Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas (0)

Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas
Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile.
1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina-ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas.
Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta aprillis põgenes 1,8 miljonit kurdi kahe nädala jooksul Türki ja Iraani . 1992. aasta lõpus Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias puhkenud kriiside tagajärg oli 1,5 miljonit kodutut Armeenias, Aserbaidzaanis ja Tadzikistanis. Aafrika suurte järvede piirkonnas ületas 1994. aasta aprillis üheainsa päeva jooksul 250 000 ruandalast Tansaania piiri, mõni kuu hiljem läks enam kui miljon inimest üle Ruanda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Sair) piiri, mida võib pidada juba piibellike mõõtmetega väljarändeks.
1990ndatel aastatel tekkisid taas Euroopas pagulased ja inimesed, keda relvakonfliktid on sundinud kodu maha jätma. Endises Jugoslaavias oli relvakonfliktide tõttu sunnitud põgenema üle 4 miljoni inimese. 1991. aastast kuni 1999. aasta keskpaigani esitad üle 850 000 endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikide kodaniku Euroopasse varjupaiga taotluse, mis moodustab neljandiku Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides esitatud varjupaigataotluste koguarvust. Suurem osa nendest , kes põgenesid konfliktide eest, jäid aga kodumaale või siirdusid naaberriikidesse. 1999. aasta hiliskevadel voolas Kosovost naaberriikidesse umbes 800 000 uut pagulast. Endise Jugoslaavia piirkonnas oli 1999. aasta keskel ligi 3,4 miljonit pagulast ja ümberasustatut, kelle probleemidele ei ole ikka veel lahendust leitud. Alustati humanitaarse evakuatsiooni programmi, et tagada Makedoonia ja Kosovo vahelise piiri avatuks jäämist põgenikele, kes otsivad turvapaika. Ligi 90 000 pagulast evakueeriti 1999. aasta hiliskevadel Makedooniast kolmandatesse riikidesse ajutise turvapaiga saamiseks. Balkani kiireim spontaanne tagasipöördumine kodukohta algas pärast seda, kui Serbia sõjalised jõud 1999.a. juunis Kosovost tagasi tõmbusid- augustis oli pea 90% pagulastest koju tagasi pöördunud. Samas saabus Serbiasse ning Montenegrosse augusti alguses Kosovost 178 000 mittealbaanlasest (põhiliselt serblased ning mustlased ) uut ümberasustatut.