Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. See väljendus järgmistes sammudes: 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast võitjariikidele reparatsioone, viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100-tuhandelise armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i. 1935.a.- sõlmiti Inglise- Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa alustada Saksamaal allveelaevade ja suurte pealveelaevade ehitamist; seejuures määrati kindlaks ka suhe Inglise laevastikku (ehk palju sakslased neid rajada võivad). Inglismaa lootis
Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey" "El caballero de Olmedo" Pildid Teater
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel Norra maastik tsiaalkriitiline realism, mille kaudu peegeldab ta groteski Kunstnik rahva seas 1970 Laste sünnipäev 197...
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel Norra maastik tsiaalkriitiline realism, mille kaudu peegeldab ta groteski Kunstnik rahva seas 1970 Laste sünnipäev 197...
Naised ühiskondlikus elus Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9.c Sissejuhatus ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ● Naiste õiguste laienemine ● Naised eesti parlamendis ● Mood ● Ülesanne klassile ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad p...
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus"
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890...
Hüperrealism Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri zanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. CHARLES BELL (1935- 1995) Paragon. 1988. Õli Valisin selle maali, sest see tuletas vanu aegu, kui arvutis oli sellesarnane mäng. Väiksena mängisin seda väga palju. ROBERTO BERNARDI (1974) Confini Segreti. 2013. Õli Mulle meeldis see maal väga. Olen magusa armastaja ja need nägid nii reaalsed välja, et tekkis väga suur isu neid süüa. ...
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal ühiskondlik-poliit...
Paul Keres 19161975 Paul Keres- on eesti maletaja. Sünnikoht: Narva Õppekoht: Tartu Ülikool 1937-1945 Pere ja lapsepõlv Vanemad: Peeter Keres ja Marie Keres Vend: Herald Keres (vanem vend, eesti füüsik) Koolis mängis maalet uuesti. Peamiselt mängis vastu Heraldi Keresi. Kui ta oli 13, siis oli tema esimene välkmale turniir. Postitas harjutused ajalehes. Tegeles algul kirimalega (1935 Euroopa meister). Paul kulutas palju jõudu maletamisele kirja teel. Ta võis mängima üheaegselt 150 malepartii. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Ta on autor “Male Kool”. Paul oli 1936-1940 ajakirja “Eesti male” peatoimetaja. Paul Keres on surnud 5. juunil 1975. aastal Helsingis. Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonolisel rahatähel. Kasutatud materjaalid https://www.google.ee http://www.eestigiid.ee http://ppt-online.org/1890 ...
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga -mäed N: linnamägi
Arvo Pärt Arvo Pärt Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest Elukäik Alustas õpinguid Rakvere Muusikakoolis. Tallinna Riiklik Konservatoorium. 19581967 Eesti Raadio helirezissöör. Kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. 1963 kogenud ja küps helilooja. 19591979 Eesti Heliloojate Liidu liige ja taas 2005.aastast. 1980 asus elama LääneBerliini, 2005 naases Eestisse.
Arvo Pärt 1935 Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H"
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: 1
ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed. Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Sellega ühines hiljem veel teisigi riike. Kolme vastasleeri kujunemine
lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Eesti laskurid Meistrivõistlustel, mis toimusid aastal 1937, Eesti võistkond võitis kolm laskmisvõistlust ja Argentiina karikavõistluse. Uks karikavõistlus võideti veel kord aastal1939. 4 Paul Keres Rahvusvaheline malemeister Paul Keres võitis kuulsuse rahvusvahelises malemaailmas. Rahvusvaheline start algas Varssavis 1935. aastal. Aasta 1936 Münchenis ja 1936-1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. 1937. a maleolümpia Stockholmis. Aastatel 1938-1944 toimus jätkuv väljakujunemine, Keres sai AVRO turniiri triumfaator. 1939. aastal toimus maleolümpia Buenos Aireses. Kokku mängis Keres 29 aasta jooksul (1935-1964) 11 maleolümpial, saavutas 7 kuldmedalit. 5 "Kalevi" meeskond Jalgpall olümpiamängudel. Pariisis 1924
siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus 1935 – keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson – Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist
märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Itaalia 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 3 Itaalias valitsesid fasistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Riigis diktatuur, mis lootis muuta Itaalia sama võimsaks kui vanaaja Rooma keisririik. Selleks tuli hankida asumaid esimeseks ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco
Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) · 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. · Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi · demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride
märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Itaalia 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 3 Itaalias valitsesid fasistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Riigis diktatuur, mis lootis muuta Itaalia sama võimsaks kui vanaaja Rooma keisririik. Selleks tuli hankida asumaid esimeseks ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco
mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti murdmaasuusatamises 1921(naistele 1923), suusahüppeis 1933, kahevõistluses 1935, mäesuusatamises 1940(naistele 1941), patrullsuusatamises 1947 ja laskesuusatamises 1960(naistele 1984).
Siim Aarmaa 11a 2012 · Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912 Saulepi vallas, Varbla kihelkonnas, Läänemaa. Suri 19 juuli 1977 Solna, Stockholm. · Õppis Varbla 6-klassilises algkoolis · Tallinna kaubanduskooli lõpetas aastal 1930 · Karl Ristikivi on eesti kirjanik · Lendav maailm (1935) · Semud (1936) · Sellid (1938) · Sinine liblikas (1936) · Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1966. Romaan jutustab kõmri päritolu muusiku Davidi elulugu. Rändmuusik David de Galles püüdleb kaanonitevaba, inimest ülendava muusika poole. Romaani tegevustiku taustaks on 14.-15. saj. Prantsusmaa. Triloogiasse kuuluvad veel "Mõrsjalinik" ja "Nõiduse õpilane". Teos oli muidu hea lugeda. Vahepeal oli igavaid kohti teoses. Peamiselt oli päris huvitav lug...
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951) ...
ving Anni Petron 9. klass Lagedi Kool 2017/2018 Swing – õõtsuma • 1930 • New York • Kuldaeg 1935- 1945 • Kaubanduslik edu • Lihtne harmoonia • https://www.youtube.com/watch?v=Ob22XAHFycY&list =PLqIGKy44MoMg2aIeXQTGkk6nU9RjW18lr&index=5 • • Swingtantsud • Svingi muusika saatel • Svingiajastu hiilgeajad • Populaarseim-Lindy Hop • https://www.youtube.com/watch?time_continue=3&v= NlTVJ9fOmro (3) Bigbänd • Koosseisus : • 3-4 trompetit • 2-4 trombooni • 4-5 saksofon • Kokku 12-17 pillimeest • https://www.youtube.com/watch?v=8uNbqi2hrmc (1) Tuntuimad esitajad • Pianist Duke Ellington • Trombonist Glenn Miller • Klarnetist Benny Goodman • Paljud laulukuulsused • https://www.youtube.com/watch?v=D2TUlUwa3_o (2) Kasutatud kirjandus • Muusikaõpik 9. klassile Aive Skuin, Karolina Sepp (lk 142-143) • https://et.wikipedia.org/wiki/Sving#Kuulsaid_svingmuusi...
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus
meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn
Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president
organisatsioon), kes hirmutasid juute ja kommuniste. - 1932 parlamendivalimistel sai natsionaalsotsialistlik partei üle kolmandiku saadikukohtadest - 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks - 1933 pärast Riigipäevahoone plengut, milles süüdistati kommuniste, loodi üheparteisüsteem, kõik erakonnad peale NSDAP saadeti laiali- hitler valitsusjuht - 1934 pärast Hindenburgi surma sai hitlerist ka riigipea- muutus diktaatoriks - 1935 jõustus mitu juutide õiguste piiravat seadust - Nürnbergi seadused - 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht - 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni - 1938 'Kristallöö'- juutide vastane rüüsterünnak SS- algul hitleri ihukaitsevägi, hiljem iseseisev sõjaväeline organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei. Kontrollis inimeste meelsust
II ms, eellugu Algusajad: * Aasia 1937/1931, kui Jaapan tungis Mandzuuriasse; * Aafrika 1935, kui Mussolini tungis Abessiiniasse; * Lä-Euroopa 1936, kui Franco sai tänu Sks-le ja Itaaliale võidu; * I-Euroopa 1939, kui Itaalia tungis Albaaniasse. Hitleri eesmärk: Saksa riigi laiendamine, selle käigus tuli hävitada oht juudid ja kommunism, mis Hitleri jaoks taandusid üheks ja samaks. Aladel, mida H ihaldas, elas palju sakslasi. Chamblerlaini vead välispoliitikas: 1) ei püüdnud takistada sudeedisakslaste ja nende maa minekut Sks võimu alla, vaid
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel
Basskitarri kasutatakse paljudes muusikastiilides nagu näiteks: rokk, metal, pop, punk, kantri, reggae, gospel, bluus ja dzäss. Seda kasutatakse sooloinstrumendina muusikazanrites nagu: dzäss, fusion, latin, funk ning mõnedes roki ja metal'i alamstiilides. 1930-1939 1930-ndatel aastatel ehitas muusik ning leiutaja Paul Tutmarc Seattle'ist esimese elektrilise basskitarri kujul, mida kasutatakse ka tänapäeval. Pill valmistati krihvidega ning oli mõeldud mängimiseks horisontaalasendis. 1935. aasta Tutmarc'i muusikariistade firma, Audiovox'i, müügikataloog esitles neljakeelelist, 30½-tollist krihvidega basskitarri ,,Model 736 Bass Fiddle". Kuna see bass oli kujult sarnane tavalisele elektrikitarrile, oli seda ka lihtsam hoida ning transportida. Samuti andsid krihvid võimaluse bassistidel pilli täpsemini mängida. Sel ajaperioodil müüdi neid pille umbes 100 tükki. 1940-1949 1947. aastal alustas Tutmarc'i poeg Bud sarnase basskitarri turustamist ,,Serenader" nime all.
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
Ants Laikmaa is mainly known for his watercolor painting. He brought impressionism to Estonia. Laikmaa often painted landscapes, mostly with sharp colors. His portraits of the intellectual and artistic elite of Estonia will most renouned. He was also politically active. Above all, he promoted the training and promotion of Estonian art. Among other things, he was one of the founders of the Estonian National Museum (Eesti Rahva Muuseum) in Tartu. ( Ants Laikmaa (kuni 1935 Hans Laipman) oli 13. laps kehv eesti pere. Ta käis koolis Vigala, Haapsalu ja Lihula. Tema ema suri kui ta oli laps. Laikmaa avastas varakult tema huvi maali. Ta õppis 1891-1893 ja 1896-1897 on Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Alates 1897-1899 ta töötas Düsseldorfis. Sügisel 1899 naasis ta tagasi Tallinn. Alates 1900-1907 Laikmaa töötas kunstnik Tallinnas ja Haapsalus. Uuring sundis teda Belgias, Prantsusmaal, Austrias, Soomes ja Hollandis. 1901 korraldas ta
valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner; Sotsid - Rei; Vapsid - Larka) Valimised: Väga 'räiged' valimiskampaaniad. Päts lasi teha 'emori' uuringu (meie mõistes). Tegi kindlaks, milline seis on. Ülekaalukalt oli esimesel kohal Vapsid, teisel kohal Laidoner. Sotsid ja Päts said vähe hääli. Päts otsustas teha riigipöörde (ebaseaduslikult). Päts lasi vapsid ükshaaval arreteerida, et saada presidendiks. 1935.a toimub veel üks katse, et vapsid likvideerida. Õnnestub. Algab vaikiv ajastu. 1938.a laseb Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke kanditaat. Võim on tal nii suur, et ka poliitilised vangid ei ohustanud teda. Autoriteetne diktatuur. J.Laidoneril oli kaitsevägi ja halliks kindraliks nim. K. Eenpalu. Eesti kultuur: kuidas vaimulikud inimesed võtsid vastu vaikiva ajastu? Kuidas kultuuri mõjutas? EESTI KULTUUR (plussid ja miinused)
· Suurt mõju avaldasid mõned näitused, mida eesti kunstnikud vaatama pöösesid. · Kunsti autonoomias saavutati kõigepealt tarbekunstis, sest seda ei peetud nõukogulikus kunstihierarhias väga tähtsaks. · Tarbekunst muutus vabamate kunstiliste ideede ja esteetiliste uuenduste esmakasutajaks E. Okas ,,Talumajad" E. Okas ,,Lamav akt" Richard Uutmaa · (12. oktoober 1905 18. mai 1977 ) · Eesti kuulus ja armastatud mere- ja maastikumaalija · Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi meistriateljees. · Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939 KKSKV maalistipendiumi. · 19441950 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. · Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane · Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni
Kiviõli 1. Keskkool Richard Strauss 11.06.1864-8.09.1949 Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Franz Strauss:esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Josephine Strauss:Õlletehas Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks 1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" ...
Eesti panus astroloogiasse ja kosmoloogiasse astronoomia.ee Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest harust. See uurib taevakegadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad: 1. Tähefüüsika töörühm 2. Teoreetilise astrofüüsika töörühm 3. Teleskoopide töörühm Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma Ernst Öpik (1893-1985) Tõestas,et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid.Määra...
Frank Sinatra Koostas: Pavel Romanov Õpetaja: Marianna Vassiljeva Elulugu ja looming. · Sündis 12. detsember 1915 Hoboken, New Jersey. · Suri 14. mai 1998 Los Angeles California osariik. · Oli USA laulja ja Oscari võitnud näitleja, tihti on teda nimetatud 20. sajandi USA parimaks meessoost poplauljaks. · Sinatra oli Itaalia emigrantide poeg. · Juba lapseeast talle meeldis muusika. · 1935 võitis noorte talendite konkursi. · Ta hakkas karjääritrepil üles minema, kui hakkas töötama kuulsates swingi orkestrites. · 1940 esimene abielu, sündis 3 last. · 1940 alguses tal algas zaanrikriis, sest tal kadus hääl, paljud firmad lõhkusid kontraktid temaga ja tema naine läks ära. · 1950 alguses temal kõik paranes, ta hakkas filmides tegutsema. · 1950 lõpus Sinatra palju laulis teiste bändidega. · 1966 aasta kolmas abielu.
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
ÖKOSÜSTEEM Kristin Kaimer Ökosüsteem ● Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. ● Termini "ökosüsteem" moodustas inglise florist Arthur Roy Clapham 1930. aastate alul, mõiste võeti laiemalt kasutusse taimeökoloog Arthur Tansley tööde kaudu alates 1935. aastast. Ökosüsteem biotsönoos ehk elukooslus ökotoop ehk elukeskkond ● taimekooslused ● õhkkeskkond ● seenekooslused ÖKOSÜSTEEM ● vesikeskkond ● loomakooslused ● muldkeskkond ● mikroorganismide kooslus Mis on ökosüsteem ?
Paar aastat hiljem loodi ,,pärilikkusfaktori olulisuse tõttu" seltsi juurde genealoogia toimkond (1931), mille esimeheks sai dr.Phil Juhan Vasar, abiesimeheks A.Perandi ja laekahoidjaks Eesti antropoloogia rajaja Juhan Aul. 1934. aasta märtsis esitas selts valitsusele steriliseerimisseaduse eelnõu. Toonane valitsus küll arutas seda seadust mitmel korral, kuid seaduseks see eelnõu ei saanudki kahtlejaid ja vastuseisjaid oli liiga palju. Sel korral. 2.-3. jaanuaril 1935 toimus II Rahvusliku Kasvatuse Kongress (Tln, Kaubandus-Tööstuskoja saalis Pikk 20). Kongressil esinesid nii riigivanem Konstantin Päts kui ka TÜ rektor Johan Kõpp, professorid Jüri Uluots, Paul Kogermann, Aadu Lüüs jt avaliku elu tegelased. Genealoogia rahvuslikest ülesannetest rääkis Juhan Vasar. (Kalling ,,Karskustöö..."; Kesküla). Muu hulgas esitas see teine kongress kõik abiellujad enne naitumist läbi vaadata ning soovijaid ainult vastava tunnistuse alusel registreerida
Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku. - EV muutis orie...
Eesti NSV muusika 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangr...
"Kui" Carol Shields Triin Õismaa 10 hm Carol Shields ● 1935-2003 ● Vahetusõpilane ● 5 last, abielus ● Ülikooli õppejõud ● Kanada ● Perekond Teised teosed ● „Väikesed tseremooniad“ ● „Swann“ ● „Oma aed“ ● „Kivist päevaraamatud“ ● „Juhus“ ● „Larry pidu“ ● „Armastuse vabariik“ ● „Kui“ Teosest ● Üsna lühikese ajaga ● Rõõmuhetked ● Kanada ● Avaldati 2002 ● Shields’i sarnane ● Sujuv “Ma mõistan, et see lõhnab verepilastuse järele, kui ma naiskirjanikuna kirjutan kirjutavast naiskirjanikust.” Tegelased ● Renata Ruth Winters ● Härra Scribano ● Tom Winters ● Arthur Springer ● Norah Winters ● Lois Winters ● Christine Winters ● Natalie Winters ● Pet ● Danielle Westerman ● Annette, Lynn, Sally “Mulle meeldib mõelda sellest raamatust neljal jalal: emade ja laste idee, lugejate ja kirjanike idee - Ma ...
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
