C L L nr. V A W V V V V V 1. 15 1.2 18 12 12 87 117 114 27 28 121 1708 169 0.97 13 0 8 7 4 4 8 4 2. 15 1.0 12 10 10 19 141 111 88 52 86 2256 225 0.78 31 0 6 5 1 1 2 6 6 Tabel 3. Pingeresonants Katse C Mõõdetud Arvutatud nr. F U I P UL Uc z cos V A W V V 1. 20 30 0.48 4 46 76 62.5 0.278 74 2
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Maapirn, Baklazaan, Paprika Referaat Juhendaja: ****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................2 Maapirn e. Topinambur.............................................................................................................................................2 Baklazaan..................................................................................................................................................................3 Paprika............
Arvutiprogrammi rahalise karistusega Autoriõiguste karistatakse füüsilist ebaseadusliku 50 000 kuni 250 000 rikkumist takistava isikut rahalise karistuse füüsilise kasutamise 000 krooni (KarS § tehnilise või kuni kolme aastase või valdamise eest 222 märgiga 1 lg 2 ja kaitsemeetme vangistusega (KarS § ärilisel eesmärgil KarS § 44 lg 8). ebaseadusliku 225 lg 1). Seejuures Seejuures kõrvaldamise või konfiskeerib kohus konfiskeerib kohus sellise süüteo toimepanemise süüteo kaitsemeetme vahetuks objektiks toimepanemise kõrvaldamiseks olnud eseme. vahetuks objektiks mõeldud vahendi olnud eseme
Koht Linn Rahvaarv Pindala Rahvastiku (omavalitsus (km²) tihedus ) (in/km²) 1. Tky (23 8 391 000 616,65 13 500 eriringkonda ) 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281
2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. 20 PIKIMAT JÕGE
152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud
VYKK Referaat Nõuded veokorraldajale Janek Kasak VA 10 Vana-Võidu 2013 Nõuded veokorraldajale Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete ...
Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk- Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. -2- Kõrvits...
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-2034...
0,01 2 250 243 2 10 0,095 1,6 0,11 19,8 5 3 250 241 4 10 0,12 0,04 4,3 0,29 39,6 4 250 235 10 10 0,13 0,05 5,4 0,36 99,0 5 250 225 20 10 0,13 0,05 5,4 0,36 198,0 6 250 205 40 10 0,14 0,06 6,5 0,43 396,0 7 250 125 120 10 0,15 0,07 7,6 0,51 1188,1 8 250 85 160 10 0,14 0,06 6,5 0,43 1584,2 9 250 45 200 10 0,16 0,08 8,7 0,58 1980,2 Reaktsioonikiiruse sõltuvusest substraadi kontsentratsioonist
Tekkiva mõõtevea ti-t0 põhjustab katsetaja. Mõõtetulemused tabelina t0=5722ms Katse ti t t =ti -t (ti -t) 2 t0 t= ti- (ti- t0)2 nr. t0 1 5994 5704,2 289,72 83937,6 5722 272 73984 8 8 2 5737 5704,2 32,72 1070,59 5722 15 225 8 8 3 5703 5704,2 -1,28 1,6384 5722 -19 361 8 4 5716 5704,2 11,72 137,358 5722 -6 36 8 4 5 5749 5704,2 44,72 1999,87 5722 27 729 8 8 6 5766 5704,2 61,72 3809,35 5722 44 1936
nr. (peak) U [mV] teoreetiline [kHz] teoreetiline kõrgus sagedus f U[mV] [kHz] 1 45,3400± 0,4534 63,66 mV 74,400000±0,000372 75 2 15,1200±0,1512 21,22 mV 225,600000±0,001128 225 3 8,3600±0,0836 12,73 mV 379,600000±0,00189 375 8 4 6,400±0,064 9,09 mV 526,600000±0,00263 525 3 Nelinurksignaali korral spektrikomponendid avalduvad: u(t) = 4A/(sint + 1/3 sin3t + 1/5 sin5t ...) = 2f = 2/T 4.) Mõõtsime sagedusmoduleeritud (FM) signaali spektrit
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
Mandlid 2,5 0 0 0 0 500 <= 500 g Rosinad 0 2 0 0 0 100 <= 400 g Juust 0 0 3 0 0 600 <= 600 g Pähklid 0 0 0 3 0 225 <= 300 g Kookoshelbed 0 0 0 0 4 0 <= 300 g Tööaeg 3 3 3 6 3 1800 <= 1800 min Müügimaht 0 1 1 0 1 250 <= 250 tk Kasum (sihifun.) 0,2 0,26 0,3 0,22 0,22 129,5 --> max
Ehituspuidu terminid Kantpuit Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud. Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud) Hööveltamata sulund Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm Pla...
Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutuse...
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
Õpilane5 51 92 14 2 12 144 Õpilane6 62 83 8 5 3 9 Õpilane7 56 61 11 15 -4 16 Õpilane8 83 85 6 4 2 4 Õpilane9 90 52 3 18 -15 225 Õpilane10 60 82 9 6 3 9 Õpilane11 85 42 5 19 -14 196 Õpilane12 43 59 16 17 -1 1 Õpilane13 36 66 18 11 7 49 Õpilane14 94 60 1 16 -15 225
Õpilane6 62 83 8 5 3 9 > > 1 0 Õpilane7 56 61 11 15 -4 16 < < 1 0 Õpilane8 83 85 6 4 2 4 > > 1 0 Õpilane9 90 52 3 18 -15 225 > < 0 1 Õpilane10 60 82 9 6 3 9 < > 0 1 Õpilane11 85 42 5 19 -14 196 > < 0 1 Õpilane12 43 59 16 17 -1 1 < < 1 0
$G$21 mandlid arvutuslik 500 $G$21<=$I$21 $G$22 rosinad arvutuslik 100 $G$22<=$I$22 $G$23 juust arvutuslik 600 $G$23<=$I$23 $G$24 pähklid arvutuslik 225 $G$24<=$I$24 $G$25 kookoshelbed arvutuslik 0 $G$25<=$I$25 $G$26 tööaeg arvutuslik 1800 $G$26<=$I$26 $G$27 rosina,juustu ja kookoshelvestega kookide müügimaht arvutuslik 250 $G$27<=$I$27 er Constraints, Assume NonNegative Integer Contin Contin Contin Contin Contin
Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Kuna meie ekspeditsioon kulgeb valdavalt mööda mandrijääd, ei kohta me loodetavasti rannikuil toitu jahtivat jääkaru. Samas loodame ekspeditsiooni lõpuosas saada osa Gröönimaa elusloodusest ja ehk õnnestub kohata mõnda põtra või muud looma. http://www.greenland-guide.gl/animal_life.htm ehk siis loomade pildid ja txt
Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenuse orbit ja pöörlemine Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, ning alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Kuna Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud
), 0), ), 0), ml mV ml mV 0 2,11 211 18 6,58 658 0,5 6 12 0,5 2,14 214 0,5 3 6 18,5 6,65 665 0,5 7 14 1 2,18 218 0,5 4 8 19 6,72 672 0,5 7 14 1,5 2,21 221 0,5 3 6 19,5 6,77 677 0,5 5 10 2 2,25 225 0,5 4 8 20 6,84 684 0,5 7 14 2,5 2,29 229 0,5 4 8 20,5 6,92 692 0,5 8 16 3 2,33 233 0,5 4 8 21 6,98 698 0,5 6 12 3,5 2,37 237 0,5 4 8 21,5 7,01 701 0,5 3 6 4 2,41 241 0,5 4 8 22 7,09 709 0,5 8 16 4,5 2,45 245 0,5 4 8 22,5 7,17 717 0,5 8 16
PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult (väiksemate kogustena) ja kasutatakse siis vastavalt igapäevasele vajadusele. Aja säästmiseks võib puljongi valmistada ka erinevatest tööstuslikest valmispuljongitest (puljongipulbrid, puljongiku...
Fifth level VEENUS Maaga peaaegu ühesuurune ja meile lähim planeet Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Pöörleb vastupidises suunas Veenus ja maa on õekesed, kelle elu ja arenguteed on täiesti erinevad. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pilte Veenusest MAA Ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu
Tavaliselt sünnib 22 kuu pärast üks elevandipoeg. Elevandipoeg kaalub umbes 110 kilogrammi ja on ligikaudu 85 sentimeetrit pikk. Ema toidab poega kaks aastat, vahel ka kauem. Pärast järgmise elevandipoja sündi saab temast karja liige. Emaelevant sünnitab poja tavaliselt kord nelja aasta jooksul. Harilikult on tal kolm või kaks erinevast vanusest poega. Kui poegi ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks. Huvitavat: Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kilogrammi taimi ja võivad korraga ära juua kuni 136 liitrit vett. Elevant jookseb kiiremini kui inimene. Kui mõnel kuival aastal napib vett, otsivad elevandid vett, kaevates ärakuivanud jõgede sängidesse auke. Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 meetrit pikk ning kaalus peaaegu 105 kg Põhiandmed: Kõrgus: isastel kuni 3 meetrit, emastel veidi vähem Kaal: isased kaaluvad kuni 6 tonni ja emased 4 tonni Suguküpsus: 14-15 aastaselt
2. Parkimine ? Kõige tähtsam, et seaduseandja näeb ette, parkimiskoha saab kokku leppida kokkuleppel. Ei saa otsustada häälteenamusega koosolekul. Tuleb kokku leppida tulenevalt § 12 (1). 3. Märge kinnisturaamatusse - Kehtivus AÕS § 79 (2) ja § 81 (2). AÕS § 63 (1) p 4. 4. Hüpoteegipidaja nõusolek (tegemist on veel ühishüpoteek) - § 356 (1) 5. Jah, saab kanda küll. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 6. ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest.
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa
201 Hit 202 Blocking stick 203 Lifting stick 204 Incorrect kick 205 High kick 206 High stick 207 Incorrect push 208 Tackle/Trip 209 Holding 210 Obstruction 211 Incorrect distance 212 Lying play 213 Hands 214 Header 215 Incorrect substitution 216 Too many players on the field 217 Repeated offences 218 Delaying the game 219 Protesting 220 Inc.entering the rink 221 Inc.equipment 222 Measuring stick 223 Inc.numbering 224 Play without stick 225 Non-removal of broken stick 226 Penalty at penalty shot 501 Violent Hit 502 Dangerous play 503 Hooking 504 Roughing 505 Repeated offences 101 Unsports.behaviour 301 M1, 302 M2, 303 M3, 401 Time Out, 402 Penalty shot. PP Power play, SH Short handed, ESH Equally short handed, DP Delayed penalty, PS Penalty shot, MPS Missed penalty shot, WG Without goalkeeper, EN Empty net, OG Own goal, ET Extra time Competition ...
- NK 100% MK 60% JT 150 000.- 40% NK - 100% PK 50 000.-_____ __ 150 000 JT - 40% EBIT 100 000.- NK= 375 000.- MK= 375 000- 150 000= 225 000 3. Missugust arvestussüsteemi kasutab finantsarvesus ja missugust juhtimisarvestus? Finantsarvestus kasutab kahekordset kirjendamist, juhtimisarvestus kasutab mitme-suguseid erinevaid süsteeme (nii ühekordne- kui ka kahekordne kirjendamine) 4. Tootmiskulud on: a) perioodikulud b) tootekulud c) põhimaterjali ja töötlemiskulud d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. ...
MEETODID Vaatluses jälgiti inimese, kes ostavad endale arvloteriisid Bingo ja Viking lotopileteid. Vaatlus toimus Tartu linnas ühes Selveri infoletis, terve müügipäeva vältel. Müügipäev sai valitud eelnevalt uuritud erinevat suuruste jacpoti müüginädala aruannete põhjal, mis kajastas kõige suurema aktiivsusega müügipäeva ostjate poolt. Vaatlust teostati kolmapäeval 10 tunni jooksul kella 9-st kuni kella 19-ni. Valimi mahuks kujunes 225 inimest. Vaatlust teostati vaatlusprotokolli abil, millele oli märgitud vaadeldavate inimeste sugu, vanus ja ostetud piletite kogused. Samuti on lisatud vaatluse ajavahemikud, peale 30 inimese möödumist. Täidetud protokollid sisestati tabeltöötlusprogramm MS Excel, mille abil viidi läbi ka suurem osa andmete analüüsist. Vaatlusprotokollid asuvad Lisa 1. 4
k kirbuturu loomiseks Riiulid 50tk 20 1000 EAS Vajalik osa kirbuturu loomiseks Tarvikud(paberid, käärid, 15tk 15 225 EAS Vajalik kliendi kleepsud, hinnasildid, rahulolu tagamiseks Turvaelemendid 40tk 4 60 Omakapi Kliendi tal rahulolu tagamiseks Kassasüsteem(Compucash) 1tk 750 750 EAS Vajalik osa
3.8 Ostetud teenused Tabel 7. Ostetud teenused Nimetus Arv Hind Maksumus Raamatupidamisteenus 1 1500 kr 1500 kr Autohooldusteenus 1 1500 kr 1500 kr Kontoritehnika hoolduskulud 1 1000 kr 1000 kr 4500 kr Allikad: www.tk8.com 16 3.9 Kindlustus Firmas oleva auto kohustusliku liikluskindlustuse maksumus on 225 krooni ja kaskokindlustus on 900 krooni kuus. Kuukulu kokku on 900+225=1125 krooni. 17 3.10 Tööjõukulu Ettevõttes töötab neli töötajat: juhataja-arhitekt, kaks täiskohaga arhitekti ja 0,3 kohaga koristaja Tabel 8. Tööjõukulu Amet Koormus Palk Sotsiaalmaks Kokku 33% ja 1,4 %
VENE-TÜRGI SÕDA Referaat Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks...
Tallinna Kutsehariduskeskus Kokk 08 3Retsepti Anna Bõrdõk Juhendaja: Aili Ehala Tallinn 1 Sisukord: Maroko lambahautis.............................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on...
RAKETISED, TELLINGUD JA TÖÖLAVAD 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (raketised, töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike puidust abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust tellinguid ja töölavasid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ,,Ehitamise alused", ,,Töökeskkonna ohutus", ,,Puidu töötlemine". 3. Õppesisu 3.1. RAKETISED. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine. Ääretugevdusega plaadi raketise ehitamine ja paigaldamine. Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ...
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 mi...
Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritan...
Erinevad maksud 13 000 Eur Töötajate koolitused 3000 Eur Kokku 23 000 Eur Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Kütus 150 Eur 150 Eur 150 Eur 450 Eur Toidukaup 40 Eur 40 Eur 40 Eur 40 Eur Muud kulutused 20 Eur 25 Eur 15 Eur 20 Eur Kokku 210 Eur 225 Eur 205 Eur 510 Eur 16. Investeeringute allikad. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Väimela 2011 9 17. Tegevuskulud. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud
3. MUDELID 3.1. Praegused Audi A1 Audi A2 Audi A3 Audi A4 Audi A5 Audi A6 Audi A7 Audi A8 Audi Q5 Audi Q7 Audi Allroad Quattro Audi RS4 Audi R8 Audi S1 Audi S3 Audi S4 Audi S5 Audi S6 Audi S8 (1999) Audi TT Audi RS 1.1. Endised Audi Alpensieger (1914) Audi Front (1935) Audi Front UW 2 Liter (1933-1934) Audi Front UW 225 Spezial-Cabrio (1935-1938) Audi 50 Audi 60 L (1968-1972) Audi 80 Audi 100 Audi 100 GL (1971-1974) Audi 100 Coupé (1970-1976) Audi 100 Coupé S Audi 920 (1938-1940) Audi Quattro coupe Audi V8 Audi S2 Audi RS2 9 Audi A2 10 KOKKUVÕTE Tänaseks on Audi AG-st saanud ettevõte, kelle poolt väljatöötatud tehnoloogiad on autotööstuses
1 cm) 5" 3,2" IPS Mõõtmed 123,8 x 58,6 x 7,6 mm 136,6 x 69,8 x 7,9 102,6 x 61,1 x 11,9 mm mm Kaal 112 g 130 g 107 g Kõneaeg 8 tundi Kuni 17 h (2G) Kuni 11 h 30 min (2G) / kuni 10 h (3G) Ooteaeg 225 tundi Kuni 350 h (2G) Kuni 608 h (2G) / kuni 700 h (3G) Operatiivmälu 1GB 2 GB 512 MB Sisemälu 32 GB 16 GB 4 GB Mälukaardi pesa Ei microSD, kuni 64 microSD, kuni 32 GB GB
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp • kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp Relva peab käsitlema hoolikalt! Relva ei tohi suunata inimese poole! Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul) Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku! 1. Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud 2. Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu. Haavlipüssi laskeul...
2 250 243 2 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,06 1,087 0,07 3 250 241 4 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,08 3,261 0,22 4 250 235 10 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,1 5,435 0,36 5 250 225 20 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,11 6,522 0,43 6 250 205 40 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,1 5,435 0,36 7 250 125 120 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,12 7,609 0,51 8 250 85 160 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,12 7,609 0,51
7 1 7 49 84 2854,65 10 2 20 200 68 1352,76 11 1 11 121 84 2560,41 12 2 24 288 68 1074,52 15 1 15 225 84 771,728 20 1 20 400 4 664,608 22 1 22 484 4 565,488 24 1 24 576 4 1037,85 25 2 50 1250 68 474,368
51 3609.10 5 2 10 50 1 6 1 6 36 1720.59 7 1 7 49 1638.63 2809.50 10 2 20 200 1 11 1 11 121 1330.79 2517.66 12 2 24 288 1 15 1 15 225 1054.95 929.030 17 1 17 289 4 755.150 20 1 20 400 4 649.230 22 1 22 484 4 599.270 23 1 23 529 4 551.310 24 1 24 576 4
15-st tolleks ajaks maaelanikud 1937 andis riigivanem omakogurahvas- veel 72% dekreediga säilinud alevist 14 (Antsla, Elva, Jõgeva, tikust, 1940. aastaks langes vallaseaduse, mis aga nendejättis Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Arvuliselt % Arvuliselt % 1922 778 967 72,1 301 585 27,9 1934 764 409 68,6 349 834 31,4 1940 750 225 66,8 372 125 33,2 Rahvaarvu kasv aastail 1920-38 Aasta 1920 1922 1928 1934 1938 Elanikke 1 060 000 1 107 059 1 116 553 1 126 413 1 133 940 Sündimus, suremus, loomulik iive, rändesaldo ja koguiive aastail 1920-40 Eesti rahvuslik koosseis oli
a b h [kg/m3] 26 Mullbetoon 151 149 152 3419,8 2240 657 Tabel 4.2 Kipsplaadi tihedus Proovikeha Materjali Proovikeha Proovikeha Proovikeha Proovikeha number nimetus mõõtmed [mm] maht [cm3] mass [g] tihedus a b h [kg/m3] 27 Kipsplaat 225 133 13 289 394 819 4.3. Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht Vbr [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ning arvutatakse valemiga: Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3] m proovikeha mass õhus [g]
4. Töötehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja graafikute koostamine. 5. Peamiste tehnilis-majanduslike näitajate ning farmi maksumuse arvutamine. 6. Kokkuvõtte tegemine. 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 300 tinglooma. Tingloomad 300 Lüpsiveised 300 · 0,75 = 225 Kinnisveised 300 · 0,18 = 54 Poegivad veised 300 · 0,12 = 36 Tiined mullikad 300 · 0,12 =36 Ternesvasikad 300 · 0,06 = 18 Veiste arv on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Karja struktuur 300 tinglooma korral Veiste rühm Tegur Veiste arv (tk) Lüpsiveised 0,75 225 Kinnisveised 0,18 54
· PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, (kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja koerarakendiga sõites mässitakse sageli end põhjapõdra nahkadesse. JÄÄKARUD: elavad ülekaalukalt Põhja- ja Ida-Gröönimaal, kuid tulevad lahtimurdunud jääkamakatel triivides ka lõunasse. · LOOMAD VEES Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. · VAALADEST: Gröönimaal saab vaalu jälgida isegi tänavatel ja hotellitubades, sest hilissuvel ja varasügisel ujuvad vaalad kalda lähedale ja isegi sadamatesse. Vaalu on palju erinevaid liike, nende seas sinivaal, küürselg-vaal ja Gröönimaa vaal. +HÜLGED Kaks miljonit hüljest elavad Gröönimaa vetes Rahvuspark · Gröönimaa loodeosas paikneb kaitstud rahvuspark
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
