Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lennutransport - spikker (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on IATA tähtsamad kaubasüsteemid kaubaveol?
  • Mida kujutab endast e-freight?
  • Mida kujutab endast CASS?
  • Mida kujutab endast Cargo 2000?
  • Mitu liigmesriiki on IATAL?
  • Mida kujutavad endast Road feederid?
  • Milleks nad kasulikud on ?
  • Kes loovad ja haldavad lennujulgestiku reeglistiku?
  • Mida kujutab endast DGR?
  • Mida sisaldab DGR?
  • Milleks on vaja kogumikku Tact rules tariff?
  • Milliseid andmeid sealt leiab?
  • Kui palju kaalub 1 cbm kilogrammides mahukaalu tingimuse alusel?
  • Milleks tuleb välja arvutada murdepunkt e breakpoint?
  • Kuidas lennukid jagunevad?
  • Kuidas lennukid suuruse järgi jagunevad?
  • Kuidas eristada wide-body ja narrow-body lennukeid?
Mis on IATA eesmärk?
IATA eesmärk on parandada arusaamasid erinevate valdkondade arvamusliidrite seas lennunduse olulisusest ja tõsta teadmiste hulka kui palju tegelikkuses lennundus toob kaasa kasu nii riikidele endile kui ka kogu globaalsele majandusele
Millised on IATA tähtsamad kaubasüsteemid kaubaveol? E-freight, CASS ,Cargo2000
Mida kujutab endast e-freight? On süsteem, mille kasutusele võtt vähendaks paberi kasutamist lennutranspordi dokumentatsioonis viies see üle elektrooniliseks.
Mida kujutab endast CASS? On süsteem, kus ekspedeerijad ja vedajate vaheline suhtlus käib läbi IATA, mis tagab arvete õigeaegkse laekumise ja vastastiku usalduse tänu sellele
Mida kujutab endast Cargo 2000?
On süsteem, mille käigus parandatakse lennutranspordi kvaliteeti ja on võimalus jälgida saadetisega seotud toiminguid ja neid korrigeerida .
Mitu liigmesriiki on IATAL? 240 liiget
Nimeta teisi lennundusega seotud organisatsioone?
ICAO ehk International Civil Aviation Organization. Tegemist on ÜRO spetsiaalne 1945 aastal loodud tsiviillennunduse arendamiseks möeldud agentuur . Loomise aastal 27 ametnikku , hetkel üle 800 ametnikku
ECAC ehk European Civil Aviation Council. Loodi 1955 aastal eesmärgiga arendada tsiviillennundust ja selle ohutust Euroopas. Tegevus toimub põimitult ICAO-ga
JAA ehk Joint Aviation Authority . Loodi 1989 aastal ning sisuliselt on seeJAA olulised tegevusalad:
1. JAR ehk Joint Aviation Regulations. Tegeleb reeglite väljatöötamisega, mis puudutab õhusöidukite konstrueerimist, tootmist, tehnilist teenindamist ja käitamist
2. ACI ehk Airport Council International. Tegeleb lennujaamade vahelise koostöö arendamisega, ohutuse ja julgestuse töstmisega.
Mis on HUB? Tsentraallennujaam
Mida kujutavad endast Road feederid? Milleks nad kasulikud on ? Road feederid on veoautod, millel on lennule omane kood, mis veavad kauba kokku hubidesse, kus toimub lend järgmisesse Hubi. Need hoiavad kokku kulusid ja muudavad lennutranspordi kombineerituks.
Nimeta euroopa suurimad HUBe. CDG, AMS, FRA,LHR, LUX
Nimeta Eestiga seotud regioonilisi HUBe. HEL, ARN, CHP,
Ekspedeerija garanteerib lennufirmale:
a)korrektsed saadetise andmed (kaal, mõõdud)
b) saadetis on füüsiliselt lennutranspordiks sobilik ja markeeritud
c) saatedokumendid on valmistatud korrektselt ja reeglite päraselt
d) teenuste eest tasumise (isegi kui Saatja ei tasu ekspedeerijale)
Muuhulgas oskab ekspedeerija:
  • Lugeda lennugraafikuid
  • Töötada TACT ruels kogumikuga
  • Tunda lennukite võtmenäitajad ja lugeda tehnikat tutvustavat materjali

Nimeta põhilisi konvensioone lennutranspordis.

Nimeta kaks põhilisemat võimalust lugeda lennugraafikuid.

Mis on OAG?
Antakse välja 2 kuulise kehtivuse ajaga . Sisu annab ülevaate:
1. Graafikutest
2. Lennufirmade koodidest
3. Lennunumbritest
4. Lennujaamadest
Kes loovad ja haldavad lennujulgestiku reeglistiku?
  • ICAO
  • IATA
  • Riikide lennuametite töörühmad
  • Euroopa Liit
    5. Teatud olukordades võivad ka lennujaamad eraldiseisvalt kehtestada kohalikke reegleid kui ned on vajalikud turvalisuse tagamiseks. Millist infot vajab lennufirma ekspedeerijalt broneeriunguks?
    • Lennupileti number
    • Saadetise sihtkoht
    • Saadetise kohtade arv
    • Saadetise kaal
    • Saadetise pakkeüksuste mõõdud
    • Soovitud väljalend( lennud ) või transiitaeg
    • Erilepingute puhul (kliendid ja hinnad) ka spetsiaalviide

    Nimeta lennukauba saatmise põhilised osapooled.
    • Kauba tegelik Saatja
    • Ekspedeerija
    • Lennufirma või volitatud esindaja ( GSSA )
    • Lennufirma terminali käsitleja
    • Lennujaama turvakontroll
    • Toll
    • Lennufirma lennuki maapealne käsitleja
    • Kauba tegelik Saaja

    Nimeta tegevused, mis on seotud kaubasaadetisega.
    • Ekspedeerija saadab vormikohase broneeringu lennufirmale
    • Lennufirma broneerib ja annab lennuinformatsiooni antud andmetel
    • Ekspedeerija koostab lennupileti, komplekteerib dokumendid (TOLL)
    • Ekspedeerija markeerib kauba ning viib lennujaama
    • Lennufirma käsitlusagent kontrollib saadetise ja aktsepteerib veoks
    • Saadetis läbib vajadusel eksport tolli
    • Saadetis läbib turvakontrolli ja valmistatakse ette lennuks
    • Lennufirma maapealne käsitleja viib kauba lennukisse
    • LEND ( otselennud, transfers jne)
    • Kauba saabumisel toimetab maapealne käsitleja selle terminali
    • Lennufirma käsitlusagent võtab kauba terminali ning valmistab ette loovutuseks
    • Lennufirma käsitlusagent saadab saabumisteate vastuvõtjale
    • Saadetis läbib vajadusel import tolli
    • Saadetis loovutatakse vastuvõtjale

    Mida kujutab endast DGR?
    Ohtlike kaupade regulatsioonid , mida uuendatakse igal aastal. IATA DGR on kohustuslik kõigile osapooltele – kaubasaatja , ekspedeerija, lennufirma, maapealsed operaatorid. Nad läbivad spetsiaalse koolituse ja õpivad antud kogumikku lehitsema. Selles kogumikus leiab info, millised kaubad on lennukipardal keelatud ja kuidas teisi kaupu, mis antud kategooriasse kuuluvad pakendada ja käsitleda. Ohtliku kauba saadetisega peab kaasas olema korrektne DGR deklaratsioon . Kauba saatja vormistab üldjuhul DGR deklaratsiooni kahes originaaleksemplaris.
    Mida sisaldab DGR?
    • Ohtliku aine korrektne identifitseerimine – igal ohtlikul ainel on konkreetne UN- või ID-number ja klass/ divisjon
    • Ohtliku aine pakendi maksimumkogused transpordiks reisi- ja kaubalennukitel
    • Nõuded ohtliku aine pakendamisele ja märgistamisele
    • Nõuded ohtliku aine saadetise dokumentatsioonile
    • Nõuded ohtliku aine saadetise käsitlemisele ja laadimisele
    • Riiklikud ja lennufirmapõhised erisused
    • Muud ohtlikke aineid puudutavad erandid ja reeglid

    Milleks on vaja kogumikku Tact rules & tariff? Milliseid andmeid sealt leiab?
    See on kogumik, mis sisaldab ekspedeerijale vajalikku ning detailset infot:
  • Lennujaamadest
  • Lennukompaniidest
  • Spetsiifilistest käsitlusterminitest
  • Juhenditest lennupileti täitmisel
  • Riikide eripäradest ja reeglitest
  • Lennufirmade eripäradest ja reeglitest
  • Lennufirmade omavahelistest suhetest
    Tegemist on lennutranspordis ühe olulisima töövahendiga. Antud kogumikku uuendatakse kaks korda aastas- aprillis ja oktoobris. Kõik lennukauba saatjad peavad lähtuma antud TACT Rules väljatoodud reeglitest ning hindadest nii lennupileti koostamisel kui ka üldiselt kauba saatmisel.
    Kui palju kaalub 1 cbm kilogrammides mahukaalu tingimuse alusel? 167 kg
    Nimeta kasutatavad tariifid ja iseloomusta neid.
  • Minimum Charge (M) – transpordi eest võetav miinimumtasu .
  • General cargo rates/General commodity rate (N) – tariifide vahemik, mida kasutatakse saadetiste puhul, mis on kaaluga kuni 45 kg.
  • Quantity rates – tariifide vahemik, mida kasutatakse saadetiste puhul, mis on kaaluga +45, +100, +250, +500, +1000. Märgitakse 45 või 250 jne.
  • Specific commodity rates – hinnad mida kasutatakse teatud suundadel kaubavahtuse arendamiseks ning mis on kinnitatud IATA poolt. Kasutada tuleb Specific commodity koode. (Enamasti on need soodustused)
  • Class rates – hinnad, mida kasutatakse saadetistel, mis vajavad erilist hoolt, tähelepanu või töötlust. Sisuliselt on tegemist juurdehindlusega. Saadetse näited: väärissaadetised, loomad, surnukehad, ohtlikud kaubad.
  • Special rates for consignments presented in ULD – hinnad saadetistele, mis antakse üle lennukompaniile lennualustel või lennujonteinerites.
  • TACT kogumikust leiab hinnad ka nendesse sihtkohtadesse, kuhu on vaja hind konstrueerida („General list of add-ons“, kus on hinnad per kg, mis tuleb juurde arvestada TACT hinnale, mis on kehtivaks „ transfer “ lennujaamade vahel).
    Milleks tuleb välja arvutada murdepunkt e breakpoint ?
    Kuna mõned kogused on soodsamad kui neid raskemana dokumenteerida.
    Kuidas lennukid jagunevad?
  • Turbopropeller lennukid
  • Reaktiiv - / kombineeritud mootoriga lennukid
    Kuidas lennukid suuruse järgi jagunevad?
  • Wide - body
  • Narrow -body
  • Freighters
    Kuidas eristada wide-body ja narrow-body lennukeid?
  • Wide-body lennukitel on 2 vahekäiku
  • Narrow-body lennukitel on 1 vahekäik
    Lennukid
    Boeing 737(narrow)- ukse kõrgus 84 cm
    Boeing 757(narrow)- ukse kõrgus 105 cm
    Boeing 767, 777, 787 Dream liner , 747 (wide)–pallatiseeritud, ukse kõrgus 160 cm
    Boeing 747 laetakse eritehnikaga (platvormtõstuk)
    Airbus 320 seeria (narrow) ukse kõrgus 100-110cm
    Airbus 330, 340, 380 seeria (wide)-ukse kõrgus 160 cm
    Freigtherid
    Boeing 747 F Side Door 300 cm , Nose Door 244 cm; Lower deck 160 cm. Lennukis on 33 positsiooni
    MD11- Main deck 245 cm Lower deck 160cm
    Rasketehnika
    An-124 kandevõime 120t
    An-225 kandevõime 250t (maailmas ainult kaks eksemplari, üks militaarses kasutuses)
    Laadimistehnika
    Lintlaadur- lahtise kauba laadimiseks ( pagas )
    Platvormtõstuk
    Lennualuste ja lennukonteinerite kärud ( Dolly ) Konteinerid ja alused liigutatakse kärudele ja maha nii terminalis kuilennuki juures rullikute abil.
  • Lennutransport - spikker #1 Lennutransport - spikker #2 Lennutransport - spikker #3 Lennutransport - spikker #4 Lennutransport - spikker #5 Lennutransport - spikker #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Loloo Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Laondus ja veokorraldus
    114
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

    Laomajandus
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

    Logistika alused
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun