Anzelika Varum (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

pptx

Uurimistöö teemal 'KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA PowerPoint esitlus

KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik Juhendaja: õp Siim Palu 26.04.2010  Uurimistöö eesmärk Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon.  Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus  1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, i

Kehaline kasvatus

18

pptx

KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS

KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu ­ inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus ­ alkoholi kuritarvitamine ­ perekonna lagunemine või kooselu lõppemine ­ eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine ­ võimetus leida tööd ­ võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania ­ perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine ­ eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna ­ püsiva töö mitteleidmine ­ ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine ­ omanikupoolse kontrolli tugevnemine ­ varjupaika sattumin

Sotsioloogia

12

pptx

Riiklikud tähtpäevad

Riiklikud tähtpäevad  § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev  § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember ­ jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha  §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts ­ emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni ­ Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev nov

Kategoriseerimata

13

pptx

Austraalia

30.12.12 Anu Roosileht HAKB02/10 Austraalia Anu Roosileht 1  30.12.12 Teemad Ø Maakonnad Ø Ilmastik Ø Suurimad linnad Ø Looduskatastroofid Ø Immigratsioon Ø Rannad Ø Rahvastik Ø Austraalia loodus Ø Kulla kaevandamine Anu Roosileht 2  30.12.12 Maakonnad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Anu Roosileht

Informaatika

14

pptx

Sotsiaalsed võrgustikud

Sotsiaalsed võrgustikud Mikk Mäesepp 095753 01.12.2010 Mikk Mäesepp 1  Kava Ø Sotsiaalne võrgustik Ø Sotsiaalvõrgu põhiobjektid Ø Kuus eraldavat sammu Ø Sotsiaalse kapitali väärtus Ø Funktsioonipõhine jaotus Ø Klassikaline interneti sotsiaalvõrgu platvorm Ø Mida sotsiaalvõrgu haldaja ise sellest kõigest võidab Ø Fakte interneti võrgustike kohta Ø Affiliate marketing 01.12.2010 Mikk Mäesepp 2  Sotsiaalne võrgustik Sotsiaalne võrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse. 01.12.2010 Mikk Mäesepp 3  Sotsiaalvõrgu põ

Majanduspoliitika

25

doc

Puhastusteenindus

PUHASTUSTEENINDUS Sisukord MUSTUS........................................................................................................................3 VESI...............................................................................................................................4 TENSIIDID.....................................................................................................................5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS........................................17 PINDADE HOOLDUS..............

Puhastusteenindus

11

pptx

Raimond Kaugver

Raimond Kaugver Koostaja: Mina  Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937­1943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 1945­1949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 1950­1961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja  Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse.  Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küünalt" (1966; 1

Eesti keel

20

pptx

Päikeseenergia esitlus

Päikeseenergia Teele Meister 11.i  PÄIKE Ø Suurim ja parim jõujaam maailmas! Ø Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine Ø Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku Energeetika tulevik...  Mis on päikesepatarei ehk Päikesekollektor? Ø Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks Ø Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides Ø Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal Ø Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)