Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

CPU Ressursi jagamine - aruanne (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Siduteooria ja –disaini õppetool


Kodutöö nr 3 aruanne aines
LAC5700
OPERATSIOONISÜSTEEMID
autor: Eero Ringmäe
010636LAP
juhendaja : Vello Kukk
Tallinn 2002

Üldine suunitlus

Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral.
Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine ).
Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakvantidega 1, 3 ja 5. Sellised kvandid iseloomustavad minu arvates piisavalt hästi algoritmi käitumist, samas tekitaks kõigi kvantide arvessevõtmine liigset infomüra.

Objektiivne võrdlus

Esitan siinkohal võrdlustabeli erinevate haldusstrateegiate käitumisest ning toon selle põhjal välja algoritmide headuseja eripärade põhjenduse.

Haldusstrateegiate võrdlustabel

Algoritm
sim.-l takte
CPU
Ressursid
max CPU oota -mine
max ressur-si
ootamine
Σ
oota-mine
Σ täit-mine
Ready
Running
Wait
Running
FCFS
100
181
86
80
254
53
31
261
340
400
628
368
420
985
148
68
1048
1353
1000
1489
910
1172
2431
359
189
2661
3341
SJF
100
93
99
150
260
34
39
243
359
400
492
398
435
1076
146
80
927
1474
1000
1135
982
1212
2673
328
211
2347
3655
SRTN
100
91
98
154
259
34
39
245
357
400
395
387
513
1107
130
80
908
1494
1000
996
940
1382
2684
374
234
2378
3624
RR1
100
132
93
147
231
39
39
279
324
400
486
369
596
951
154
114
1082
1320
1000
1295
905
1383
2419
377
221
2678
3324
RR3
100
167
89
119
228
44
34
286
317
400
617
364
466
955
168
90
1083
1319
1000
1341
899
1269
2491
381
224
2610
3390
RR5
100
145
81
155
221
48
41
300
302
400
449
344
655
953
152
113
1104
1297
1000
1221
917
1391
2472
380
259
2612
3389
Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt:
  • FCFS – simulatsiooni taktide arvu kasvades suurenevad kiiresti, ent lineaarsele lähedases prograssioonis ka CPU ooteajad
    Ressursside järjekorrad on suhteliselt stabiilsed, kuna CPU-lt saabuvad protsessid ressursse nõudma piisavalt suurte vahedega
  • SJF – protsesside CPU ooteajad on otseselt seotud CPU-nõudluse pikkusega – mida rohkem ühekorraga protsessori aega nõutakse, seda kauem tuleb oodata
    Üldiselt tundub SJF sobivat eelkõige lihtkasutaja jaoks, kes kasutab programme lihtsatel otstarvetel (trükkimine, Interneti lehitsemine), kuna keeruliste (palju CPU aega nõudvate) protsesside tellimused võivad jääda pikemaks järjekorda toppama
    Ressursside kasutus on tänu CPU-lt tulijate ühtlusele üsna stabiilne ning pikki ooteaegu ei esine
  • SRTN – paraboolinakujutuvad (vastavuses protsessi tellimusega - järsult suurenevad, vähenevad) CPU ooteajad, mis olenevad väga otselelt eri protsesside ressursikasutusest
    Ressursside järjekorrad võrreldes eelmiste algoritmidega suhteliselt pikemad , kuna protsessorilt tulevad tihti mitu suhteliselt ühepikkuse ooteajaga protsessi järjest ressursijärjekorda
  • RR1 – alguses suured ooteajad ressursside järel – kuna CPU-lt tulevad ressursside kallale mitu protsessi lähestikku (juhul, kui nende CPU-nõudlused on sarnased)
    CPU ooteajad on kerges sõltuvuses protsesside CPU-nõudluse suurusest, ent üldiselt on Round Robin üks 'kristlikumaid' algoritme – kõik protsessid käivad koos
  • RR3 – suhteliselt samas suurusjärgus CPU ootejajad.. kerge lineaarne ooteaja pikkuse kasv protsessi ressursinõudlikkuse suhtes
    Ajakvant 3 annab võrreldes 1-ga eelise peamiselt protsesside vahetamisele kuluva aja vähenemise näol (olgugi, et see antud tabelis ei kajastu)
  • RR5 – osutus, et praegusel juhul ei oma eriti suurt tähtsust, milline ajakvant Round Robini algortimile ette anda – tulemus on suhteliselt sarnane eelmistega
    Põhiline kriteerium kvandi valimisel saabki sellisel juhul olema protsesside ümberlülitamisele kuluv ressurss.

Subjektiivne hinnang

Leian, et antud tingimustel on kõige 'parem' (ressursisäästlikum) algoritm Shortest Job First .
SJF puhul jäävad CPU-kasutuse protsendid suurepäraste 98.2% ja 99.5% vahele.
Ka muud parameetrid , nagu näha ülaltoodud tabelist, on teiste algoritmide omadest suhteliselt paremad ning ei sõltu oluliselt simulatsiooniks valitud taktide arvust.
Summaarsed ressursside ning CPU järel ootamised jäävad SJF korral õige pisut lühemaks, kui (minu subjektiivse arvamuse järgi) paremuselt teise algoritmi, Shortest Remaining Time Next (CPU kasutus 86,8% .. 98%) korral.
SRTN algoritmi põhiline puudus on eelkõige see, et suure protsessorinõudlusega protsessid võivad jääda pikalt järjekorda ootama ning osade programmide täitmine seeläbi aeglustuda.
Nii SJF kui SRTF on igas mõttes stabiilsed algoritmid . Sobivad minu arvates eelkõige kasutajaprogrammide jaoks, kuna võimaldavad efektiivset protsessorikasutust nii, et kõigi protsesside nõudlused saavad ühtlaselt rahuldatud.
Algoritm First Come First Served (CPU kasutus 86.0% .. 92%) on küll lihtne, ent väikese nõudlusega protsessid võivad CPU-järjekorda jääda kauaks, kui sellesse on enne saabunud suure nõudlusega protsess. See võib minu arvates kätte maksta eelkõige kasutajaprogrammide korral, näiteks ei saa jpg-kompressiooni arvutamise ajal arvutiga sujuvalt trükkida.
Round Robinit (erinevate ajakvantidega CPU kasutus madala 81% .. mitte esindusliku 93%-ni) julgeksin nimetada ' sotsialistlikuks ' (või oleks korrektsem öelda sotsiaaldemokraatlikuks) algoritmiks – igale protsessile, arvestamata selle iselomu, on ette nähtud ühesuurused kvandid CPU- kasutust . Tekib olukord, kus suur osa ressursse läheb võrdususe tagamiseks (protsesside ümberlülitamiseks), ning kokkuvõttes ei arvestata eri protsesside omapära.
Round Robini puhul võivad kasutajal tekkida probleemid eelkõige paljude protsesside üheaegse töötamise puhul (arvuti on n protsessi korral n korda aeglasem ).
Ülaltoodud tabeli andmeid vaadates osutub, et antud juhul (ümberlülitamisele kuluvat aega pole arvestatud), on kõige otstarbekam valida ajakvandiks 3 takti.
CPU Ressursi jagamine - aruanne #1 CPU Ressursi jagamine - aruanne #2 CPU Ressursi jagamine - aruanne #3 CPU Ressursi jagamine - aruanne #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Kodutöö nr 3 aruanne aines

Sarnased õppematerjalid

Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt- misega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalen- nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt- misega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalen- nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri

Baas Logistika
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

eriti Kirde-Eestis ja Tallinna lähikonnas. Nendel aladel nõuab rahuldava või hea keskkonnaseisundi saavutamine ja säilitamine suuri kulutusi ning kestvaid jõupingutusi.  Nii ettevõtted peavad sellesse investeerima esmajärgus, sest tööohutuse seaduses on ka peaeesmärk õnnetuse korral päästa elu. See nõuab esialgseid investeeringuid, kuid see tasub end ära.  Koolitused oma töötajatele ja info jagamine.  Saaste ennetuseks tehtav: Tööstuses (va energeetika), ehituses, teeninduses või olmes soojuse- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine Toorainet või abimaterjale säästvate ja tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks

Keskkonnakaitse ja säästev areng
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . ..

Matemaatika




Kommentaarid (2)

reku13 profiilipilt
Reigo Rannak: Polnud üldse paha.
12:38 10-05-2011
Maripea profiilipilt
Maripea: Oli abiks
00:50 02-11-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun