10 leiutist, mis mõjutasid maailmakultuuri XX sajandil Regina Jakobson EV212 Sissejuhatus ● 1. 1903 Lennuk ● 6. 1954 Kalkulaator ● 2. 1916 Tank ● 7. 1960 Laser ● 3. 1928 Teler ● 8. 1979 CD ● 4. 1939 Helikopter ● 9. 1983 Mobiiltelefon ● 5. 1941 Kompuuter ● 10. 1991 Internet ● ● Lennuk 1903 Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Tank 1916 ● Tank (lahingutank) on roomikuil liikuv, tugevalt soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud soomusmasin. ● Esimene prototüüp valmis 191...
Rõivastus aastatel 1960-1969 Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Moeloomingule avaldasid tohutut mõju kosmoseprogrammid, mis kajastusid moepoodiumil uudsetes plastikmaterjalides ja metall-valges kosmoseajastu-stiilis (unisex-stiil). Figuur oli kondine. Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik. Unisex- stiiliga kaasnes alt laienevate pükside kandmine. Dekaadi alguses oli aluspesu kergete elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid. Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ...
Pille-Riin Pruus Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing Autorist Kerry Yong on seotud Noorsootööga aastal 1977 kui eraldi Noorsootöötaja ja hiljem Riiklik Noorsootöö Büroos,Riiklik Assotatsioon ja Noorte klubi( nüüd Noorte Klubi UK) ja Riiklik Noorsootöötaja Agent. Nüüd on ta sõltumatu konsultant ja partner Noorsöötöö asjade üksuse De Monforti Ülikooli,Leicester. Kui sa soovid arutada ja esitada vastulauseid selle raamatu asjus või sinu mõtteid tuleviku suunal seoses Noorsootööga ja noorsoo,kui teenusega, kontakt Kerry via e-mail: [email protected] Tunnustused Seda raamatut polnud kunagi tunnustatud pärast seda aega,kui toodeti toetuseks suurel hulgal inimestele. Esiteks, 32 Noorsootöötajat ja Noort kes osalesid intervijus ja jagasid mõtteid ja kogemusi,soojust,avatust,ausust,terviklikkust. Teiseks,Dr.Ne...
Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a...
· Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last. · Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Kihnu on Pärnumaa valdadest kõige väiksem. Rahvastiku tihedus on 32 inimest 1 km2-l (vrd Pärnu maakonnas 7 in/km2, Eestis tervikuna ). 1. jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis. 1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri. 5. Tabelid Töökohti eelarvelistes asutustes on 49: majakas 1 ilmajaamas 5
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult
ļa
'lrat.r.tcles
ol] tänasel 1999 ' [email protected]
o TTÜ eļektl'ia_ianrite ja jõrrelektroonika iristitutrt, 1999'
Kopli 82, ialļirrrr, 70412
Tei. 620 37C0, 620 3102, 620 3104
@ Flesti Molitz Hert.nann Jacobi Selts. 1999.
ISBN 9985-69-016-8
Ttij tttikikoda. Koskl a 2l9,'faĮļirrrr
Teļ. 552 10_5
O TaļĮinna Tehnikaįįlikooli elektriajarnite ja jõuelektroonika irrstitttLrt
1. SISSEJUHATUS
1.1. Pooljuhtmuundurite ajaloost
Fight Club (1999) Arvustus Fight Club ( Kaklusklubi) on on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Filmi rezissöör on David Fincher ja peaosades Brad Pitt, Edward Norton ja Helena Bonham Carter. Kroonilise unepuuduse käes vaevleja (Edward Norton) ja karismaatiline seebikaupmees (Brad Pitt) otsustavad ürgmeheliku agressiivsuse maandamiseks asutada põrandaaluse KAKLUSKLUBI. Projekti edu on peadpööritav ning varsti on selline klubi igas linnas. Ent
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987
Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud rekordilise horisontaalvälgu, mille pikkus oli 150 km. Suurim halokogum. 11. jaanuaril 1999 nägid geograafilisel lõunapoolusel töötanud teadlased vähemalt 24 eri liiki halo. Halo tekib siis, kui atmosfääris jääkristallides peegeldunud ja murdunud valgus moodustab Päikese ümber sõõre ja taevas nähtavaid värvilisi laike. Poolusel valitsevad atmosfääritingimused soodustavad seda tüüpi nähtuse teket. Suurim langenud jäätükk. 13. augustil 1849 olevat Sotimaal taevast langenud 6 m pikkune jääkamakas
Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus Audiitortegevus Eestis Referaat Jõhvi 2012 Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 400 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast. Audiitorite auditeerimise ja kutse-eetika nõuded on fikseritud Auditeerimiseeskirjas ja põhinevad Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni (IFAC) standarditel. Auditeerimise ja kutse-eetika
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas. Erinevalt teistest loomariigis eksisteerivatest loomadest, kelle kehatemperatuuri mõjutab neid ümbritseva keskkonna temperatuur, suudab inimene ise oma kehatemperatuuri hoida, sõltumata temperatuurist, mis valitseb teda ümbritsevas keskkonnas. (Roper jt 1999:253). Naistel, kes on viljastumiseas, võib pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeve enne menstruatsiooni kehatemperatuur vähesel määral tõusta, kuigi tihti pole naised sellest ise teadlikud. Ka raseduse alguses tõuseb kehatemperatuur ning jääb kõrgemale tasemele kuni sünnituseni. Osa naisi tunneb hilisemas elus klimakteeriumi ajal kuumahoogusid, mida põhjustab hormonaalne tasakaalutus antud eluperioodil. (Roper jt 1999:256).
eeldused. Kümnendas peatükis keskendun Prantsusmaa transpordile, uurides selle riigi infrastruktuuri arengut.Üheteistkümnendas peatükis vaatan Prantsusmaad kui turismimaad ning räägin lähemalt selle riigi turismiobjektidest. 3 1. Üldiseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank) 4 1.2.Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see...
Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist lahkumisest ning et tema järeltulijaks saab Vladimir Putin. Presidenditoolilt lahkudes vene rahvas põlgas teda ning ta palus neilt vabandust, et nende unistused tõeks ei saanud. 2000. aastal valiti presidendiks Vladimir Putin, kelle eesmärgiks oli sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamine rahvusvahelises poliitikas. Ta taastas ka tsentraliseeritud võimu ning majanduses oli kõige raskemast perioodist üle saadud. 2002
9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud.
Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine.Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f.Amsterdam 1999: Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003: Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida
Kuna klientide jaoks teenindaja ongi firma, siis tuleb oma ettevõttest jätta parim mulje. Seega tuleb alati anda endast parim ka sisekliendi teenindamisel, sest sellest võib olulisel määral oleneda ettevõtte maine ja tulevik. Vastasel juhul võib oodata ettevõtet suur allakäik. Viidatud allikad 1. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker. 2. Tschohl, J. 1997. Teeninduskunst. Koolibri. 3. Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita.
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333
Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 1(33) Teoreetilised ülesanded põhikursus, pidurid Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 ...
kontroll summa kontroll sum elikult see normaalnjaotus sobib meie andmete kirjeldamiseks. TEOR. SAG. HII RUUT 8,8564559925 0,52 19,3847458031 0,99 31,0289866605 0,80 29,2018328567 0,17 16,1566297384 0,00 6,3713489487 0,88 111 3,36 KONTROLL.SUM HII RUUT EMP. Nisusaagikus aastatel 1999 - 2002 Ettevõte 1999 2000 2001 2002 Keskmine 102 6,3 35,3 30,0 23,9 103 7,3 7,3 105 16,0 16,0 106 15,2 15,2 107 12,5 3,1 10,6 8,7 108 12,4 21,5 22,9 18,9
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · :
- "Chronologie 2 3", "Zoolocologie" - . - "" . Finlandia Trophy 1997. , . 3- . Skate America 1997. , . 2- . Cup of Russia 1997. . 2- . 1997. . 3- . - 1997/1998. , . 5- . 1998. . . 2- . . 3- . . 2- . 1998. , . 3- . . 2- . . 4- 1998-1999 - " " ( ) 9 - "Chronologie 2 3", "Zoolocologie" - . - . 1998. -, . 3- . Grand Slam 1998. , . 4- . Skate Canada 1998. , . 1- . Cup of Russia 1998. . 2- . NHK Trophy 1998. , . 1- . 1999. . 1- . Japan Open 1999. , . 1- . 1999. , . 2- . - 1- . - 3- . - 2- . - 1998/1999. . 3- . - 2- . - 3- . 1999. , . 2- . - 1- . - 1- . - 2- . 1999-2000 - " " . 1- - "" (" ", ", , ", " "). 2- - "Chronologie 2 3", "Zoolocologie" - . ( - .) - . Grand Slam of Skating 1999. , . 1- . Keri Lotion Classic 1999. , . 2- . Sparkassen Cup 1999. , . 1- . Cup of Russia 1999. . 1- . NHK Trophy 1999. , . 1- . 2000. . 1- . - 1999/2000. , . 1- . 1- - 1- - 1- .
igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega (Siseministeerium, 2008). 4 2. ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE Turvalisus on igal elukaare perioodil äärmiselt vajalik inimese ellujäämiseks, terviseks ja eneseteostuseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); 2.1. Lapse- ja noorukiiga Sünnieelsel perioodil on turvaliseks keskkonnaks emakas, kuid sünnimomendist alates on beebi järsku kõigi väliskeskkonna ohtude mõjuulatuses ning tema elamise ja arengu turvaline keskkond sõltub täielikult vanematest. Vastsündinute kõige sagedasemaks surmapõhjuseks on sokk ja lämbumine. Sellises vanuses laste elu oleneb kaitsmisest õnnetuste, nakkuste, kuumuse ja külma eest. Veidi vanemaks saades muutuvad lapsed
jäetud töölkäimise eelistest ja neilt on ära võetud õigus endale oma tööga elatist teenida. Siiski võivad ka nemad- samuti koolilapsed, üliõpilased, väikeste lastega kodus olevad emad, koduperenaised, vabatahtlike inimühenduste liikmed ja pensionärid- kirjeldada oma paljusid igapäevaseid tegevusi tööna. Seega, kuigi töö olemuse käsitlus on fokuseeritud tööle kui tasustatud tegevusele, ei tohi unustada ka selle mõiste laiemat definitsiooni. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294) Mängimine Mängimise termini abil kirjeldatakse inimese ,,mittetöist" tegevust. Mängimine on mahukas mõiste, mis hõlmab paljusi teisi sõnu nagu näiteks vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised harjutused, sport, puhkus. 3 Viimastel aastatel on seoses tööpuuduse kasvuga hakatud inimesi varem pensionile suunama ning töötundide arvu on vähendatud, seega on kasvanud ka huvi vaba aja kasutamise vastu
suurust sotsiaalmaksumäära Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva maksumääraga, siis võib seda pidada pigem madalaks kui kõrgeks (K. Kerem, 1998) Tabel 1 Üldvalitsuse tulude struktuur (% kogutulust) Tulud 1993 1995 1997 1998 1999 Maksud omandilt 0,3 0,8 1,1 1,2 1,7 Maksud kaupadelt ja teenustelt 5,3 7,0 9,3 9,9 9,9 Käibemaks 23,3 24,1 24,7 22,8 23,7 Üksikisiku tulumaks 21,4 21,1 19,3 22,2 24,1 Ettevõtte tulumaks 12,1 6,2 4,5 6,8 6,0
Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus
Õde võib anda praktilisi nõuandeid selle kohta, mida vahetult pärast lähedase inimese surma on vaja teha. Enne kui sugulased lõplikult haiglast lahkuvad, annab õde neile üle ka lahkunule kuulunud vara. On väga oluline, kuida õed sugulastega enne viimaste haiglast lahkumist käituvad. Sõbralikkust ja praktilist abi mäletatakse tänuga, samal ajal kui ükskõikne ja hoolimatu käitumine jätab halva mälestuse. (Roper jt 1999) Allikaloend Roper, N., Logan, W.W.,Tierney, A. 1999 Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Tilvis, R. & Sourander, L. (toim.) (1996). Geriaatria. Medicina, Tallinn
Pavel Loskutov 2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju. Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja poolmaratonis (2000 Tallinna Sügisjooksul 1:03.23). Eesti kõigi aegade esikümnes ka 5000 m, 10 000 m ja 3000 m takistusjooksus. Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08
Oma- pärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999
26 1969 v v : v : v v v ' ` v 5 , Ø Good Bye, (1991) Ø (1993) Ø (1995 ) Ø (1998) Ø The Best (1999) Ø (2000) Ø , ! (2002) Ø (2003) Ø . (2003) 1997 , '' 9 1999 , . 2000 v ' ` v Ø ' '. 2003-2004 y : 1. () 2. 1996 3. 2 1997 4. 1999 ( ) 5. 1999 () 6. 3: 2003 7. 2003 ( ) - !
hüvitada kauba või teenuse maksumus ning tekkinud lisakulud; 4) kohustuslik nõue - kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms. kohta õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik; 5) kauplemine - kauba või teenuse pakkumine või müük; (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) 6) müügidokument - riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt väljastatav tegevusluba (tegevuslitsents), tegutsemisluba (kauplemisluba, teenindusluba) või muu dokument, samuti müügikoha valdaja poolt väljastatav müügipilet, mille olemasolu on õigusaktist tulenevalt kauplemise eeltingimus. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) Paragrahv 4. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on:
Pikkus (cm) Minimaalne Nimi pikkus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Ats 174 174 175 176 178 180 174 Kalle 169 171 173 173 174 174 169 Mati 179 180 181 181 182 182 179 Ants 160 160 170 170 174 174 160 Keskmine 170,5 171,25 174,75 175 177 177,5 170,5
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Enrique Iglesias Favorite musician Enrique Iglesias Click to edit Master text styles Second level Third level Birth name: Enrique Miguel Fourth level Fifth level Preysler Iglesias Years active: 1995 - today Born: 08-05-1975 Birth Place: Madrid, Madrid, Spain Genre: Pop , Latin Albums and Singles Enrique Iglesias (1995) Vivir (1997) · Insomniac (2007) Cosas Del Amor (1998) · Euphoria (2010) Enrique (1999) Bailamos (1999) Remixes (19...
olevat informatsiooni. . 1. MIS ON DIABEET? Diabeet ehk suhkrutõbi (rahvakeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv krooniline energiavahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. (Ilanne- Parikka jt 1999:7) Kõikidel tervetel inimestel on organismis väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikurikast toitu (nt leiba, saia, piima, suhkrut, kartulit, puuvilja või maiustusi), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. (Täht:1999) Tervel inimesel on veresuhkru tase tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l
1979–1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor 1981–1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor 1984–1988 "Raadio Vaba Euroopa" uurimisinstituudi[3] teadur- analüütik[4],[5] 1988–1993 "Raadio Vaba Euroopa" Eesti toimetuse direktor 1993–1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos 1996–1998 ja 1999–2002 Eesti Vabariigi välisminister 1999 Riigikogu liige 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige 2004–2006 Euroopa Parlamendi liige alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president (Toomas Hendrik Ilves) Works Cited Arnold Rüütel. (n.d.). Retrieved from vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_R %C3%BC%C3%BCtel Konstantin Päts. (n.d.). Retrieved from vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts Lennart Meri. (n.d.). Retrieved from Vikipeedia: http://et
Turismi iseloomustus: Itaalia tuntus turismimaana: Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Turismi arengueeldused: Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kõige enam külastatavad kohad: Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat, Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse:
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
on see, kes suudab keskkonnaga hästi kohaneda. Otsitakse ju üha enam liidreid organisatsioonidesse, kes oleksid eestvedajaks eesmärkide saavutamisel. Iga liider rakendab eesmärkide saavutamiseks oma juhtimisstiile, mis on just tema arvates kõige efektiivsem. Liidriks ei saa lihtsalt hakata, liidriks saadakse oma kompetentsi pideva suuredamise teel. Selles protsessis tuleb läbida palju etappe, mis on nii profesionaalsed kui ka isikliku arengu etapid. Allikate loetelu Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (13.10.2012) Peets E. 2006. Fazer Amica juhtide poolt rakendatavad juhtimisstiilid ja nende eripärad Hersey-Blnchardi meetodi põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond Levald H. 2010
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
Võlvide lõikumise kohal tekivad servjooned, mis jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kogu võlvi raskus kandub ristvõlvi puhul nelja nurga kohale. Kui silindervõlviga kaeti nelinurkseid ruume, siis ümmargusi ruume kaeti kupliga, mille kõrval rakendati tihti esinevates poolsõõrnissides (apsiidides) poolkupleid. Nende võlvimisvormide heaks küljeks on see, et nad võimaldasid kujundada ruumi väga mitmekesiselt ja teostada ka erinevaid põhiplaane (Vaga 1999: 107-108), (Kõiv 2006: 163). Rooma ehituskunsti teine põhialus oli kreeka sambaehituse rakendamine. Kreeka sambaehitus levis Roomas aga ajastul, mil Kreekas oli vaibumas arusaamine samba konstruktiivsest tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise
aasta aprillis üheainsa päeva jooksul 250 000 ruandalast Tansaania piiri, mõni kuu hiljem läks enam kui miljon inimest üle Ruanda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Sair) piiri, mida võib pidada juba piibellike mõõtmetega väljarändeks. 1990ndatel aastatel tekkisid taas Euroopas pagulased ja inimesed, keda relvakonfliktid on sundinud kodu maha jätma. Endises Jugoslaavias oli relvakonfliktide tõttu sunnitud põgenema üle 4 miljoni inimese. 1991. aastast kuni 1999. aasta keskpaigani esitad üle 850 000 endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikide kodaniku Euroopasse varjupaiga taotluse, mis moodustab neljandiku Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides esitatud varjupaigataotluste koguarvust. Suurem osa nendest, kes põgenesid konfliktide eest, jäid aga kodumaale või siirdusid naaberriikidesse. 1999. aasta hiliskevadel voolas Kosovost naaberriikidesse umbes 800 000 uut pagulast. Endise Jugoslaavia piirkonnas oli 1999. aasta keskel ligi 3,4 miljonit
osa oma elust, hüüti lihtsalt El Grecoks ehk Kreeklaseks, oli veneetslase Tinoretto kõrval üks 16.sajandi teise poole silmapaistvamaid maalikunstnikke. Nad mõlemad tahtsid luua midagi uut. Kuid nende maalid ei olnud kõigest peen mäng uute kunstiliste vahenditega. Ennekõike soovisid nad anda oma töödele vaimset sisu, näidata silmale nähtamatut (Krausse 2006:24). 1567 saabus ta Veneetsiasse, kus olevat õppinud Tiziani juures (Corrain 1999:59). Siis veetis ta lühemat aega Roomas, kus ta väidetavalt solvas kohalikke arvates, et ta võiks Michelangelo teoseid paremaks muuta (,,Hea mees,aga maalida ta ei osanud.") (Piper 2006:174). 1576. aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda tolleaegse Euroopa peamise suurehitise Escoriali kaunistamises maalidega. Peatselt suundus ta elama Toledosse, kus ta maalis uue katedraali jaoks altarimaali ,,Kristuse lahtiriietamine"
.imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 16853 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 11137 133.62% 180.30% 193.32% 142.37% 151.32% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 6504 5411 1533 5447 3345 3427 6416 23687 25886 21634 21225 20617 22279 22608 110 97 70 107 76 82 112 8 12 16 17 21 28 26 133854 130595 112822 97831 108330 106183 111103
vahe on veelgi suurem võrreldes Soomega. Vägivallaähvarduste ja kallaletungide puhul ületab Eesti tase samuti Lääne-Euroopa keskmist, kuid vahed on väiksemad. Võrdluses Soomega ei ole kallaletungide osas olulisi erinevusi, kuid Soomes on vägivald mõnevõrra kõrgemal tasemel kui enamikus Lääne-Euroopa riikides. Võrreldes Läti ja Leeduga, on elutingimuste uuringu andmetel kuritegevuse tase Eestis küll kõrgeim, kuid riikidevahelised erinevused ei ole suured. 1999. aasta elutingimuste uuringu kohaselt oli Eestis 18% ning Lätis ja Leedus 15% küsitletuist langenud viimase 12 kuu jooksul vägivalla, vägivallaähvarduse, varguse elamust või autost, tänavaröövi või autovarguse ohvriks. Pealinnadest oli kuritegevuse ohvriks langenute osakaal kõrgeim Tallinnas (24%); järgnesid Vilnius (21%) ja Riia (19%). Küsitluse andmetel teatati kuritegudest politseile kõige aktiivsemalt Eestis (53%); järgnesid Leedu (43%) ja Läti (38%).
aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased. Välja olid toodud viis valdkonda (kui lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevus ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
