 6 Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused
Ukrainlased 1 747 1 729 1 728 2,64 Valgevenelased 1 488 1 471 1 452 2,22 Soomlased 523 506 508 0,78 Tatarlased 348 340 339 0,52 Muud 6 483 5 984 5 628 8,59 Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo Rahvastiku koosseis kodakondsuse järgi 4 Kodakondsus Arv Arv Arv 01.01.2010 % 01.01.2008 01.01.2009 01.01
siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega Suure soolsuse põhjus on äravoolu puudumine. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid ( NaCl ). Kõige madalamal asuv soolajärv on Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Surnumeri Surnumeri on kõige soolasem soolajärv Lähis-Idas. Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril Kõrgus merepinnast -422 m[1] Suurim sügavus 316 m Pindala 600 km² Soolsus 340 Maht 128 km³ Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile moodustades külmaveeallikad ja kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis
State. It has a population of over seven million,the largest of any city in the country, and an area of 783 kilometres. The population of New York has contained members of many races ever since the 17th century. Nowadays about 40 per cent of its inhabitants are immigrants or have a parents who were. The city has over 20 000 hectars of parkland. One of the parks, Central Park, was designed by Frederic Law Olmsted and Calvert Vaux. Its 340 hectares contain half a million tees, several lakes, a rollerskating rink, a theatre, the Metropolitan Museum of Art and much more. There are beaches in many parts of New York. One of the most popular is Coney Island Beach in Brooklyn. Visitors there can swim in the sea, enjoy the amusement park, eat hot dogs and visit the New York Aquarium, which contains about 10 000 fish. The New York authorities encourage learning for people of all ages and run thousands of schools and collages
v jõud v jõud [kgf/cm2] [N/mm2] [kgf] [kN] 247-1 10 10 100 36187 355 343,8 34,38 247-2 10 10 100 33639 330 319,6 31,96 33,1 247-3 10 10 100 34659 340 329,3 32,93 248-1 10 10 100 10703 105 101,7 10,17 248-2 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 10,5 248-3 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 Proovikehad 247-1, 247-2 ja 247-3 on kivinenud normaaltingimustel, proovikehad 248-1, 248-2 ja 248-3 on kivinenud -18C juures. Survetugevuse arvutamisel on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95
----------------- Bulgaaria ( Blgarija) Pealinn: Sofia ( Sofija) Rahvaarv: 7,8 miljonit Pindala: 110 550 km² SKT: 7400 OJS elaniku kohta Horvaatia (Hrvatska) Pealinn: Zagreb (Zagreb) Rahvaarv: 4,4 miljonit Pindala: 56 414 km² SKT: 10 900 OJS elaniku kohta Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ( ) Pealinn: Skopje () Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 25 713 km² SKT: 5400 OJS elaniku kohta Rumeenia (România) Pealinn: Bukarest (Bucureþti) Rahvaarv: 21,7 miljonit Pindala: 230 340 km² SKT: 7600 OJS elaniku kohta Türgi (Türkiye) Pealinn: Ankara (Ankara) Rahvaarv: 71,6 miljonit Pindala: 770 760 km² SKT: 6800 OJS elaniku kohta Need andmed on 2005. aasta kohta. Allikas: Eurostat. Sisemajanduse kogutoodangut (SKT) kasutatakse sageli üldise ettekujutuse andmiseks selle kohta, kui rikas riik on. See on riigis aasta jooksul toodetu koguväärtus. Siin on see väljendatud ostujõu standardis (OJS) elaniku kohta. OJSi abil saab erinevate riikide andmed
Autor: Heinrich Stahl Aasta: 1637 Taas välja antud: eesti keeles: 1974 saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal 2) "Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam"- ,,Grammatilised vaatlused eesti keelest" Autor: Johannes Gutslaff Aasta: 1648 Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk. 3) "Eesti keele grammatika raamat" Autor: Johan Hornburg Aasta: 1693 ! Ei ole informatsiooni.
süit 26 variatsioonist "La folliadi Spagna" teemale (1815) Instrumentaalloomingusse saab lisaks eelpoolmainitule lugeda veel 6 kontserti (orelile, klaverile, mitmele solistile), 7 teost orkestrile (sh 3 sümfooniat ning teos "Kolm minutit orkestrile"), 7 serenaadi erinevatele koosseisudele, 15 marssi ja 20 muud teost soolopillidele või ansamblitele. Vokaalmuusika: 95 aariat 13 ilmalikku kantaati 18 ilmalikku koori ligikaudu 340 laulu või kaanonit klaverisaatega ja ilma 5 oratooriumit 7 missat 2 reekviemi hulgaliselt motette, vaimulikke aariaid ja laule, introituseid, hümne, litaaniaid, psalme ning offertooriumeid.
kus m on vee mass ja T = t 2 - t1 temperatuuri muutus soojendamisel. Meil on antud vee hulk liitrites, vaja on selle veekoguse massi. Vee massi saame arvutada vee tiheduse ja ruumala kaudu m = V (seetõttu lisasime algandmetesse vee tiheduse). Peale lihtsaid asendusi saame vee siseenergia muudu arvutamise valemi 4 U = c V (t 2 - t1 ) , mis peale andmete asendamist annab tulemuseks U = 4200 1000 2 10 -3 (60 - 20) = 340000 J = 340 kJ . Vastus: 2 liitri vee soojendamisel temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 60 0 C on vee siseenergia muutus 340 kJ (0,34 MJ). Näidisülesanne 6. Hapniku moolsoojus jääval ruumalal on 20,1 J/(mol·K). Kui suur on hapniku erisoojus jääval ruumalal? Lahendus. Antud: CV = 20,1 J/(mol·K) Kõigepealt teeme selgeks, mis vahe on aine moolsoojusel ja µ = 32 g/mol = 0,032 kg/mol erisoojusel. Aine moolsoojus CV on arvuliselt võrdne cV =
220 28,6 172 240 30,5 183 260 32,4 194 280 34,2 205 300 36,1 217 320 37,9 227 340 39,6 238 360 41,3 248 380 43,1 258 400 44,7 268 420 46,4 278 440 48,1 288
Kultivaator 1500 Ader 2000 Külvik 11000 Bürootehnika 0 1730 0 Arvuti 890 Toolid 300 Laud 340 Seadmed 200 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 0 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 0 0 Kapitalirenditavad materiaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016
takistab tulejoonelt tulistatud kuulide rikosetteerumist; kaitserajatised lasketiiru rajatised, mis tagavad laskjate ja laskeharjutuste läbiviijate ohutuse ning minimaliseerivad kuulide rikosetteerumist 14 3.1 TÄNAPÄEVA NARVA LASKESPORDIKLUBI KLASSINORMID harjutus SM M I II III spordipüss mehed lamades 60 595 592 580 565 540 lamades 30 290 282 270 standard 340 1162 1142 1100 1050 standard 320 572 548 525 500 standard 310 270 260 250 õhupüss 40 388 375 355 330 õhupüss 60 594 582 562 535 liikuv märk 573 560 530 510 480 jooksev metssiga 585 578 560 530 505 jooksev metssiga (vah. kiirus) 387 378 365 345 320 standardpüss 300m. standard 320 578 565 535 510 470 standard 310 265 255 235
3. 43,9 316,9 0,00315 6 523 227,8 5,428468 4. 5102 324,2 0,00308 5 460 290,8 5,672636 5. 56,9 329,9 0,00303 1 400 350,8 5,860216 6. 61,2 334,2 0,00299 2 340 410,8 6,018106 7. 65,3 338,2 0,00295 7 278 472,8 6,158672 8. 70 343 0,00291 5 197 553,8 6,316804 9. 74,8 347,8 0,00287 5 104 646,8 6,472037 10. 79,5 352,5 0,00283
l2 h1 a1 Mark Hind kogus maksumus Pla05 Pla05 3200 3,551 11 364 kr LA09 LA09 48,9 6,90 337,59 kr Muud kulud 2 338,62 kr Kogu maksumus 14 040,5 kr maksumus 20% 2 340 kr 10% 1 170 kr 10 114 Arvuta
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja...
Dividing Range), kõrgeim on ount Kosciuszko Autsraalia Alpides Canberrast lõunas ( 2228m). Mägine Tasmaania on geoloogiliselt idaosa kõrgudtike pikendus. Austraalia kuulus Suur Vallrahu ( the Great Barrier Reef) on maailma suurim koralliriff ( 200m ) madalike ja saarekestega, mis meelitab külastajaid üle kogu maailma. Suur Vallrahu on nii ulatuslik, et seda näeb ka kosmosest. 5. Loodus Valdavaks pinnamoeks on tasandikud. Austraalia keskmine kõrgus on 340 m. 36% riigi territooriumist asub madalamal kui 200 m ja 51% asub 200-500 m kõrgusel. Pinnamoes eristub 3 suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik. · Lääneplatoo on valdavalt 400-500 m kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. · Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni.
141 334 Välisuksed ja -aknad 51 m2 3424 174650 335 Välisseina väliskatted 506 m2 198 100192 6 336 Välisseina sisekatted 507 m2 141 71424 337 Välised koosteseinad 61 m2 1843 112800 275 339 Muud 6711 sBm 6 40267 163 340 Siseseinad 313890 342 Mittekandvad siseseinad 159 m2 275 43758 344 Siseuksed ja -aknad 100 m2 1619 161900 762 345 Siseseinte katted 664 m2 163 108232 221 350 Laed 854120
EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune
ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan.
Kõige rohkem on kristlike inimesi (82%). Teisel kohal on judism (50%). 6.LINNASTUMINE Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes: 1975 - 73.7% 2004 - 80.8% 2015 - 83.7% Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks. Joonis 4. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York 8 274 527 inimest Los Angeles 3 834 340 inimest Chicago 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD MATERJALID Rahvastik: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Rahvastik Rahvaarv ja muud andmed: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/eg.html Rahvaarvu kasv: http://www.census.gov/population/international/
Nisukliid 329 16,6 5,1 0,18 0 52,9 0 37,5 0,9 0 2,66 0,66 0,32 26,5 1,38 0 2,4 0 5,2 2,7 1340 76 480 1100 26 19 Kama 358 13,8 3 0,05 0 67,5 0 9,9 0,7 0 1,49 0,51 0,12 3 0,17 0 1,5 0 2,9 380 425 47 115 340 250 8 Neljaviljahelbed 336 10,2 3,4 0,11 0 64,8 0 9,2 0,5 0 1,2 0,35 0,12 4,9 0,27 0 1 0 1,45 1 395 29 105 318 8 4,3 Kaerahelbed 365 12,5 6,5 0,1 0 62,7 0 5,7 0 0 1,49 0,38 0,13 4,1 0,18 0 1,5 0 1,8 1,6 410 43 130 430 13 5,5
Algoritm oota- si oota- takte Runnin mine Ready Running Wait mine ootami mine g ne 100 181 86 80 254 53 31 261 340 FCFS 400 628 368 420 985 148 68 1048 1353 1000 1489 910 1172 2431 359 189 2661 3341 100 93 99 150 260 34 39 243 359 SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655
Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid inimeste klassina nad polnud ei orjad, kodanikud ega latiinid
mai 1910 km² 28. Lõuna-Sudaan 619 745 km² 8 260 490 Juba 9. juuli 2011 (vaidlustatud) 29. Madagaskar 587 040 km² 17 501 871 (2004) Antananarivo 26. juuni 1960 30. Malawi 118 480 km² 10 385 849 (2000) Lilongwe 6. juuli 1964 31. Mali 1 240 000 11 340 480 (2002) Bamako 22. september 1960 km² 32. Maroko 446 550 km² 31 689 267 (2003) Rabat 2. märts 1956 33. Mauritaania 1 030 700 3 086 859 (2005) Nouakchott 28. november 1960 km² 34. Mauritius 1 860 km² 1 189825 (2002) Port Louis 12. märts 1968 35
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
3 300 1,5 4 250 2,8 400 5 230 3,8 300 6 250 4 200 7 290 4,8 100 8 340 5,8 0 9 390 6,7 0 2 4 6 8 10 12 14 10 430 7,3 Pinge (V) 11 480 8,1 12 530 8,4
Selles referaadis räägin ma lähemalt Itaaliast. Tema riigist, majandusest, rahvastikust ja loodusest. Mina valisin selle maa sellepärast , et ma ise pole olnud seal ja tahaksin sinna minna , sest mu sõbrad rääkisid , et see on väga ilus maa ja igal juhul peab ära käima. Kuid selleks ,et sinna minna pean ma natuke õppima sellest riigist ja selle referaadiga ma õpingi. Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaalia ültse
N3 IVECO MAGIRUS 180.25 AH N3 IVECO MAGIRUS 190.30 N3 IVECO MAGIRUS 190E42/80 N3 IVECO MAGIRUS 220.32 AHT N3 IVECO MAGIRUS 260.25 AH N3 IVECO MAGIRUS 260.25 AHB N3 IVECO MAGIRUS 260.30 AHW N3 IVECO MAGIRUS 260.30 AHW N3 IVECO MAGIRUS 260.34 AHW N3 IVECO MAGIRUS 260.34 AHW N3 IVECO MAGIRUS 260.42B N3 IVECO MAGIRUS 320.32 AHB N3 IVECO MAGIRUS 320.32 AHB N3 IVECO MAGIRUS 320.32 AHB N3 IVECO MAGIRUS 340 EH N3 IVECO MAGIRUS EUROTECH 240E38 N3 IVECO MAGIRUS EUROTECH 260E40Y/P N3 IVECO MAGIRUS EUROTECH MH 190E31/R N3 IVECO MAGIRUS EUROTECH MH 190E31/R N3 IVECO MAGIRUS STRALIS 400 N3 IVECO MAGIRUS STRALIS AS 440S42 T/P N3 IVECO MAGIRUS STRALIS AS 440S42 T/P N3 IVECO MAGIRUS STRALIS AS 440S45 T/P N3 IVECO UNIC 165.24 N3 JELCZ HYDROMIL II N3 KAMAZ 4310 N3 KAMAZ 4310 N3 KAMAZ 4310
Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on üksjagu märgalasid jätnud siiski puutumata.Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.(2) 5 2.RAHVASTIK 2.1.Demograafilised näitajad Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07, suremuse üldkordaja 12,89 ja loomulik iive -1,82. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja
internet) Muud(kortele toit) kg 125.00 15 1875 22 500 Palgakulu 3 töötajale kr. 19995.00 0 239 940 Kokku 2 380 268 500 3.3. Likviidsusprognoos Tabel 10. Rahavoogude aruanne Nimetus september oktoober november detsember 2010.a. 2011.a. Algjääk 30 460 37 100 48 720 68 340 87 960 68 985 Tulud X X X X X X Tulud majutusest 6 070 9 200 14 500 14 500 189 600 239 150 Tulud jalutamisteenusest 2 950 4 800 7 500 7 500 59 925 70 275 Tulud kokku 9 020 14 000 22 000 22 000 249 525 309 425 Kasutada olev raha 39 480 51 100 70 720 90 340 337 485 378 410
ning filmisid koerte silmade ja pea liikumist. · Teadlased leidsid, et koerad eelistasid heita inimese ja vaid inimese näo puhul pilgu vasakule. KATSE · Miami ülikooli teadlane Neil Hammerschlag ja tema kolleegid tegid katse uurimaks, kas Lõuna- Aafrika mõrtsukhaid kütivad nagu sarimõrvarid. · Teadlased kasutasid haide tegevuse jälgimiseks geograafilist profileerimist sama süsteemi, mida politsei sarimõrvarite tabamiseks. · 340 rünnaku analüüsimisel selgus, et Lõuna-Aafrika mõrtsukhaid kütivad hülgeid kindlatest pelgupaikadest, mille läheduses ei olnud hülgeid just kõige enam. Nad võistlesid teiste haidega ja arvestasid keskkonnatingimusi, et sooritada kiireid vertikaalseid äkkrünnakuid. KATSE · Belfasti Queen's University bioloogiateaduste kooli teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel tegid katse uurimaks, kas krabid tunnetavad valu.
~ 100g krõpsu 569 1157 Kokku terve päev 2027 kcal Kolmapäev 12.september Hommik kohupiimakreem (400g) 468 Oode Müslibatoon 174 Lõuna hamburger (Bic Mac) 492 friikartulid 340 0,5 l Sprite 172 1004 Oode Virsik 59 Õhtu 3 viilu saia 168 võid noa otsaga *3 40 * 3 = 120 3 viilu juustu 57 3 viilu tomatit
07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 % 2007 8 328 312 3.55 % 2008 8 624 280 3.55 % 2009 8 926 687 3.51 % 2010 9 232 753 3.43 % 2011 9 540 362 3.33 % 2012 9 849 569 3.24 % 2013 10 190 561 3.46 % 2014 10 543 358 3.46 %
„Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine, millega ta maali mõju suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20
5 5 0 9 4 52 325 0,00307 45 298 5,6971 0,017661 0,00000961 7 2 5 57, 330, 0,00302 39 360 5,8861 0,017658 0,000009 5 5 6 0 6 62, 335, 0,00329 32 425 6,0521 0,018156 0,000009 5 5 0 5 7 67, 340, 0,00293 25 492 6,1985 0,017976 0,00000841 5 5 7 8 8 70, 343, 0,002911 19 555 6,3190 0,018325 0,00000841 5 5 5 9 74 347 0,00288 13 620 6,430 0,018004 0,00000784 2 0 10 77 350 0,00285 67 683 6,5265 0,018274 0,00000784 7
4,0 2,67 267 0,5 7 14 4,5 2,76 276 0,5 9 18 5,0 2,85 285 0,5 9 18 5,5 2,97 297 0,5 12 24 6,0 3,07 307 0,5 10 20 6,5 3,24 324 0,5 17 34 7,0 3,40 340 0,5 16 32 7,5 3,64 364 0,5 24 48 8,0 3,88 388 0,5 24 48 8,5 4,13 413 0,5 25 50 9,0 4,39 439 0,5 26 52 9,5 4,70 470 0,5 31 62 10,0 4,97 497 0,5 27 54
toodud järgnevas tabelis: Standard C14 C16 C18 C22 C24 C27 C30 C35/C40 EN1912 Paindetugevus 14 16 18 22 24 27 30 35/40 N/mm2 Tõmbetugevus 8 10 11 13 14 16 18 21/24 N/mm2 Survetugevus 16 17 18 20 21 22 23 24/26 N/mm2 Elastsusmoodul 7 8 9 10 11 12 12 13/14 KN/mm2 Tihedus 290 310 320 340 350 370 380 400/420 Kg/m3 Peale tugevusklassi peavad igale prussile olema märgitud veel: puuliik, tugevussorteerimise standard, tootja identifitseerimiskood ja sertifitseerimisfirma identifitseerimiskood. Samal ajal on Euroopa Liit välja töötanud standardi ohutusmärgi CE kasutamiseks puittoodetel ja alates 1. septembrist 2007 peab olema kõik ehitustel kasutatav konstruktsioonpuit olema CE -märgistatud.
Itaalia põldpüüvärviline (........................ ..) % Mass suled isel muna tood. Muna mass Hamburgi (.......................... ) Hy-Line Variety W- Kukk varieer 232- 58,4- 36 uv 340 63,4 (........................ ..) Hy-Line Variety Tumep Jalgade ja 351 62,7- Brown ruun,k noka värvus 66,9 ollakas on (........................ pruun varieeruvalt .
1 26 299 89 4,489 0,003344 0,01501 0,00001119 2 41 314 189 5,242 0,003185 0,01669 0,00001014 3 51,5 324,5 289 5,666 0,003082 0,01746 0,00000950 4 60 333 389 5,964 0,003003 0,01791 0,00000902 5 67 340 489 6,192 0,002941 0,01821 0,00000865 6 72 345 589 6,378 0,002899 0,01849 0,00000840 7 77 350 689 6,535 0,002857 0,01867 0,00000816 x = x·y = x2 = n =7 y = 40,466 0,02131 0,1224 0,00006506 Graafikud.
Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust. Lisaks võttis ta kasutusele küsimustikud ning statistilised vaatlused, et koguda andmeid erinevate inimühiskondade kohta. , Ernst Hjalmar Waloddi Weibull
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
