JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL §225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht: 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89; 2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. §226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1) andma abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ...
Statistiline tõenäosus 1) Uurisin, mitu patja on inimestel voodis. 2) Uurimuse viisin läbi internetis, kasutades erinevaid sotsiaalvõrgustikke (Facebook, Twitter). 3) Kogumi maht: 93 4) Statistiline rida: 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 1, 1, 1, 0, 1, 2, 1, 7, 0, 1, 1, 2, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 5, 4, 1, 3, 1, 1, 1, 1, 1, 3, 2, 5, 1, 1, 0, 0, 1, 1, 2, 4, 3, 0, 3, 2, 1, 2, 2, 1, 1, 2, 2, 3, 1, 4, 1, 2, 3, 1, 1, 1, 2, 4, 5, 1, 2, 2, 2, 1, 2, 1, 5, 4, 1, 3, 2, 3, 2, 1, 2, 3, 5, 1, 1, 2, 1, 1, 2, 0 5) Variatsioonirida: 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 7 6) Variatsioonirea ulatus: 6 7) Sagedusjaotustabel koos hälvetega: xi fi ...
Läbipaistva aine mõju valguse levimisele *VALGUSE LEVIMISEKIIRUSE MÄÄRAMINE Valgus levib 300 000 km/s õhus ja 225 000 km/s vees. Valgus aasta vahemaa mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Kõikide läbipaistvate ainete ning õhu tühja ruumi üldnimetuseks valgus õpetuses on optiline keskond. Optilise keskkonna moodustavad õhk, vesi, klaas jne. Optilist keskonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil.
. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Saare lõunaosas kasvab üksikult madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid ja samblikke. Orgudes esineb kohati isegi üsna lopsakaid niite. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida.
VITAMIIN E Koit Roots Tp - 13 Vitamiin E ehk tokoferoolid on E- vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Keemiline valem: C29H50O2 Molaarmass: 430,72 Vitamiini puuduse sümptomid. • Rasvane väljaheide. • Krooniline kõhulahtisus. • Võimetus eritada sappi. Milleks meile vaja? • Aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende talitlus. • Toetab punaste vereliblede teket. • Aitab tagada raua, seleeni, A- ja K-vitamiini varusid organismis. • Alzheimeri tõve sümptomeid leevendada aitav toime. • Võib kasu olla ka suhkruhaigusega kaasnevate, eriti silmadega seotud kahjustuste ennetamisel. Kestev E-vitamiini puudus võib põhjustada täiskasvanuil: *spermat...
0000 0 0.02 0.04 0.06 0.08 0.1 0.12 0.14 0.16 Mõõtepooli kaugus solenoidi keskpunktist, m Ue(-x), mV Ūe(x), mV fexp(x) ft(x) Δf(x) δ B(x), T 230 230 0.9011 0.8797 0.0214 0.0243 0.00130 225 226.5 0.8874 0.8720 0.0154 0.0176 0.00129 220 221 0.8658 0.8466 0.0193 0.0228 0.00125 210 210 0.8227 0.7956 0.0271 0.0341 0.00118 185 185 0.7248 0.7065 0.0183 0.0259 0.00105
2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s your chance! Kahju Miljonid inimesed 11 nest riigist jäid koduta, mistõttu loetakse seda tsunamit kõige
ööpäevaga Merkuuri pind sarnaneb Kuu omaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke Väga hõreda atmosfääri pärast kõigub temperatuur suuresti: päeval on 350°C, öösel kuni -170°C Veenus On mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga Veenus teeb ühe täistiiru ümber Päikese 225 Maa ööpäevaga Veenusel on väga tihe atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist. Seetõttu on planeedi pinnal väga kõrge temperatuur (470°C) Maa Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning 1% ulatusest teistest gaasidest Maal kulub ümber päikese ühe täistiiru tegemiseks 365,26 päeva Alates Maast on kõigil planeetitel kaaslased.
Arutelu minu toitumisest Mina arvan, et ma toitun ebatervislikult. Hommikuti söön kalamarjavõileiba (226 kcal) ja joon gaasidega vett (0 kcal), peaksin sööma putru (3 lusikat 132kcal) ja jooma piima (104 kcal). Tavaliselt hommikuti ma ei taha süüa, kuid ma söön ikkagi. Minu halb harjumus on see, et eelistan hommikuti magusat pudrule. Väiksena sõin palju putru ja ma arvan, et olen oma nn. pudruisu ära söönud. Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla). Samas kui ma jõuan koju siis söön ma palju suppi või makarone (278 kcal). Halb harjumus on see, et ma söön päevasel ajal palju magusat. Päeval peaksin sööma koolitoitu, mitte aga magusat. Õhtul söön kartuliputru (166 kcal) koos hakklihasoustiga (200 kcal) + praeliha ( 270 kcal) ja joon kõrvale piima (104 kca...
Sri Lanka Geograafiline Asukoht · Sri Lanka on saareriik India ookeanis, Hindustani poolsaarest lõuna pool. Sri Lanka asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel · Riigi pindala on 65 610 km², maksimaalne kaugus põhjast lõunasse 445 ja läänest itta 225 km. · Mägede keskmine kõrgus on 1000-2000 m üle merepinna. Saare kõrgeim mägi on Pidurutalagala 2524 m. · Sri Lanka inimasustus on tihedaim maa lääne- ja edelaosas. Seal asuvad ka riigi suuremad ja tähtsamad linnad. Sri Lanka
Tugevustingimus on tingimuslikult täidetud! 7. Neetide kontroll muljumisele 7.1.Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala Kuna pindalad on võrdsed siis on mõlemad sama ohtlikud ja ei ole vahet kumma puhul kontroll teha. 7.3. Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa AC nd 0 6 0, 0185 0, 012 Tugevustingimus on täidetud! 8. Nurkteraste kontroll tõmbele N L - ühe nurkterase pikijõud AL - ühe nurkterase ristlõike pindala 340 103 = =137 MPa [] =131MPa 2 (0,00151 -0,01 0,031) NL F F = = = AL 2 AT , Neto 2( AT - T d 0 ) 300 103
0,0303 [1 - (0,6)4 ] 3 [1 - ( ) ] Arvutan tegeliku varuteguri [] 20,65 = [] = 8 = 11,21 11 14,74 Tugevus on tagatud kuna vaja oli vähemalt [S] = 8. 7 5. Toruvõlli ja täisvõlli kaalusuhe (2 - 2 ) (302 - 182 ) = = = 144 2 4 4 2 302 ä = = = 225 2 4 4 ä 225 = = 1,56 144 Toruvõll on 1,56 korda kergem kui täisvõll. 8 6. Võlli väändedeformatsioonid Väändenurga valem 32 = 0 4 T vääne momendil G nihkemoodul E295, 73 GPa L lõigupikkus mille võtsin 0,12m ning asukohad on joonisel märgitud I0 polaarinertsimoment Väändenurgad täisvõlli puhul: 32290,24 = = 0,00119 rad = 0,068 ° (+)
suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit Pinnavormid ja koostis Maavärinad Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Pinna keskmine vanus on miljard aastat Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Pöörlemine ja orbiit Ringikujuline orbiit Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Vastassuunaline pöörlemine Tihe atmosfäär Vesi Veenusel Neli hüpoteesi: Vett pole Veenusel kunagi olnudki Vesi on seotud pinnasesse Vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud Kokkupõrkel suure kehaga läks vesi kaduma Elu Veenusel Mikroobid Veenusel Pilved - elu pelgupaik Sarnasused Maaga Troposfäär
Kaur Kender Pangapettus. Kaur Kenderi 225 leheküljeline romaan `'Pangapettus,, on kõige kaasaegsem romaan,mis pangapettustest ja muust sellega seonduvast jutustab. Tegelased on erinevate karakteritega ja erinevate vaatepunktidega. Välja on toodud tegelaste head ja halvad omadused ning kirjeldatud, mis meeldib ja mis mitte. Indrek Teine lv. on Hatza Panga juht. Tal on ropult raha, ta võiks viiesajakrooniseid rahva sekka loopida, kui ta seda tahaks. Lugeja vajub mõttesse; Kenderi tegelased on liiga eredad ja räägivad liiga
2 89,8 1,563 140 17,6 7,337 81,7 17,4 0,21 3 79,9 2,37 189 26,6 6,53 81,7 29,7 0,36 4 69,8 3,19 223 35,8 5,71 81,8 45,7 0,56 5 59,9 3,99 239 44,8 4,91 81,9 66,6 0,81 6 50,1 4,79 241 53,8 4,11 82 95,6 1,17 7 40 5,62 225 63,1 3,28 82 140,5 1,71 8 30 6,44 193 72,4 2,46 82 214,7 2,62 9 20 7,25 145 81,5 1,65 82,5 362,5 4,39 10 10 8,08 80,8 90,8 0,82 82 808 9,85 Järeldus. Voolul, vahemikus 50 60 mA, on kasulik võimsus maksimaalne (, kasutegur =50% ning =1,0.
2)To leave the whole amount of exposure unhedged was too risky at that time. Herr Ruhnau wasn`t also hundred percent confident, that exchange rate would drop. Remaining the whole explosure unhedged could bring Lufthansa to bankrupt. It was in Herr Ruhnau interests to protect Lufthansa Investments. Herr Ruhnau decision to cover partly an explosure was based on a research, which he had made. As a result Ruhnau didn't loss. His decision to cover half an explosure brought to company 225 mil. DEM, because in the worst case if he used full forward cover company would pay 1,6 billion DEM against 1,375 billion Ruhnau paid. 3)In 1985 the foreing currency options were a related new financial instrument for explosure management. Also analysts thought that 96 mil dollars was too big money amount for the purchase of an instrument, which hedger expected not to use. 4)We cant exactly answer, why Herr Ruhnau preffered Boeing to Airbus. But we can suppose
942 135 20.948 Основной 150 20.954 165 20.960 3 180 20.966 195 20.972 210 20.978 225 20.984 4 240 20.990 255 20.996 270 21.000 285 21.000 5 300 21.000 1 60 21.0 Заключи- 2 120 21.0
ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet VS Veenus vs Maa Veenus Maa Kaugus Päikesest: 0,72 a.ü. 1,00 a.ü. Ekvaatori raadius: 6 051 km 6 378 km Mass: 4,87x1024 kg 5,97x1024 kg Tihedus: 5,24 g/cm3 5,52 g/cm3 Raskuskiirendus: 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Veenus vs Maa (2) Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h.
Voodikarussell 1 30 euri Tegelustekk 1 50 euri Kõrinad + närimisrõngast 3 närimisrõngast ja 3 6 euri kõrinat Lisariided (toariided + Kogu komplekt kokku 100 euri õueriided) 6-9 kuud Kogus Raha (eurodes) Mähkmed 9 pakki 25 euri pakk = 225 euri Püreed 168 purki (3 kuu peale) 1.60 purk = 269 euri (ümardatult) Piimasegu 12 pakki 72 euri Lisariided (toariided + Kogu komplekt kokku 100 euri õueriided) Pissipott 1 5 euri Medikamendid Kogu komplekt kokku 10 euri Hambahari 1 3 euri
4216222678 42 205 3.4166666667 0.838 4190 605 6.405228458 43 210 3.5 0.84 4200 595 6.3885614055 44 215 3.5833333333 0.843 4215 580 6.3630281035 45 220 3.6666666667 0.845 4225 570 6.3456363608 46 225 3.75 0.847 4235 560 6.3279367837 47 230 3.8333333333 0.849 4245 550 6.3099182782 48 235 3.9166666667 0.851 4255 540 6.2915691396 49 240 4 0.853 4265 530 6.2728770065 50 245 4.0833333333 0.856 4280 515 6.2441669007 51 250 4.1666666667 0.858 4290 505 6.2245584293 52 255 4.25 0.86 4300 495 6.2045577626 53 260 4.3333333333 0.862 4310 485 6.1841488909 54 265 4
Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Karv on elevandil mustjas hall. Toitumine Üks täiskasvanud elevant sööb ööpäevas kuni 100 kg rohtu, põõsaste noori võrseid ja puuoksi. On välja arvutatud, et ühe elevandi aastaringseks toitumiseks on vaja taimi umbes 5 km2 suuruselt alalt. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett. Et kätte saada ülemisi oksi, langetavad elevandid sageli puid, tihti rebivad ka tüvedelt koort. Elevant on taimetoiduline. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kokkuvõte Sain tead et, elevandi iseloomulikud omadused on:
1 cos sin 2 2 a 1 20. Lihtsusta avaldis ja arvuta selle väärtus, kui tan . a a 4 5 1 cos sin 2 2 1 ;5 tan a 4 sin 225 0 cos135 tan 180 tan 60 21. Arvuta (1) cos 60 cos 540 cot 90 a sin a 270 sin 180 a 22. Lihtsusta cot a 45 tan 180 a cos 360 a sin a 360 2
planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. 4. Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on umbes sama palju kui rõhk Maal 1
kaugemal lõunas Lada maa Lakshmi platoo kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea horisontaalne kokkusurumine parket Beta piirkond suurema vulkaani läbimõõt 820 km, kõrgus 5 km, kraatri läbimõõt 60-90 km 100 000 väikest, mitusada suurt vulkaani sagedased maavärinad maise koostisega tardkivimite olemasolu raskemetallikirmetis plii ja vismut annavad ereda metalse kesta Orbiit ja pöörlemine ringikujuline orbiit aastaajad puuduvad aasta 225 maist ööpäeva vastassuunaline pöörlemine päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi
Marie Under 1883 1980 Koostajad: Elukäik 27. märts 1883 25. september 1980 49 eluaastani õppis väikelastekoolis 1015 a. õppis Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis Töötas ja oli õppinud lastekasvatamist Elukäik Vabal ajal kirjutas saksa keelseid luuletusi 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus ...
tihedus 16 in/km2, Taanis aga 127,9 in/km2. Väikelaste suremus: kokku 2.77 surma/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sünd Soolis-vanuseline koosseis KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100% 4412 100% 4512 100% 0-4 461 5,17% 237 5,37% 225 4,99% 5-9 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 10,14 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 15-19 514 5,76% 264 5,98% 250 5,54% 20-24 516 5,78% 263 5,96% 253 5,61% 25-29 584 6,54% 297 6,73% 287 6,36% 30-34 623 6,98% 317 7,18% 305 6,76%
Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu Maismaaimetajatest hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik Taimi leidub kõikjail jäävabadel aladel Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt Puid leidub vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal Vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne. Rahvastik
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa...
Orbiit on ovaalne MERKUUR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEENUS Päikesesüsteemi kõige tulisem planeet On elu, mikroobid võivad elada ja paljuneda pilvede sees Tuhandeid väikseid ja sadu suuri vulkaane, millest ainult mõned on aktiivsed Kaaslased puuduvad Tiirlemisperiood on 225 päeva ja pöörlemisperiood on 250 päeva Eha ja koidu täht, sest paistab kõige eredamalt Päevasel ajal paljasilmaga nähtav Pilved koosnevad enamasti väävelhappest Planeedil sajavad igapäevaselt happevihmad Temperatuur kuni 480 kraadi VEENUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
(1892-1968) (1892-1968) ; 31 . , , , . 1898 . . . 1- . , , . 1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966 · "Soe leib ja teisi muinasjutte", 1979 · "Pillikeel: jutte muusikast ja muusikutest", 1983 · "Kulunud sineliga vanamees" 1988 - 20- . . . 1965- . . . , · , , . , , , . , , , , . ? , , : , , . , . ? -- «, » · . · , , , . · , , ...
RULLKOOGID Neid kooke võib valmistada: 1. heleda biskviidiga 2. sokolaadid ehk tumeda biskviidiga 3. pähklibiskviidiga 4. dekoorbiskviidiga (küpsetusmatid) Enne küpsetamist võib biskviidile peale puistata pähkli või mandlilaastu, kookoshelbeid. Rullkookide valmistamiseks määritakse biskviit küpsetuspaberile õhukese kihina, küpsetatakse 225- 230°c juures 10-12 min. ning eemaldatakse peale küpsetamist kohe plaadilt. Küpsenud biskviitpõhi asetatakse puhtale küpsetuspaberile, vastu plaati olnud pool ülespoole, eemaldatakse küpsetuspaber, vajadusel niisutatakse. Seejärel kaetakse biskviit: · puuviljatäidise · võikreemi (pähkli, kakao) · kohupiimakreemi · vahukreemiga Siis keeratakse paberi abil biskviit rulli ning viiakse kreemi hangumiseni külmutusse nii, et õmblusega pool jääb allapoole. Rullkooki võib pealt viimistleda: · puudersuhkru · määritakse kreemiga + biskviitpuru · kaetakse martsipaniga · glasu...
lahutuspinna ristsirge poole. 2. valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel: · Murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. · Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000 Teemant 124 000 3. murdumisseadus: · Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus (ns- suhteline murdumisnäitaja) · Ns = v1/v2 =sina/siny. 4. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja: · Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. · Na = c/v (n1 = c/v1 ja n2 = c/v2)
Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Stratovolcano (ladina kihi «kiht», kooniline vulkaan, mis on moodustunud kihiti laavavoolud, tuhk tuff) Elbrus oli kõige aktiivsem umbes 225 000 170 000, siis 110, 000 ja 000-70 kuni 30 000 aastat tagasi. Kas vulkaanipursked ja 6200, ja 4500, ja 2500 aastat tagasi. Volcano järk- järgult vastu praegusel kujul. Vähe on kohti Maal on säilinud vulkaanid, mis on nii ilus, "klassikalise" koonilise kujuga, nagu see on tavaliselt kraatrid on väga kiire protsesse erosiooni ja hävitamine igasuguseid.Kunst Elbrus säilitanud oma mantlit lumest ja jääst, mis ei sula isegi suvel, mille "valge kübara" vulkaan nimega Väike Antarktikas
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200300 km ja võib ulatuda 1000 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal...
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate aukudega tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib taimetoitlastele enne serveerimist on soovitav juustu hoida vähemalt 30min toatemperatuuril KODUJUUST KLASSIKALINE Bränd: Piimameister OTTO Tootja: OÜ Est...
üks paar(isane ja emane); leidub ka ainult isastest koosnevaid seltsinguid; samuti neid, kus on ainult emased koos eri vanuses poegadega; peale selle veel segasalku. Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Šimpansid sigivad läbi aasta. Tiinus kestab 225 päeva. Harilikult sünnib üks poeg, kuid tuleb ette ka kaksikuid. Poeg on sündides paljas ja abitu. Õige mitu kuud on nad tihedalt emaga seotud. Emased saavad suguküpseks 5-10-aastaselt, isased 7-8-aastaselt. Potentsiaalne eluiga on 60 aastat. Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite
Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp (1957- 58) üle miljoni surnu; Hongkongi gripp (1968- 69) 700 000 surnut. Grippi põhjustab viirus. Gripp levib piisknakkusena. Gripi vastu aitab vaktsineerimine. Suurimad viirushaiguste puhangud Eestis Hingamisteede haigused 1984 225 592 Gripp 1965 223 031 Punetised 1993 23 446 Leetrid 1965 22 850 Tuulerõuged 1986 14 187 Mumps 1968 13 186 Rõuged 1920 435 Marutõbi 1946 9 Aitäh!
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud ...
300 1,1 5664,1 566,5 2860,4 -2395 688,6 -550,6 2330,9 6529,0 100,2 -5654,3 6124,91 -0,866 0,500 330 1,4 17501,6 721 8838,3 -8231,5 1366,4 -6346,6 5242,0 6529,0 225,4 -3264,5 14493 -0,500 0,866 360 0,9 22588,7 463,5 11407,3 -10944 0,0 -10943,8 0,0 6529,0 0,0 0,0 17936 0,000 1,000 390 0,8 17501,6 412 8838,3 -8544,9 -1418,4 -6588,2 -5441,6 6529,0 -234,0 3264,5 14493 0,500 0,866
Valage segu võiga määritud ca 1,5 1/2 teelusikat soola liitrisesse vormi. 1/2 tassi melassi · Valage õrnalt ülejäänud piim peale ärge segage. Pange peale võitükk ning küpsetage 160º-165ºC kuumusega ahjus 1,5 kuni 2 tundi. Serveerige soojalt. · Peale võib lisada jäätist. MAGUSAD KLIMBID Nisujahu 225 grammi · Sega tuhksuhkrut, soodat ja piima Tuhksuhkur 125g jahuga Küpsetuspulber või söögisooda ½ tl · Tainas peaks olema paks Piim 175 ml · Kuumuta väikeses potis õli on kuumaks Sulatatud või frtüüri jaoks Jogurt 600 ml · Võta supilusikatäis tainast ja kasta Peensuhkur 150g kuumas õlis. Maasikad või muud marjad 200g
129 81 201 10000001 145 91 221 10010001 161 A1 241 10100001 177 B1 261 10110001 130 82 202 10000010 146 92 222 10010010 162 A2 242 10100010 178 B2 262 10110010 131 83 203 10000011 147 93 223 10010011 163 A3 243 10100011 179 B3 263 10110011 132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000
Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65 Devon 395 50 Vanaaegkond Silur 435 40
Atmosfäär Tiirlemisperiood Keemiline koostis Temperatuur Iseärasused 6070% ulatuses metallid, 30% pinnatemperatuur 179 °C Caloris Kauss 87,97 Maa ööpäeva ulatuses silikaatid süsihappegaas (96.5%), mustad pinnatemperatuur 480 °C 225 Maa ööpäeva ülejäänu on lämmastik iseärasused raud 34,6% (massiprotsent) hapnik 29,5% Universumis räni 15,2% pinnatemperatuur 15 °C ainuke planeet, 365,256 päeva magneesium 12,7% kus käib elu nikkel 2,4% väävel 1,9% pinnatemperatuur
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige ...
Teemandid on keemiliselt väga stabiilsed. Toatemperatuuril ei reageeri nad ühegi keemilise ühendiga (kaasa arvatud mitmesugused happedja alused). Teemandi pinda on võimalik kõrgetel temperatuuridel (alla 1000 °C) vaid veidi oksüdeerida väheste oksüdeerijatega. Seetõttu saab happeid ja aluseid kasutada sünteetiliste teemantide rafineerimisel. Värvus Teemandil on lai keelutsoon väärtusega 5,5 eV, mis vastab sügavale ultraviolettkiirguse lainepikkusele 225 nm. See tähendab, et puhas teemant annab edasi nähtavat valgust ning paistab nagu värvitu ja puhas kristall.
Taandamisvalemid Taandamisvalemid on valemid, mille abil saab mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi väärtuse leidmise taandada teravnurga juhule või siis negatiivse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise taandada positiivse nurga juhule. 1. Taandamisvalemid II veerandi nurkade korral. Iga II veerandi nurga , kui 90° < < 180°, saab esitada kujul = 180° - , kus on positiivne teravnurk. Näiteks = 110° = 180° - 70°. y II veerandi nurkade korral kehtivad valemid: sin(180° - ) = sin cos(180° - ) = - cos x tan(180° - ) = - tan Näide 1. Kasutades II veerandi nurkade taandamisvalemeid, saame sin 155° = sin(180° - 25°) = sin 25°, cos155° = ...
· atmosfäär praktiliselt puudub · keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°), minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°) Veenus · Maale kõige lähemal · atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam · temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu
Ne Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Juhuhälbed Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môô...
Pinnamood ja koostis Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite olemasolu. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva. Vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
