Kazimir Malevits Kazimir Malevits oli Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kes sündis Kiievis 1879. aastal ja suri 1935. aastal 56-aastasena Leningradis (nüüdne Peterburi). Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma lõppu, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili "suprematismiks" (ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta
Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis pu...
Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed.Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad.19. sajandi lõpust alates on Raud avaldanud rohkesti mõtteid kultuuri, rahva ja kujutava kunsti kohta.Peale omalaadsuse ja rahvuslikkuse nõudis ta kunstilt irratsionaalsust. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse
Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites), 1936. aastast avaldas ta ajaloolisi romaane (esimesena "Suure nutu ajal"). 1939. aastal avaldati romaan "Kuldvasikas". 5) Teosed/looming: Kippel hakkas varakult ajaloo vastu huvi tundma
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna
Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Nõustamistegevus Koostajad: Põllumajandusliku nõustamise perioodid Esimene periood (enne 1870 aastat) Aeg mil talupoeg õppis enda tegudest ja praktikast, jälgis ka naabri ja mõisa tegevust. Teine periood (1870 1900) Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 1871) C. R. Jacobson Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi Talude päriseks ostmise periood Kolmas periood (1900 - 1918) Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna- agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned maakonna valitsused. Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erineva...
Tegeles ajaviitejuttude kirjutajana Ivo Kari ja mitmete teiste varjunimede all. Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Oluline on ka üksikinimese saatus. Loometee algus Esimese tunnustuse saavutab Ristikivi lastekirjanikuna 1935.a. raamatuga "Lendav maailm". 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud". 1938. aastal "Sellid". Loometee ülevaade(1) Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud"(1938) "Õige mehe koda" (1940; algselt "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Loometee ülevaade(2) Diloogia:
järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid. · Suurenesid pinged Suurbritannia Reini-poliitika ja reparatsioonide tõttu. Majanduskriis Prantsusmaal: · 1930 jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Prantsusmaale. · Taheti säilitada raha stabiilsust ning hoida riigieelarve tasakaalus. · 1935. aasta 14.juulil toimus meeleavaldus, mille eestvedajad olid pahempoolsed jõud. · Eesmärgiks oli stabiliseerida ühiskonda. Suve jooksul võeti vastu üle saja seaduse. · Nende abil üritati tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi.
hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati Saksamaal välja üheparteisüsteem ning natsidest olid saanud sakslaste ainuvalitsejad. Et kaitsta uut rassilise puhtuse maailmavaadet, moodustas natsipartei peale võimuletulekut sõjalise organisatsiooni SS, mis alustas peale oma teket riigis hirmuvalitsemist, milles mängis suurt osa sõnavabaduse laialdane piiramine ning teisitimõtlemise keelustamine. On ju lihtsam olla rahva lemmik, kui sa oled nende ainsaks valikuks
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
7 Vanemuine 1914 1940 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal
Passive (=passiiv ehk umbisikuline tegumood) This house was built in 1935. Was built on passiiv. Võrdle isikulist (active) ja umbisikulist tegumoodi (passive): Somebody built this house in 1935. (aktiiv house on lauses sihitis (=object)) This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega: This house is quite old. It was built in 1935. Two hundred people are employed by the company. Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata, ebaoluline või selgub kontekstist: A lot of money was stolen in the robbery. (Keegi varastas selle, kuid me ei tea, kes) Is this room cleaned every day? (Kas keegi seda koristab? pole oluline, kes)
nagu "Teel uue arhitektuuri") 1925: Urbanisme ( Urbanism ) 1925: Urbanisme (linnaehituses) 1925: La Peinture moderne ( Modern Painting ), with Amédée Ozenfant 1925: La Peinture moderne (Modern Painting), mille Amédée Ozenfant 1925: L'Art décoratif d'aujourd'hui ( The Decorative Arts of Today ) 1925: L'art décoratif d'aujourd'hui (Dekoratiivkunsti of Today) 1931: Premier clavier de couleurs ( First Color Keyboard ) 1931: Premier CLAVIER de Couleurs (esimene Värv klaviatuur) 1935: Aircraft 1935: Aircraft 1935: La Ville radieuse ( The Radiant City ) 1935: La Ville radieuse (Radiant City) 1942: Charte d'Athènes ( Athens Charter ) 1942: Charte d'Athènes (Ateena harta)
Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W
.......................................................................... 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures
diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas a. jaapanlased vallutasid Kirde-Hiina, kuulutasid seal välja Mandzukuo riigi, eesotsas Hiina kukutaud keisriga b. 1933 astus jaapan rahvasteliidsust välja 4. Abessiinia kriis II. 1935 viis Itaalia oma väed Abessiiniasse III. Rahvasteliit rakendas majanduslikke sanktsioone IV. 1936 sai Abessiiniast Itaalia koloonia ja Itaalia lahkus Rahvasteliidust 5. Hispaania kodusõda I. sõdisid omavahel vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit ja frankistid (mässulised) II. 1939 aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, vabariiklased said lüüa 6. Saksamaa agressiivsus hakkas järkjärgult kasvama
Sisaldas umbes 70 seadust majanduse ja sotsiaalpoliitika vallas. Seadused võeti vastu Kongressi poolt küllalt lühikese aja jooksul. Roosevelt kasutas palju teadlaste abi, oskas valida andekaid abilisi, lõi enda juurde "ajutrusti". "Uue kursi" elluviimisel ei tehtud takistusi ka avalikuks kriitikaks. Riigis taastati uuesti kodanike huvi valitsuse tegevuse vastu. I uus kurss rakendati 1933 1935 II uus kurss viidi ellu 1935 1939 b) "Uue kursi" tähtsamad reformid · kehtestati kontroll panganduse üle. Kõik pangad katkestasid oma operatsioonid. Keelati avamine ilma loata. Loale eelnes kontroll. Paljud pangad suleti. Tugevamatele pankadele anti riigi poolt toetust. (Emergency Banking Relief Act) · Rahvusliku tööstuse taaselustamise (taasülesehituse) seadus.
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
kaunist kuulutasid värvitooni, Kiievi et ajaloolane vürsti Vladimiri saadikud:Prokopios ,,Me võrdles ei teadnud,neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. kas oleme 987. taevas a kuulutasid või maa Kiievi vürsti Vladimiri peal". Tänapäeval kuldsaadikud: tuhmunud, ,,Memuuseum alates 1935. ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal · Kirikute kupli küljel ingleid. sisemusi Seinu kaunistati mosaiikidega. kaunistasid Pühakute stseenid piibli ajaloost. pildid paigutati alla, sinna kus
(1909-1985) . , , . (1936), , . , . 1939 . . . , . 1930 «», . 1933 . 1935 ,, ". ( , , ) . . 1923 «Notturno» -- . , , , , , , . . . . , . ! , . ... , . ... ! ... ! Wikipedia.org . 8 !
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuselt saadud auhind taastas Raua juba kõikuma löönud maine rahvuseepose võimaliku illustreerijana ning kui Eesti Kirjanduse Selts 1933. aastal taas illustreerimise ettepanekuga Raua poole pöördus, nõustus ta enesestmõistetavalt. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua 21 illustratsioonist raamatuaasta "Kalevipoja" väljaandele valmis enamus aastail 1933 1935. Kunstiteadlase Lehti Viiroja üksikasjalik ja lausa põnevusjutuna köitev uurimus "Kristjan Raua Kalevipoja-ainelised tööd ja Eesti Kirjanduse Selts" (Keel ja Kirjandus 1988, nr. 8) on käsitlenud vanameistri teekonda rahvuseepose illustreerijana tähelepaneliku üksikasjalikkusega. Veel viimasel tööaastal enne eepose väljaandmist 6 "valmisid Raual järgmised täpselt dateeritavad tööd: "Kalevipoeg ja Saarepiiga", "Kalevipoeg
· Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Maalid · Mererand. Õli. 1905 · Lennuk. Tempera, kriit. 1910 · Männid. 1931 · Talvine Tartu Emajõega. 1935 · Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 · Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 · G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 · Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 · Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused · Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 · Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 · Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 · Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 · Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikear...
8c 1935 . 11 . 13 14 . ! 300 . 182 10 . . . «» . (05.00 01.00). 9 . . (1941-1945) . . . 1952 . . . , . . 1938 . , . 76 . 1917 1937 1952 . . : , , , , , . , . ...
Aga oli ka neid, kes kavatsesid võitlust jätkata. Kaitseseisukorra tingimustes olid legaalse võitluse võimalused väga piiratud, mistõttu sai peamiseks põrandaalune tegevus. Mõisteti vangi mitmeid põrandaaluse grupeeringute juhte.26. 27. septembril toimus Tallinna sõjaringkonna kohtus protsess nn vapside-terroristide üle. See kohtu asi on jäänud Eesti ajaloos üheks mõistatuseks siiani. Vapside-terroristide organisatsiooni andis 1935. a veebruaris politseile üles vapside endi juhtfiguuri A. Seiman ja A.Kook. Nende arvates oli tegemist politsei provokatsiooniga. Terristidele omistati fantastilisi plaane tappa riigivanem, ülemjuhataja ning valitsuse liikmed kord Tartus Pauluse kalmistul miiniplahvatustega, kord mürkgaasidega. Niisuguste ettevalmistamiste paljastamine politsei poolt oleks kompromiteerinud vabadussõdalasi ja nende juhte. Kohus mõistis 3 terroristi 6 aastaks, teised vähemaks ajaks vangi. 1935 a. 7
Hitleri raamatus ,, Mein Kampf" kirjas natsi ideloogia põhiideed, et aaria rahvale tuleb võita juurde maad ja et nende rahvus on ülim ning tuleb tagada rassipuhtus. Tema maha rahustamiseks ajasid lääneriigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga lepituspoliitikat, kuid kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Hitlerile oli esimeseks takistuseks Versailles rahulepingu revideerimine, sest Hitler ei saanud ennem oma vallutuspoliitikat ajama hakata, kui polnud sõjaväge. Nii seatigi 1935. aasta märtsis sisse ülidine sõjaväekohustus, mis oli otsene rahulepingu tingimuste rikkumine, sest selle järgi ei tohtinud Saksamaa omada suuremat vabatahtlikest koosnevat sõjaväge kui 100 000 meest. Rikkumise vastu ei tehtud aga midagi, sest otsustati silm kinni pigistada. Saksamaa oli olnud ju koguaeg rahulolematu väga ebaõiglaste rahulepingu tigimustega ja nii jäetigi sellele sammule reageerimata, näidates, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, et Saksamaad mitte ärritada
tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a
19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel. 1918-21 töötas joonistusõpetajana Võru tütarlaste gümnaasiumis ja 1921-24 Võru Õpetajate Seminaris. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. 1935 kunstikooli "Pallas" õppejõud. 1936-40 "Noor-Eesti Kirjastuse" kunstiline konsultant. 1940 Määrati Jaan Vahtra Võru maakonna keskkultuurimaja direktoriks. Selleks ajaks oli J.Vahtra Eesti viljakamaid raamatuillustraatoreid. 1944. aastal rajas Võru ajalehe ,,Töörahva Elu" ja oli selle esimene toimetaja. 1947 27. Jaanuaril suri Võrus ning maeti Põlva kalmistule. JAAN VAHTRA
mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka). Meedia 2010. aastal oli lagrits ka Eesti postimargil ja esimese päeva ümbrikul. https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019 5 Ajaleht Waba Maa, nr 160, 10 juuli 1935 lk 6 (Tk.) Teatavasti mõni aeg tagasi viljandlane Elmar Rebane leidis Viljandi lähedalt Matsi talu segametsast haruldasemaid Eestis elavaid loomi – oravhiiri; ema ja 5 poega. Oravhiire perekonna koju viinud, asus ta selle eest hoolitsema mag. J. Auli näpunäidetel. Paar päeva tagasi poegis ema ja oravhiire pere suurenes 5 liikme võrra. Üks sündinu suri, neli jäi elama. Nüüd on leidja asunud läbirääkimisse Tartu
Uugla küla põhikaart Joonis 5. Põhikaart Uugla külast, mõõtkava 1: 26 344 Legend: 7 Uugla ajaloolistel kaartidel Verstakaart Joonis 6. Ajalooline kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Talusid ümbritsesid ja ümbritsevad ka praegugi põllud. Metsade osakaal pole eriti muutunud, suurtest soostunud aladest on nüüdseks saanud põllumaad. 8 Küla kaart 1935 1939 Joonis 7. Eesti Vabariigi (1935-1939) aegne küla kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 9 Uugla maanteedekaart Joonis 8. Maanteedekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Liiklusõnnetuste ja ilmajaamade kohta Uugla külas informatsioon puudub. Lähim bussipeatus asub väljaspool Uugla küla. Küla asub maanteedest eemal. 10 Uugla looduskaitsealad. Ortofoto Joonis 9
ta selle kirjutas. Ma aravan, et nii mõnigi inimene sai tänu sellele raamatule mingi õpetuse või juhise enda eluteele. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste ja ma arvan, et tõenäoliselt oligi see nii. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused, et kehtestada üheparteisüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Ametiühingud keelati. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Suur osa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need kes ei jõudnud seda teha, saadeti surmalaagritesse. See surmalaagritesse saatmine on minu arust vale. Milleks teha inimestele nii, kui nad pole jõudnud lahkuda. Oleks võinud hoiatada veel ja kui siis ka ei toimi, siis alles saata nad surmalaagritesse. Kolmas tugipost hirmuvalitsemisel oli SS. Algeselt oli see Hitleri ihukaitsevägi ning seda juhtis H
a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt)
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proo...
asuti määrama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ametiühingute, noorsooliikumisetele, omavalitsustele, kõrgkoolidele jmsjõudis sama kontroll. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Hakkasid toimuma mitmed üleriigilised kampaaniad, näiteks nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine. See oli veel üks suur muudatus selle poole, et demokraatia taheti asendada. 1935 aasta märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avalikud tegevused olid võimatud, nii tekkis vapsidel mõte riigijuhid kukutada ning 8. Detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadusõjalased ming nad kaotasid oma populaarsuse valega, et nad tahtsid vägivaldselt oma
a , . ( 1 2010 -- 10,562 ). . , , , , . 6 , 9 , 3 . , , . , , , , , , , , , . 2007 10 , , . , ( ). - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . . . . 1856 15 . , . . , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 . Ardo Klaasen
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
1935 ooper "Porgy ja Bess" Klassikalised teosed 1924 "Rhapsody in Blue" klaverile ja dzässibändile 1925 "Klaverikontsert F-duur" 1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1928 sümfooniline teos "An American in Paris" 1932 "Kuuba uvertüür" 4. Miks teda eriliseks peetakse?: Gershwin oli esimene, kes ühendas dzässi ja sümfoonilise muusika. Parimaks näiteks on ,,Rhapsody in Bue" 1924 aastal, mis kirjutati kalverile ja sümfooniaorkestrile. Ameerika rahvusooperi sündi tähistab 1935 aastal Gerswini käel all sündinud ooper ,,Porgy ja Bess" kus on tõetruult kujutatud mustanahaliste elu. Ta ei kasutanud Ameerika folkloori vaid kirjutas kõik spirituaalid ja blues`d ise. 5. Surm: George`i elu sai lühikese ja traagilise lõpu. See algas lihtsatest peavaludest ja sai palju tõsisemaks ja krooniliseks. Kui ta hakkas unustama, oma teoseid mängides, mingeid osasid neist, soovitasid ta sõbrad ja perekond teda pöörduma arsti poole. Arstid teavitasid teda
Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal. Võeti kurss Versailles` rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele. Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Jaapan ja Saksamaa lahkusid esialgu desarmeerimiskonverentsilt ning astusid seejärel välja ka Rahvasteliidust. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935.a.sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Ohumärgiks Baltimaadele oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Aastail 1934-1935 esitas Moskva mitmesuguseid projekte, mille sihiks oli Balti riikide tihe sidumine Moskvaga. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada endale sobivas suunas ka Eestis ja Läti välispoliitikat. 1934.a.septembris kirjutatigi alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule. 1930
Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
