Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pavel Loskutov (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Pavel Loskutov












2008



Isiklikku


Pavel Loskutov
Pavel Loskutov #1 Pavel Loskutov #2 Pavel Loskutov #3 Pavel Loskutov #4 Pavel Loskutov #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor joujoujoujou Õppematerjali autor
lühike referaat Pavel Loskutovi kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

Paraku paranes Karpaki koht alles tuule tugevnedes. Siis oli aga juba hilja. Andrei Inesin, jahilaskmise kaarraja 18.Kokkuvõttes polegi tulemus nii halb, ent kaks suve tagasi maailmameistriks kroonitud mehelt oodati sekkumist medalikonkurentsi. Kaie Kand, seitsmevõistluse 34.Kolmandal suurvõistlusel järjest tabavad teda võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad. Pavel Loskutov, maratonijooksu 75.Raske on anda positiivset hinnet, kui sportlane on lõpetajate hulgas eelviimane. Kahju, et juhuslik koer röövis juba enne võistlust võimaluse lõpetada rivi keskel. Taavi Peetre, kuulitõuke 26.Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski. Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
6
doc

Pikamaajooks

juba 21-aastaselt maailma kolmas mees 5000 meetri jooksus!) ja Ülo Kriisa. Kümnendivahetusel tõusis uue maailmaklassi jooksjana Selliku 3 kõrvale Karikose õpilane Toomas Turb. Viimasteks medalitoojateks lagunevast impeeriumist osutusid aga takistusjooksjad Mati Uusmaa (treener Aleksander Tsikin) ja Aivar Tsarski. Pavel Loskutov Viimasel ajal on Eestis üks kuulsamai pikamaajooksjaid Pavel Loskutov. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Treeningprogrammid Treeningprogramm peab olema välja töötatud vastavalt sportlase individuaalsetele

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
doc

Kergejõustik Eestis 21.sajandil

3.48,99 R. Fosti 2002 3.51,23 T. Nurme 2004 3.53,10 R. Mitt 2003 3.53,11 T. Lillelaid 2003 3.54,39 R. Ütsmüts 2002 3.55,67 M. Metsma 2001 3.57,65 S. Treufeld 2003 (3.58,62) V. Koselev 2001 3.59,51 R. Rünk 2002 Meeste 5000 meetri jooks 2001-2004 13.46,61 P. Loskutov 2001 14.23,63 M. Pirksaar 2001 (14.36,77) V. Koselev 2002 14.43,67 K. Tiislär 2001 14.48,73 A. Saveljev 2004 14.53,5 T. Tarm 2002 14.58,65 R. Ütsmüts 2002 15.01,57 H. Sarapuu 2002 15.03,73 E. Kilki 2004 15.11,84 S. Tserepannikov 2003 3 Meeste 10 000 meetri jooks

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
8
docx

Jooksualad

Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. Maratoni maailmarekordid kuuluvad Dennis Kipruto Kimettole, ajaga 2:02.57 ja Paula Radcliffele, ajaga 2:15.25. Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04. 110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10. 110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala. Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai. 100 m tõkkejooks on naiste kergejõustiku ala. Rekorditeks on aeg 12,93, mille sooritas Mirjam Liimask ja 12.21, mille sooritas Yordanka Donkova. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. 400 m tõkkejooks -

Kehaline kasvatus
thumbnail
36
xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste toimunud EMil jõudsidsenine lagiteatavasti medalini ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit. kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma

Kehaline kasvatus
thumbnail
5
doc

Kergejõustiku maailmarekordid

Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Lim

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
docx

Kergejõustik

Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 ­ 195 m vahel. Vana ­ Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustu

Kehaline kasvatus
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

sek. Eesti rekord on 57,34 sek ja selle püstitas Tiia Eeskivi. Maratonijooks: Sai endale nime 490.a.e.kr. Ateena sõduri poolt jooksuga läbitud distantsi järgi Maratonist Ateenasse. Kurnatusest ta suri pärast teate üleandmist.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Paula Radcliffe poolt kelle ajaks oli 2:15.25. Eesti rekord on 2:27.04 ja selle püstitas Jane Salumäe. 3000m takistusjooks: 3000 m takistusjooksus starditakse kaarekujulise stardijoone tagant ühisel rajal. Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed

Sport/kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun