115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla
materjale ega meetodeid. Tellingutele tuleb ronida alati nende siseküljelt. Tellinguid ei tohi kasutada ohtlikes töötingimustes, nagu näiteks äärmiselt rasketes ilmastikutingimustes. Valveta jäetud tellingud tuleb kinnitada nii, et need peaksid vastu üle 6 palli tugevusele tuulele. Tellinguid ega nende komponente ei tohi mitte mingil viisil muuta. Tellingutele ei tohi kunagi paigutada suuremat koormust kui 225 kg. Mitte kunagi ei tohi ületada ohutut maksimaalset ülemist töökõrgust ega ohutut maksimaalset töölaiust. Enne töö alustamist peavad tellingute kasutajad tundma kõiki tellingute ohutu kasutamise põhimõtteid. Enne tellingute kasutamist kontrollida kõikide rakenduste funktsioneerimist. Mis tahes kahtluse korral ei tohi kunagi riskida ja alati tuleb võtta ühendust asjatundjaga. Enne tellingute kasutamist tuleb alati kontrollida takistuste puudumist.
93 892.6 261 926 488 29 26.54 - 1108. 058 6.703 001 1 30 22.25 - 934.4 243 0.107 942 92 31 27.82 19.35 1187. 048 414 814 32 25.20 11.78 1070. 77 219 505 33 25.55 42.68 1115. 225 43 879 34 32.43 - 1324. 117 37.63 476 28 35 9.568 77.70 479.5 054 795 662 36 29.08 - 1217. 422 3.758 779 11 37 21.88 36.06 955.0 111 151 683 38 20.80 37.44 911.2 474 328 422 39 18
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika I AME 3140 Kodutöö nr. 1 (variant 10) Alalisvooluahela arvutamine Õpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 ...
240 1,76 388 0,063 164 0,220 144 1,36 360 0,047 148 0,180 120 1,08 184 0,018 72 0,05 102 0,840 78 0,620 68 0,340 38 0,08 5. Magnetmaterjalide parameetrid [ 2 ] 1.1 Katsekeha nr.1: Raud Keerdude arv: 225 Tihedus: = 7870 Magnetahela ristlõike pindala (Mähised on keskmisel sambal, seetõttu on magnetahela ristlõike pindala võrdne keskmise samba ristlõike pindalaga): S = 5x6 = 30 = 0,00003 Magnetahela keskmine pikkus:
· kalomelelektrood · magnetsegaja · bürett Reaktiivid: · 0,01 M NaOH lahus · pH 4,01 puhverlahus · pH 9,18 puhverlahus · Cola-jook Leia H3PO4 dissotsiatsioonikonstandid Cola-joogis. Katse tulemused: V (NaOH E (pH*100), E/V, büreti näit), pH V, mL E, mV mV mV/mL mL 0,0 2,20 220 0,5 2,25 225 0,5 5 10 1,0 2,30 230 0,5 5 10 1,5 2,35 235 0,5 5 10 2,0 2,40 240 0,5 5 10 2,5 2,47 247 0,5 7 14 3,0 2,53 253 0,5 6 12 3,5 2,60 260 0,5 7 14
ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja bänd. Dirigent ja konferansjee oli Tarmo Leinatamm. Esmalt kõlas Avamäng muusikalisele komöödiale ,,Rummu Jüri", mille esietendus oli 1954- ndal aastal ja mida mängiti 225 korda. Järgmisena kõlasid Hanna-Liina Võsa esituses ,,Valu laul" ja Lauri Liiva, Koit Toome, Jaan Willem Sibula esituses ,,Rahalaul" lastemuusikalist ,,Nukitsamees". ,,Valu laul" oli väga kaunis ja ka üks mu lemmikesitusi sellel kontserdil, kuna Hanna-Liina Võsal on puhas ja selge lauluhääl. Hanna-Liina Võsa alustas laulmist kolmeaastaselt ja oli palju aastaid ETV kontsertkoori liige ja solist. 1997 võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel ,,Kaks takti ette"
Teljevahe mm 2570 2730 Kiirendus 0-100/s 7,9 8,0 Mootor elekter/bensiin 0,65 l Bensiini 1,3 l Kütusekulu 0,21 kw/h /miil 5,3l/100 km Võimsus kw 125 (170 hj) 120 (163 hj) Max. pöördemoment 250 Nm 250 Nm 1620p/m Tippkiirus km/h 150 225 Hind eur 44500 39900 Emissioon g/ km 0 123 5 3. TESTSÕIT BMW i3 on saanud mitmeid kiitvaid arvustusi, kuid esile on kerkinud ka mõningaid puudusi. Forbesi ajakirjanik Josh Max kirjutab 2018 aasta mudeli kohta, et sõit on üldiselt mugav. Kuid teda häirib, et ka esiuksed peab igakord avama, kui tahetakse tagumisi uksi avada
....................................................... 5 KEEL- INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND Keel on inimese kasutatav arutluse vahend, mis koosneb häälitsustest, sõnadest ja žestidest inimese mõtete ja tähenduste edasiandmiseks. Nüüdismaailm ja keeled Planeedil Maa elab praegu ligikaudu 7 miljardit inimest, kes räägivad kokku umbes 6000 kuni 7000 erinevat keelt. Kõige rohkem erinevaid keeli räägitakse Aasias ja Aafrikas. Euroopas, kuhu kuulub ka Eesti, on ligikaudu 225 erinevat põliskeelt. Eesti põliskeel on eesti keel. Igas Eesti naaberriigis räägitakse erinevat põliskeelt. Soomes räägivad soomlased soome keeles. Lätis räägivad lätlased läti keeles. Rootsis räägivad rootslased rootsi keeles ja venemaal räägivad venelased vene keeles. Neid keeli nimetatakse ka rahvuskeelteks. Erinevad keeled on omavahel pidevas kontaktis ning mõjutavad teineteist mitmel viisil. See toimub selle pärast, et erinevatest rahvustest ja erinevaid keeli rääkivad
5 0.806 39 190 307.5 0.808 40 195 312.5 0.811 41 200 317.5 0.814 42 205 322.5 0.817 43 210 327.5 0.82 44 215 332.5 0.822 45 220 337.5 0.825 46 225 342.5 0.827 47 230 347.5 0.83 48 235 352.5 0.832 49 240 357.5 0.834 50 245 362.5 0.837 51 250 367.5 0.839 52 255 372.5 0.841 53 260 377.5 0.843 54 265 382.5 0.846 55 270 387.5 0.848 56 275 392.5 0.85 57 280 397.5 0.852 58 329 446.5 0.853 59 329 446.5 0.87 60 329 446.5 0.87 61 329 446.5 0.87 62 330 447.5 0.87
täiuslikkus. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks." Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Polybiose töödest teame, et 225. aastal e. Kr. teda enam polnud. Plinius jällegi märkis mitu aastat kuju püsti seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat. Lõpuks on teada ka, et koloss purunes "hirmsa maavärisemise ajal"
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima.
(üheprootoniliste hapete puhul numbriliselt samad). Tabel 1. Tugeva happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 475 0,5 432 1 392 1,5 351 2 310 2,5 268 3 230 3,5 190 4 150 4,5 147 5 170 5,5 197 6 225 6,5 251 7 279 7,5 305 8 330 8,5 357 9 382 9,5 407 10 433 Arvutused: Mõõtelahuse kogus ekvivalentpunktis on Vekv = 4,2 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk = 4,2 ml · 0,1150 mol/l = 0,483 mmol Tabel 2. Tugeva ja nõrga happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 443 0,5 394
Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. eenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Elu veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu
Lisad 11 Lisa 1 Nobeli auhinna summad aastatega Aasta Auhinna summa valdkonnas (Rootsi kroonides) 1901 150 782 1910 140 703 1920 134 100 1923 114 935 (väikseim summa) 1930 172 947 1940 138 570 1950 164 304 1960 225 987 1970 400 000 1980 880 000 1990 4 000 000 2000 9 000 000 2004 10 000 000 2010 10 000 000 12
Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit - 100,000.00 10,000.00 26,530.50 ### 16,800.00 16,800.00 - 26,530.50 - 26,530.50 16,800.00 126,530.50 36,530.50 225 226 Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum/kahjum Deebet Kreedit Deebet Kreedit - 530,610.00 212,244.00 530,610.00 473,673.33 343,436.76 - 212,244.00 874,046.76 473,673.33 212,244
00 ja n 1 1 . 5. 2n a 2 n | a | . 6. 2 n 1 a 2 n 1 a. 7. a n n a. Tehted juurtega. 1. Võrdsete juurijatega juurte korrutamisel korrutatakse juuritavad: n a n b n a b. Näited 3 75 225 15; 3 3 3 5 3 4 3 60. x-y x 2 xy y 2 ( x-y)( x 2 xy y 2 ) x 3-y 3 . 2. Võrdsete juurijatega juurte jagamisel jagatakse juuritavad: n a n a n . b b Näited 1000 : 10 100 10; 3
SOKRATES Referaat Juhendaja: õpetaja Koostas: ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Hõlmas eelkõige Vahemeremaid. 9. sajandil eKr jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatr...
Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 456 0,5 419 1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused. Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega: Vekv = 4,8 ml M(NaOH) = 0,1010 mol/l Tugeva happe tiirimine tugeva alusega: Vekv = 5,0 ml M(NaOH) = 0,1035 mol/l Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega:
nr b h Fp l [mm] fp [kPa] 8v 150 50 250.1 200 200 9v 150 50 250.1 200 200 203 10v 150 50 259.9 200 208 8s 150 50 274.6 200 220 9s 150 50 289.3 200 231 225 10s 150 50 279.5 200 224 4.4. Survepinge määramine Katsekeha Kats Jõud 10 % ristlõike Koormustal e- deformatsi mõõtmed, uvus [kPa] Keskmine keha oonil [N] [mm] nr
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1.Vedrustus............................................................................................................ 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad...................................
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
mitte ei anna tunnistust selle arengust. Tõestamaks korrelatsiooni mitte-autosõidu ning üldise jõukuse vahel, tõid teadlased välja järgmised arvud: Euroopa 11 suuremas linnas leidub keskmiselt 390 autot 1000 inimese kohta ning nende linnade majanduse regionaalne kogutoodang elaniku kohta (GRP) on 32 000 dollarit, samas kui USA kümne suurema linna näitajateks on 600 autot ja vaid 27 000 dollarit. Tokyos sõidab tuhande elaniku kohta vaid 225 autot, samas kui GRP on 37 000 dollarit. Rattasõitude osakaal kõigist sõitudest moodustab Hollandis 28%, Jaapanis 20%, Taanis 18% ja Sveitsis 15%. Teede-ehituseks kulub vähem raha Linnasisese kiirtee ehitamine maksab 2500 korda rohkem kui sama pika rattatee ehitamine. Haritud tööjõud eelistab rattalinnu Uuringud on näidanud, et korralike ja ohutute rattateede olemasolul eelistavad kõrgtehnoloogiafirmades töötavad hea haridusega noored professionaalid tööle sõita jalgrattaga.
tagasi) · esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi)) · esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi) · arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused · eostaimede (sõnajalgade) metsad · aegkonna lõpus suri välja palju taime- ja loomaliike - massiline väljasuremine Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) : · tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi) · valitsesid paljasseemnetaimed, metsades okaspuud, hõlmikpuud ja palmilaadsed puud · esimesed saurused (u 225 mln a. tagasi) · esimesed imetajad (u 200 mln a. tagasi) · esimesed linnud (u 150 mln a. tagasi) · valitsesid dinosaurused, roomajad · kliima oli niiske ja soe · aegkonna lõpus surid välja saurused ja mitmed teised looma- ja taimeliigid Uusaegkonnas (65 mln a. tagasi tänapäev) : · õistaimede valitsemisaeg · valitsevad imetajad (u 70 mln a. tagasi) · esimene inimene (u 2 mln a. tagasi)
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest. 27. veebruaril hõivasid eraldusmärkideta relvastatud mehed mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Krimmi parlamendihoone. 28. veebruaril teavitas Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Sergi Kunitsõn ajakirjanikke 13 Venemaa Föderatsioonile kuuluva sõjaväetranspordilennuki IL-76 maandumisest Gvardiiske sõjalennuväljale. Iga niisugune lennuk võib pardale võtta umbes 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit. 28. veebruaril hõivati Simferopoli ja Sevastopoli lennujaamad ning hävitati telekommunikatsiooni- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmi seadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku Sergei Aksjonovi. Kiiev süüdistas Venemaad oma siseasjadesse sekkumises, Venemaa lükkas süüdistused tagasi
Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle, habanero, guajillo Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese pannkoogiga sarnanevaid lameleibu ehk tortiljasid. Tortilja leiab laialdast kasutamist hautiste ja segude pakkimiseks, suupisteks, ribad...
Harry valitakse neljandaks eestvitlejaks. Ta peab tulema kolme raske lesandega toime. Iga lesande juures jb ta peaaegu jnni. Mustade judude vastase kaitse petajaks tuleb Hullsilm Moody. Raamatu lpus toimub nrvekditav kohtumine Voldemortiga, kus saab ka keegi surma... Voldemort tuseb taas. Harry Potter ja fniksi ordu: See raamat pole veel Eestis ilmunud, kuid see peaks ilmuma sgise ja talve vahel. Seda saab ette tellida 31. augustini 2003. Siis on raamatu hind 225 krooni, prast on 295 krooni. Raamatu sisust on kuuldused. Siin nad on: Harry saab teada, miks ta vanemad tapeti. Harry saab teada, miks osad vlurid muutuvad kummitusteks, miks osad mitte. Peaks tulema surm, mis vapustab kiki. Roni el Ginnyl on thtsam osa kui varem. Mrs Figg, kelle juurde Harry viksena jeti on samuti vlur. 6.osa: Kuulduste jrgi peaks sisu olema enam-vhem selline: Pealkiri peaks olema Harry Potter ja leegitsev trvik. See trvik teeb head. Onu Vernon ja tdi
2.1 Toote joonis ja mudelite mõõdud TABEL 1 3 2.2 Mõõtude tabel TABEL 2 Mudel Tõstevõime tonni Laius kuni mm ABCDE 113 1,5 31.5 1900 1190 130 175 520 114 2 315 2100 1260 130 173 520 115 2,5 325 2100 1280 140 185 520 116 3 325 2100 1280 140 1B5 520 117 4 360 2280 1480 145 185 540 118 5 360 2360 1530 155 185 550 118/A 7 385 2450 1630 160 195 550 119 1,5 340 2500 1670 130 195 830 119/A 3 455 2550 1750 135 20.5 875 120 3 670 2710 1790 150 225 1030 120/A 5 670 2710 1790 150 225 1030 121 1,5 340 2J30 1470 130 180 650 122 10 445 2800 1880 215 265 630 122/A 12 445 2800 1890 220 270 630 123 15 450 3000 2030 230 280 630 123/A 20 450 3000 2030 230 280 630 124 15 450 3620 2740 225 275 630 NB: Tabelis toodud suurused ja info on vaid ligikaudne. Tootja jätab omale õiguse teha muudatusi sellest eelnevalt teatamata, välja arvatud ohutusseadmete korral. 3.0 Üldised ohutusnõuded TABEL 3 Õige Vale
MÕÕDUVALIK Puidumüüjatel on tavaliselt lai valik erinevate mõõtude ja kvaliteediga materjale. Allpool olevates tabelites on toodud enimkasutatavate hööveldatud ja hööveldamata puitmaterjalide mõõdud. Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga. Suurused, mida kasutatakse vähem, on tähistatud tühja ringiga. Üldlevinud pikkused on vahemikus 1,85,4 m, samm on 0,3 m. Paksus/laius 50 75 100 125 150 175 200 225 19 22 * * 25 * 32 38 8 44 50 * * 63 75 * 100
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 ...
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 ...
Tallinn- London Tallinn information: Train operators in Internal trains run by Edelarautee: www.edel.ee, Estonia: www.elektriraudtee.ee Sleeper train Tallinn to Moscow: www.gorail.ee Ferry operators to www.Tallink.ee (Stockholm-Tallinn, Helsinki-Tallinn) Estonia: www.tallinksilja.com/en/ (Rostock-Helsinki-Tallinn) Time: GMT+2 (GMT+3 from last Sunday in March to last Saturday in October) Currency: £1 = approx 16.5 Kroons. Tourist information: www.inyourpocket.com/Estonia/ & http://tourism.tallinn.ee. Hotels in Tallinn: www.hostelbookers.com Visas: UK citizens do not need a visa for Estonia for stays of up to 6 months. London information: Area: ...
Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära. Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas
Mis on IATA eesmärk? IATA eesmärk on parandada arusaamasid erinevate valdkondade arvamusliidrite seas lennunduse olulisusest ja tõsta teadmiste hulka kui palju tegelikkuses lennundus toob kaasa kasu nii riikidele endile kui ka kogu globaalsele majandusele Millised on IATA tähtsamad kaubasüsteemid kaubaveol? E-freight, CASS,Cargo2000 Mida kujutab endast e-freight? On süsteem, mille kasutusele võtt vähendaks paberi kasutamist lennutranspordi dokumentatsioonis viies see üle elektrooniliseks. Mida kujutab endast CASS? On süsteem, kus ekspedeerijad ja vedajate vaheline suhtlus käib läbi IATA, mis tagab arvete õigeaegkse laekumise ja vastastiku usalduse tänu sellele Mida kujutab endast Cargo 2000? On süsteem, mille käigus parandatakse lennutranspordi kvaliteeti ja on võimalus jälgida saadetisega seotud toiminguid ja neid korrigeerida. Mitu liigmesriiki on IATAL? 240 liiget Nimeta teisi lennundusega seotud organisatsioone? · ICAO ehk Interna...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
Kokku 930 121540 887 115900 979 1. Arvuta igas reas Summa (=Hind korda Kogus) 2. Summeeri Kogus ja Summa 3. Koosta graafik tabelis toodud Kuuskede müügi dünaamika esiletoomiseks Summa 58500 23000 15200 kuusk 12060 20400 265 129160 260 255 250 245 240 235 230 225 220 215 kogus kuusk kuusk kogus Tulud 372744500 Tululiik Tulu summa Tulu osakaal Maksud 196085000 52.6 Toetused 100126800 26.9 Varade müük 21898000 5.9 Kaupade ja teenuste müük 19243300 5.2
TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome...
aasta mais Mariner 10 ja 2011. aastal MESSENGER. Merkuurilt pole ühtegi märki elust, sest päeval võib seal olla kuni 430℃ sooja ja öösel kuni -180℃ külma. 1.2 Veenus Veenus asub Päikesesüsteemis 2. kohal ja on Maa naaber. Veenus on ainuke planeet, kus Päike tõuseb läänest ja loojub idasse, sest ta pöörleb vastupidi. Üks Veenuse ööpäev kestab sama kaua kui 243 Maa ööpäeva. Ringi ümber Päikese teeb ta 225 Maa ööpäevaga. Veenus on Maa-tüüpi planeet, sest tal on tahke, vulkaaniline ja kraatritega maastik. Veenusel puuduvad kuud ja ringid. Veenust on külastanud üle 40 kosmoselaeva ja 98% Veenusest on kaardistatud. Elust Veenusel pole ühtegi märki, sest kõrge temperatuuri(480℃) tõttu on üsna ebatõenäoline, et seal mingisugust elu eksisteerib. 1.3 Maa Maa on Päikesesüsteemis 3. planeet sellest ka nimetus: “Kolmas kivi Päikesest”. Hetkel on Maa
consist of three professional service branches: the Royal Navy and Royal Marinesthe British Army and the Royal Air Force • The Commander-in-Chief is the British monarch, Elizabeth II, to whom members of the forces swear an oath of allegiance • The UK is an active and regular participant in NATO and other coalition operations • Britain remains one of five recognised nuclear powers, with a total of 225 nuclear warheads Royal Navy • The Royal Navy is a technologically sophisticated naval force, and as of April 2015 consists of 77 commissioned ships • The Surface Fleet consists of amphibious warfare ships, destroyers, frigates, patrol vessels, mine-countermeasure vessels, and other miscellaneous vessels • A submarine service has existed within the Royal Navy for more than 100 years
d d 1956-60 149 364 118 862 30 502 1961-65 111 560 71 059 40 501 1966-70 135 891 93 398 42 493 1971-75 130 389 98 629 31 760 1976-80 114 262 85 864 28 398 1981-85 95 225 67 073 28 152 1986-90 70 381 62 871 7 510 1991-95 14 332 85 773 -71 441 1996-99 5 679 15 895 -10 216 2000-09 17 881 35 582 -17 701 Küüditamisrong 1949. aasta märtsis Keila lähistel 9
Kui elevant kaotab kõik hambad korraga, ei saa ta süüa ning sureb nälga. Seda juhtub sagedamini 70. eluaasta paiku. Elevantide armastatuimad söögiajad on öösel, varahommikul ning õhtul, kuid nad söövad ka käigu pealt. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära 136 l vett. MEEMÄGER Click icon to add picture Click icon to add 1) SUURUS Kõrgus: Ligikaudu 30 cm. picture Pikkus: 6070 cm. Saba pikkus: 2030 cm. Kaal: 816 kg, isased on emastest raskemad. PALJUNEMINE Suguküpsus: Umbes 18
Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50 kontseptsioonil põhinev Golf...
vaher 2 29 108 3132 mänd 3 6 80 480 saar 4 4 87 348 kuusk 2 27 91 2457 tamm 2 35 124 4340 haab 5 34 48 1632 vaher 4 17 97 1649 kask 3 3 75 225 lepp 1 8 78 624 mänd 3 10 80 800 saar 1 11 101 1111 kuusk 3 18 86 1548 tamm 5 16 105 1680 haab 2 35 57 1995 vaher 1 1 113 113 mänd 3 27 80 2160
0 120 10 30 100 155 10 30 150 190 10 30 200 225 10 30 250 260 10 30 300 295 10 30 Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 350 330 10 30
963 Garantiikorras teostatavad parandused - - - - kr - - - - kr 21 97 Hüvitised ja muud tasud - - - - kr 974 Ametiauto kasutamise kulud üldprojektijuht 2 1 4 225 kr 8 450 kr tehn. Personal 2 2 4 225 kr 16 900 kr 975 Mobiiltelefoni kulud üldprojektijuht 2 1 1 200 kr 2 400 kr tehn. Personal 2 2 600 kr 2 400 kr 9 Ehitusplatsi üldkulud kokku 409650 üldkulud kokku 460450 Kokku üldkulu 460450,000
III ja 3. IV 1922 ööpäeva kohta. A. City-keha punktides: 31. III 3. IV 47 Kivisild 32 166 281 26 Rüütli t. 27 166 741 225 24 Riia t. 225 743 B. City ääreosades ja -jäsemeis: 14 Tähe t. 17a 4 284 422 13 Raatuse t. 16a 19 869 627 13
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
25. Iseloomustage Merkuuri liikumist. pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. 26. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Teleskoobis suur, hele - pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist. 27. Iseloomustage Veenuse liikumist. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva 28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik. 29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? "Maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
