1.5 KÄIBEVARA KOKKU 77 305 106 660 210 481 1.6 Masinad ja seadmed 14 400 19 400 24 400 1.7 Muu inventar, tööriistad, sisseseade 0 0 0 1.8 Akumuleeritud põhivara kulum 1 460 6 260 12 060 1.9 PÕHIVARA KOKKU 12 940 13 140 12 340 2.0 PASSIVA 87 038 114 588 236 627 2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053 2.3 Maksuvõlad 1 443 2 886 2 886 2.4 Viitvõlad 4 320 8 640 8 640 2
7 499 16 040 8 798 11 654 14 393 18 669 8 912 33 083 7 329 30 701 3 871 15 786 16 223 16 340 15 786 18 357 13 712 11 812 14 858 14 892 7 054 9 222 18 201 13 851 Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 14 051 15 915 9 400
Gross Margin % 23% 21% 21% 22% 21% 21% 21% 21% 22% 22% 21% 21% FY2013 FY2014 FY2015 Unit Sales 1 month membership 200 230 250 3 months membership 200 230 250 6 months membership 300 330 360 12 months membership 290 310 340 Monthly for students 230 250 275 3 months for students 180 195 210 6 months for students 120 140 155 12 months for students 220 240 260 Price Per Unit 1 month membership €29 €29 €29 3 months membership €75 €75 €75 6 months membership €150 €150 €150 12 months membership €290 €290 €290
Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 000 000 3 700 000 3 700 000 Ülekurss 2 710 800 2 710 800 2 710 800 Kohustuslik reservkapital 123 500 123 500 123 500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum27 795 729 25 244 368 24 458 615 Aruandeaasta kasum -6 689 -785 753 36 964 OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat
täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID FIBO KERGPLOKK BETOONKATUSEKIVID Kergplokkide tehnilised omadused Betoonkatusekive tehakse tsemendist, liivast, veest ja värvipigmendist
Mehhiko-Guatemala piiril. üles Sierra Madre Occidental Sierra Madre Occidental on 540 km laiune ahelik, mis jookseb paralleelselt Kalifornia lahe ja Vaikse ookeaniga. Selle keskmine kõrgus on 3000 m. Paljudel tippudel on lumekate ja paljud on vulkaanid. Kuigi põhiahelikust ida pool, loetakse Mehhiko kolme kõrgemat isoleeritud vulkaani Lääneaheliku osaks. Peale nende on järgmised Sierra Madre Occidental'i kõrgemad tipud: Nevada de Colima 4 340 m Nauhcampatepetl 4 282 m Cerro Mohinora 3 992 m üles Sierra Madre Oriental Sierra Madre Oriental on mäeahelik, mis asetseb lõunasunas läbi Mehhiko idaosa, olles paralleelne Mehhiko lahega. See on keskmiselt 360 kilomeetrit lai, kuid sealsed mäed on suhteliselt madalad ja ilma kuulsate tippudeta. Sealne kõrgeim mägi, Cerro Peña Nevada (3664 m), on tuntud oma koobaste poolest.
4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark V102 0,47 4,35 MV102 0,30 4,15 NV02 V105 0,48 4,19 MV103 0,50 2,18 NV05 V107 0,45 2,93 MV104 0,25 4,84 NV07 V110 0,45 4,32 MV106 0,30 3,58 NV08
4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark V102 0,47 4,35 MV102 0,30 4,15 NV02 V105 0,48 4,19 MV103 0,50 2,18 NV05 V107 0,45 2,93 MV104 0,25 4,84 NV07 V110 0,45 4,32 MV106 0,30 3,58 NV08
4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark V102 0,47 4,35 MV102 0,30 4,15 NV02 V105 0,48 4,19 MV103 0,50 2,18 NV05 V107 0,45 2,93 MV104 0,25 4,84 NV07 V110 0,45 4,32 MV106 0,30 3,58 NV08
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...
EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1. Tallinn Harjumaa 487 974 415 299 400 378 54 % 397 617 399 340 2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492
4. tootes kuni 2 ühikut, sest kui Q<2, on ATC kahanev ehk teisisõnu avaldub kasvav mastaabiefekt; 5. tootes rohkem kui 2 ühikut, sest kui Q>2, hakkab ATC kasvama ehk teisisõnu tekib kahanev mastaabiefekt; 28.d; pikal perioodil LR peab ATC olema minimaalne; 29. firma püsikulud on konstantsed ja TFC=80 Toodangu kogus Q (TP) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Muutuvkulud TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Püsikulud TFC 80 80 80 80 80 80 80 80 80 Kogukulud TC=TFC+TVC 80 190 230 260 300 350 420 520 660 Keskmised püsikulud AFC=TFC / Q - 80 40 26 20 16 13 11,43 10 Keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q 0 110 75 60 55 54 56 62,86 72½
a.j. 460 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. Chares. Kuningas Mausolose hauakamber Päikesejumal Heliose hiigelkuju Halikarnassoses, nn. Mausoleum. 355 Halikarnassose mausoleum. Lähivaade. Rhodose sadamas. 303291 e.m.a. 340 e.m.a. Hävinud 13.14. saj. m.a.j. Hävinud 225 e.m.a. paiku maavärina tõttu Tuletorn Pharose saarel Aleksandria Tõenäoliselt nägi u. 35 m kõrgune sadamasuus. 279 e.m.a. Sai kannatada Majaka arvutirekonstruktsioon. Erinevail
Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri piirkondades ketti kuulub 30supermarketit ja 5 hüpermarketit, mis kauplevad peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. 1.3 KROONI SELVERI STRUKTUUR Krooni keskuses töötab 55 inimest ettevõtte struktuur algab ühest juhatajast,keda on üks.Juhataja vastutab töökorra eest ja annab kätte töölistele nende töö ülesanded.Peale juhatajat jaguneb struktuur kaheks osaks Kupade sortiment sordimendis on 340 müügiühikut; - 250 erinevat toodet valmistoidud60 toodet(kastmed,eined,põhiroad,supid) kondiitri ja pagaritooted 50 toodet(plaadi- ja minikoogid,tordid) salatid 40 tootet(majoneesiga ;toor-ja kihiline salat Peolauatooted80 toodet(eelroad;valikud;suupisted;võileivadordid) Magustoidud20 toodet (kihilised ja kreemid) Haurgerid/võileivad; 8 toodet (burger, kolmnurk,leivake Gurmee menüü6 komplekti(lihavalik,kalavalik,juustuvalik jms. 2 SELERI HÜPERMARGETI STRUKTUUR
4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark V102 0,47 4,35 MV102 0,30 4,15 NV02 V105 0,48 4,19 MV103 0,50 2,18 NV05 V107 0,45 2,93 MV104 0,25 4,84 NV07 V110 0,45 4,32 MV106 0,30 3,58 NV08
talvine min 49,0 Polütsüklilised massi% max 11 EN 12916 aromaatsed süsivesinikud Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Destilleerub 250 °C juures mahu% < 65 Destilleerub 350 °C juures mahu% 85 95% destilleerub temp-l Destilleerub 180 °C °C max 360 juures, talvine mahu% < 10 Destilleerub 340 °C mahu % 95 juures, talvine Viskoossus 40 °C juures EN ISO 3104 2 suvine mm /s 2,00...4,50 talvine mm2/s 1,50...4,00 EN ISO 12156- Määrimisvõime m 460 1
5 81.5 81 7 567 -6,2295 -43,6065 81.5 82.5 82 13 1066 -0,5927 -7,70515 82.5 83.5 83 15 1245 0,004096 0,06144 83.5 84.5 84 11 924 1,560896 17,16986 84.5 85.5 85 4 340 10,0777 40,31078 : 50 4142 6,2304 : µ3=0,1246 2.45 , n=200 x =26 . S=1. ( x - 1) ( x + 1) . x - 26 ( -1 < < 1)
4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind /kg Mark Kulu L/m Hind /kg Mark V102 0,47 4,35 MV102 0,30 4,15 NV02 V105 0,48 4,19 MV103 0,50 2,18 NV05 V107 0,45 2,93 MV104 0,25 4,84 NV07 V110 0,45 4,32 MV106 0,30 3,58 NV08
ketta läbimõõdu võrra, liikudes taevasest idast läände ehk planeedivaatlejate kõnepruugis järgnevast eelnevasse. Need terminid tähendavad läbi kellamehhanismita teleskoobi vaatevälja triiviva vaadeldava objekti vastavaid külgi ja võeti kasutusele, et mitte segi ajada neid planeedi enda ilmakaartega. Jupiteri atmosfääridetailide eluiga mõõdetakse nädalate, päevade või aastatega. Isegi kuulus Suur Punane Laik, mida on vaadeldud juba 340 aastat, on viimaste aastakümnetega kahanenud. Selles laigus on väga tugevad tuuled ja suured tormid Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis (Maal tekitavad magnetvälja liikumised vedelas metallilises tuumas). Nagu Maad ja teisi magnetväljaga planeete, ümbritseb ka Jupiteri magnetosfäär - ala,
Mesi on hele ja seda on peaaegu võimatu eristada valge ristiku meest. Roosa ristiku mesi sobib hästi mesilastele talvesöödaks. [3] Viljapuud ja marjapõõsad Viljapuudelt ja marjapõõsastelt ei saada mett rikkalikult, keskmiselt 20-30 kg/ha, kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. [2] Ebaküdoonia pole väga levinud Eestis. Kasvatatakse rohkem ilupõõsana. Õitseb alates mai lõpust kuni 12 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 340 kg/ha. [3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2] 7 Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud
kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 - 80 metskitse. Praegu on Eestis ainuke maakond, kus ilvestel pole aastaid järelkasvu olnud, Saaremaa, mujal Eestis on neid piisavalt ning pole ka näha, et nende populatsioon lähitulevikus langeks.1 1 Suurulukid. -http://www.ejs.ee/sulukid.html (10.10.08)
PODAGRA Podagra mõiste. Podagra ehk arthritis urica on kusihappeainevahetuse häirega seotud põletikuline haigus, mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. a...
konsoole nagu PlayStation 3, Xbox 360. HDMI loodi selleks, et täiustada DVI-HDTV'd, see tähendab: muuta konnektor väiksemaks ja lisada ka heli tugi. HDMI on saamas HDTV standardiks. Peaaegu igal tänapäeval toodetavatest televiisoritest on küljes HDMI liides. HDMI 1.0 maksimaalne taktsagedus piksli kohta oli 165 MHz, mis toetas 1080p ja WUXGA resolutsiooni, millel oli värskendussageduseks 60Hz. HDMI 1.3 tõstis taktsageduse 340 MHz'ini, mis toetas veelgi kõrgemaid resolutsioone (nagu WQXGA, 2560x1600), kasutades ainult ühte andmeedastusühendust. HDMI 1.4 lisas andmekanali, mis võimaldab väga kiiret, kahesuunalist kommunikatsiooni. Tuli ka toetus 3D-le. Resolutsioon tõusis väga kõrgeks, nimetatakse seda 4K resolutsiooniks. Tuli välja ka HDMI Micro Connector, mis toetab nutitelefone, digikaameraid ja kaasaskantavaid meediaseadmeid. HDMI tulevik
3 100 100 100 2366 300 30 8 8 2404, 1392, 1 100 100 100 2375 320 32 4 2 20 2380, 1373, 2 100 100 100 2364 2400 340 34 33,5 2 8 8 2329, 1382, 3 100 100 100 2460 345 34,5 8 6 2436, 1416, 1 100 100 100 2388 480 48 6 2
suved. Enamus talvepäevi on selged ja päikesepaistelised. Kevadel ja sügisel võib ilm olla tuuline, hommikud ning õhtud on jahedamad. Keskmine temperatuur suvel on 25-35°C ja talvel 17-19°C. Küprosel on intensiivne Vahemere kliima, mis geograafiliste iseärasuste tõttu on vihmavaesem kui teistel Vahemere saartel. Suved on pikad, hõõguvkuumad ja pilvitud, talved (jaanuar-veebruar) seevastu lühikesed ja pehmed. Sellel saarel olevat aastas 340 päikeselist päeva! Muide, annab võrrelda Küprose kliimat Kalifornia kliimaga. Küprosel puudub põhjavesi, kogu mage vesi saadakse sademetest, mida tuleb vaid paaril kuul. Kõigi hotellide vannitubades on seetõttu ka sildid «Save water!» (säästa vett!). Talvised sademed kogutakse mägedes suurte tammide taha ja sellest peab jätkuma kuni järgmise talveni. Kui on aga olnud vihmavaene, küproslaste endi mõistes halb talv, võib
Sugukonnad ( koerlased, kaslased, karulased,...) Ämblikulaadsed Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID (pärisämblikud, puugid, lestad, skorpionid,...) Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki) Vähilaadsed Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,...) (väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid) Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki) Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki)
ja UV-B-sensoritele veel näiteks UV-B-kiirgust Kipp&Zoneni firma sensoriga CUVB1, mille spektraaltundlikkuse maksimum asub lainepikkusel 306 nm ja ribalaius on 2 nm. Levinuimad on siiski UV-sensorid, millede spektraaltundlikkus vastab inimnaha erüteemtundlikkusele. See on seatud rahvusvaheliseks standardiks: nahk on kõige tundlikum lainepikkustele alla 297 nm ja sellest suuremate lainepikkuste poole tundlikkus väheneb kiiresti. UV-kiirgusele lainepikkusega 340 nm on inimnahk juba tuhat korda tuimem. UV-kiiritustihedus maapinnal sõltub: Päikese kõrgusest horisondist;stratosfääri osoonikihi paksusest;aerosooli hulgast, koostisest ja paiknemisest troposfääris; pilvisusest (pilvede hulgast, kõrgusest ja liikidest);aluspinna peegeldamisomadustest (albeedost). Mida peaks päevitaja teadma Maapinnani jõudev päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) võib õhema osoonikihi korral olla tugevam ning inimesi, loomi ja taimi kahjustav
Käigukast: A904 3-käiguline automaatkast A727 3-käiguline automaatkast A230 3-käiguline manuaalkast A833 4- käiguline manuaalkast Teljevahe: 2,972 m Pikkus: 5,283 m (1968) 5,281 m (1969-70) Laius: 1,948 m (1968-69) 1,946 m (1970) Kõrgus: 1,351 m (1968-69) 1,346 m (1970) Kolmas Põlvkond Tootmine: 1971-1974 Mootorid: 225 ³ I6 318 ³ V8 426 ³ V8 440 ³ V8 400 ³ V8 340 ³ V8 Käigukast: 3-käiguline automaatkast 3-käiguline manuaalkast 4- käiguline manuaalkast Teljevahe: 2,921 m Pikkus: 5,207 m Kõrgus: 1,346 m Neljas Põlvkond Tootmine: 1975-1978 Mootorid: 318 ³ V8 360 ³ V8 400 ³ V8 Käigukast: 3-käiguline automaatkast 3-käiguline manuaalkast 4-käiguline manuaalkast Teljevahe: 2,921 m Pikkus: 5,486 m Kõrgus: 1,321 m Tegin lühikese ülevaate siis Chargeri arengust ja ajaloost
Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu. Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril. Sõnajalgtaimede üldtunnused · Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured; · Vartes on eristunud juht- ja tugikude;
79 € 2.30 € 3/6/2013 SuperMart Küpsised 112 201.60 € 2.00 € 1/21/2013 MegaMart Leib 302 218.13 € 0.78 € 1/3/2013 MiniMart Leib 322 237.60 € 0.78 € 3/19/2013 FoodMart Leib 328 242.02 € 0.78 € 3/13/2013 SuperMart Leib 352 248.75 € 0.78 € 3/28/2013 FoodMart Leib 340 250.88 € 0.78 € 4/2/2013 MegaMart Piim 233 258.91 € 1.20 € 4/22/2013 SuperMart Pasta 123 263.10 € 2.30 € 4/25/2013 FoodMart Leib 358 264.16 € 0.78 € 2/7/2013 MiniMart Küpsised 145 272.60 € 2.00 € 3/26/2013 SuperMart Küpsised 152 273.60 € 2.00 € 4/26/2013 MegaMart Pasta 128 279
3 0,00306 5,724009 53,0 326,15 61 450 306,13 85 4 0,00299 6,006673 61,0 334,15 27 350 406,13 31 5 0,00293 6,226793 67,5 340,65 56 250 506,13 55 6 0,00288 6,407094 Mõõtmin t, °C 73,5T, K 346,65 paur, y = 48 ln p x = 150 1/T x·y 606,13 x2 48 e
BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla43 153 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla22 127 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla62 121 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla08 100 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid Mark Kulu L/m2 Hind /kg Mark Kulu L/m2 Hind /kg Mark V102 0.47 4.35 MV102 0.30 4.15 NV17 V105 0.48 4.19 MV103 0.50 2.18 NV24 V107 0.45 2.93 MV104 0.25 4.84 NV02 V110 0.45 4.32 MV106 0.30 3.58 NV09
Priit Laos Tehnoloogia määramine Kodune töö nr.1 Õppeaines: Lõiketöötlemine ja lõikeriistad I Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI-41 Juhendaja: Tavo Kangru Tallin 2014 Sisukord 1. Ülesande sisu: Kirjeldan joonisel MME 214_K_V3 (joonis1) näidatud detaili valmistustehnoloogiat............................................................................................................................3 Ümarlattide järkamiseks kasutatav saag : MEBAswing 260 DG..................................
- 0 - 0,03 0,05 0,4 0,03 0 17 - - 35 0,4 2 190 2,2 0 1,1 0,03 0,05 0,8 0,09 0 44 0,24 1,9 24 0,56 0,7 210 7 0 1,4 0,02 0,05 0,6 - - - - - 25 0,4 1 200 16 0 2,31 0,03 0,06 0,4 0,08 0 - 0,4 2,4 181 0,92 0,5 340 4,1 0 0,92 0,03 0,02 0,6 0,05 0 26 0,06 2,6 49 0,86 0,6 310 10 0 0,74 0,01 0,03 0,4 0,02 0 12 0,29 0,5 33 0,75 0,2 200 7,9 0 1,88 0,03 0,03 0,6 0,06 0 6 0,16 1,1 44 0,25 0,3 100 2 0 - 0,04 0,07 0,4 0,06 - 6 - - 5 0,3 3 86
BARKAS 3 2 1 3 BEDFORD 10 8 2 10 BENTLEY 23 23 0 23 BMW 22933 20668 2256 22852 BMW ALPINA 4 4 0 4 BUICK 83 78 5 83 CADILLAC 361 340 20 361 CALLEY 1 1 0 1 CHALLENGER 1 1 0 1 CHAUSSON TRIGANO 1 1 0 1 CHEVROLET 2311 2066 244 2299 CHRYSLER 6982 6230 750 6912 CITROEN 12604 11420 1176 12567
tegevuse sooritamiseks. Hagi esitamise eeltingimuseks on eelmenetlus: asjassepuutuva institutsiooni, organi või asutuse üleskutse toiming sooritada. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus tunnistab institutsiooni, organi või asutuse tegevusetuse õigusvastaseks, siis nõutakse vajalike meetmete võtmist. KAHJU HÜVITAMISE HAGID- ELTL art 268- Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal. ELTL art 340- Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele. Hagi esitaja: liikmesriigid ja füüsilised või juriidilised isikud, kellele kahju tekitati; Kostja: Euroopa Liit; Hagi ese: õigusvastane tegevus või tegevusetus EELOTSUSE MENETLUSE TÄHTSUS, EESMÄRGID, STRUKTUUR JA EELOTSUSE TINGIMUSED- ELTL art 267:
Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude Brutopal Sotsiaalm Töötuskindl Tööjõukulu Palgakulu arv k kuus aks 33% ustus 1 % kokku kuus kokku aastas. Juhtkonna liige 11 1 000.- 330.- 10.- 1 340.- 16 080.- Kokk 11 800.- 264.- 8.- 1 072.- 12 864.- Kokk 11 700.- 231.- 7.- 938.- 11 256.- Teenindaja 11 600.- 198.- 6.- 804.- 9 648.- 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Kodutöö aines Sissejuhatus Robotitehnikasse Tööstusroboti Mitsubishi RV-3SQ kinemaatika ja juhtimine Õpilane: Strippar Marko 999999 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2011 Sisukord 1.Roboti valik ..........................................................................................................................................3 2.Roboti kirjeldus ...................................................................................................................................3 2.1Manipulaatori ehitus ...................................................
töövahendid, mööbel, eluloolised esemed, aga samuti arhiivimaterjalid fotod, auaadressid, raamatud. Põhilise osa kogust moodustavad kunstniku joonistused, visandid ja etüüdid, aga ka näited tarbegraafikast eksliibrised ja rahatähtede kavandid. Suur osa Kristjan Raua majamuuseumi kogust on ühe suure Eesti kunstniku elu peegeldus, mis omab väärtust eelkõige maja enda kontekstis. Praegu on kollektsioon, kuhu kuulub 340 kunstiteost, 155 mööbli- ja eluloolist eset, 114 raamatut ning 132 eluloolist fotot ja arhiivimaterjalid hoiul Eesti Kunstimuuseumi hoidlates Kumu kunstimuuseumis. Muuseum on suletud 12
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval ...
«Teismeliste (alla 20-aastaste) sünnitajate arv väheneb alates aastast 2008,» rääkis Tervise Arengu Instituudi raseduse katkestamise andmekogu juhataja Kärt Allikvee. Kui aastal 2008 oli teismelisi sünnitajaid 1047, siis mullu oli nende arv 489. Ka teismeliste abordid on alates 2003. aastast järk-järgult vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tegi 1679 teismelist abordi, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654-le. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011
BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22 127 Al25 200 BR301 23 LP19 207 Te31 213 Pla36 140 Al26 127 BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 153 Al31 233 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 187 Al63 293 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 120 Al70 340 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid Mark Kulu L/m2 Hind €/kg Mark Kulu L/m2 Hind €/kg Mark V102 0.47 4.35 MV102 0.30 4.15 NV02 V105 0.48 4.19 MV103 0.50 2.18 NV05 V107 0.45 2.93 MV104 0.25 4.84 NV07 V110 0.45 4.32 MV106 0
40 40 40 40 60 80 100 15 15 15 15 15 20 30 76 000 60 000 60 000 60 000 740 000 1 140 000 1 600 000 2 200 000 150 100 100 100 1 340 2 000 2 000 3 000 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 160 160 160 160 170 180 200 50 50 50 50 40 60 70
perioodi kulukulu keskmine on minimaalne. on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC= 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q 0 1 2 3 4 5 6 7 8 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta • firma kogukulud (TC), • firma püsikulud (TFC), • keskmised püsikulud (AFC), • keskmised muutuvkulud (AVC), • keskmised kogukulud (ATC); • piirkulud (MC). Ülesanne 34 lahendused Q TFC TVC TC AFC AVC ATC MC 0 80 0 80 1 80 110 190 80 110 190 110 2 80 150 230 40 75 115 40 3 80 180 260 26,67 60 86,67 30
China Sweden 190 China Sweden 390 China Sweden 40 China Sweden 460 China Sweden 230 China Sweden 290 China Sweden 460 China Sweden 0 China Sweden 210 China Sweden 150 China Sweden 140 China Sweden 450 China Sweden 240 China Sweden 20 China Sweden 370 China Sweden 150 China Sweden 170 China Sweden 220 China Sweden 250 China Sweden 10 China Sweden 210 China Sweden 340 China Sweden 130 China Sweden 420 China Sweden 10 China Sweden 170 China Sweden 450 China Sweden 320 China Sweden 300 Brazil Sweden 500 Brazil Sweden 410 Brazil Sweden 70 Brazil Sweden 350 Brazil Sweden 30 Brazil Sweden 340 Brazil Sweden 360 Brazil Sweden 30 Brazil Sweden 180 Brazil Sweden 380 Brazil Sweden 130 Brazil Sweden 200 Brazil Sweden 0 Brazil Sweden 240 Brazil Sweden 370
10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90% 1. jaanuaril 2008 elas Eestis 1 325 408 inimest (rännet arvestamata 1 340 935 inimest). Eesti põlisrahvus on eestlased, suurim vähemusgrupp venelased. Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Loomulik iive kasvab ning oli -0,13% (2007) ja -0,045% (2008). Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne
Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja kodukoha elanike hulgas. Umbes 200 000 eesti perekonda oli oma võõrapärase perekonnanime eestistanud, kuid umbes 140 000 ehk 42% polnud seda teinud.
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola p...
l 30 d St 973,3296327 V -9704,65975 g Materjal Värv liimpuit pulbervärv Mark Hind Kogus Maksumus Muud kulud Materjal LP07 127 -9 704,66 ### 15% Värv PV09 9,05 340,67 3 083,02 Materjal ja värv kokku: ### Maksumus kokku: ### cm cm cm cm cm cm cm² cm cm cm² cm
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
