VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed.
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed ...
Venemaa/ NSV Liit 1917 1935 Sissejuhatus Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal. Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine. Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele "ära tegema". Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916). Veebruarirevolutsioon Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises. Veebruari keskel 1917 kehtestati Petrogradis kaardisüsteem. 20. veebruaril vallandas Putilovi tehase administratsioon tuhandeid töölisi, sest toorainepuudusel polnud tehast võimalik käigus hoida. 23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon. Oli rahumeelne. Järgnevatel päev...
Muistne Vabadussõda ( 1208 1224 ) Vallutajad tungisid 1208.aastal Ugandisse , Lahing toimus Ümera jõe ääres metsavahel. Eestlased võitsid. Sakslased tungisd 1211. aastal Sakalasse. 1212-1215 Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põ...
Elulugu Elvis Aaron Presley sündis 8. jaanuaril 1935 vaesemate linnajaos Tupelo linnas Mississippi osariigis. Tema ühemunarakukaksikvend Jesse Garon Presley sündis pool tundi varem surnuna. Elvis oli vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Presley'de perekond oli usklik ja nad käisid korrapäraselt kirikus, mistõttu olid nad ka muusikaga väga seotud. Kui Elvis kümneaastaseks sai, ostis ta ema talle sünnipäevaks kitarri, mida väike Elvis raadio kõrval omaette mängima vaikselt õppis. 1948. aastal kolis perekond Memphisesse Tennessee osariiki elama, kus väike Elvis sai lisaks kirikus kuuldud ja osa võetud laulule mõjutusi ka tänavalt kuuldud mustade rhythm ja bluesist 1953. aasta suvel veoautojuhina töötades astus Elvis sisse Sun stuudiosse, kus salvestas emale hilinenud sünnipäevakingiks kaks laulu: "My Happiness" ja "That's When Your Heartaches Begin". Aasta pärast sattus aga Elvis uuesti stuudiosse, ...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart: 1) 1935 Saarimaa (pisike saksa külje all) 2) 1938 Ansluss: Austria vallutamine Saksamaa poolt märtsis 1938 3) 1938 Sudeedimaa (kuukujuline Tsehhoslovakkia ja Saksa vahel): Saksa võtab ka Sudeedimaa alad tuues ettekäändeks, et pärast I ms tõmmati piirid mõtlematult, mille järgi jäid osad Sakslased elama väljaspool Saksamaad. 4) 1939 Saksamaa vallutad Tsehhi 5) 1939 Kaipeda
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks
Aafrikas. Mussolini arvas, et kui Inglismaa ja Prantsusmaa Itaalia abi ei vaja, võib ta minna Saksamaa poolele. Samal ajal toimusid aga Saksamaa sisepoliitikas suured muutused seoses Hitleri võimuletulekuga ning Itaalia hakkas kartma Austriast ilma jäämist. See sundis Itaaliat tegema koostööd Prantsusmaaga, sest kummalegi ei meeldinud mõte Saksamaa laienemisest. See sundis Prantsusmaad ja Itaaliat jaanuaris 1935. aastal sõlmima lepingut, millele aprillis järgnes Stresa Rinne, milles koos Inglismaaga mõisteti hukka Saksamaa taasrelvastumine. Jaanuaris 1935. aastal kohtumises Prantsusmaa välisminister Lavaliga sõlmiti lisaks ka suuline leping, milles Mussolini lubas vastutasuks vabadele kätele Etioopias toetada Prantsusmaad Saksamaa Austriasse laienemise vastu. Pärast seda otsustas Mussolini põhirõhu Euroopa asemel suunata Aafrikasse, et jätkata impeeriumi loomise plaane.
ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti
Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see lepingu otsused olid põhjused II MS puhkemisele, milleks oli sakslaste soov kättemaksta selle ebaõigluse eest. Kui 1935. aasta märtsis pranslased teatasid, et nad kahekordistavad oma kutsealuste teenistuse aega, väitis Hitler, et see on ohtlik Saksamaa julgeolekule ja ta võtab endale õiguse suurendada ka Saksamaa sõjaväge. Algas taasrelvastamine. 16. märtsis 1935 kuulutas Hitler välja Saksa Wechrmachti loomise, mis koosnes kolmest väeliigist: maaväest, lennuväest ja mereväest. 1939. aastal ulatus Saksa sõjaväe 1,4 miljoni meheni. (ta oli nelja aastaga kasvanud 12 korda). Sama aasta augustis
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatu...
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodum...
Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935
, , III , . , 1319 , , , - . , " ", , , , , . , , . (1326 ). , 15 () , , . . . 1238 . 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, . . 1610 - . 1610 . 1611 , . 1612 , 4 , , 1612 . 5. 1613 , 300- . 17 , . , , . . 17 : , , 1682 1698
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · ...
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig
"Kalevipoeg" "Kalevipoeg allmaailmas" 1892 1918. a 1915. a "Linda kivi kandmas" 1917. a "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915. a Click to edit Master text styles Kristjan Raud Second level Third level ,,Kalevipoja" viies trükk 1935. Fourth level aastal Fifth level "Kalevipoeg kivi heitmas" "Kalevipoeg põrgu väravas" 1935. a "Kalevipoja surm" 1935. a "Kalevipoeg" 1936. a 1961
Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana · 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi · 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. · 1935 sai tellimuse · "Kalevipoja surm" "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases" Aunimetused · 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige · 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Suveöö serenaad 1946
* Himmler juhtis .............. * Göring juhtis majandust * Goebbels propakanda * Rotenburg idealoogia * Hess - parteitöö Nad kõik olid väga vastuolulised inimesed (ei saanud omavahel läbi), kelle vahel koostöö ei olnud võimalik. Ja selle tõttu ei olnud Hitleril karta, et keegi neist pöörduks tema vastu. 1936 (31. detsember) kutsus Hitler kõik need mehed enda juurde ja ütles, et järgnevatel aastatel alustab Saksamaa maailma vallutamist. Märts 1935 kehtestati Saksamaal uuesti üldine sõjaväekohustus. Alustati Saksamaa lennuväe ja sõjalaevastiku taastamist. Aprill 1935 Inglise, Prantsusmaa ja Itaalia avaldasid protesti Saksamaa tegemiste kohta. 18. juuni 1935 Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1) Saksamaa võis ehitada ........................ . See oli Versailles'e rahulepingu kahepoolne rikkumine. Esimene samm Inglismaa järeleandmisele Saksamaale. Sügis 1935 Saksamaa astus välja Rahvasteliidust 7
kirjanduse vastu tänu perekonnas valitsevale vaimsusele. Õppinud küll sõjaväeinseneriks, pühendus ta kirjandusele. Kõige paremini tundis noor kirjanik väikeametnike, üliõpilaste, käsitööliste ja töötute maailma. Oma teostes pöörab ta suurt tähelepanu sotsiaalsete olude kirjeldusele. Elemente Dostojevski elust leiame kõikjalt tema teoseist, pole keegi nii palju paigutanud endast ja oma elust oma luuletöisse kui just tema.(A.Meiessaar 1935:8). Dostovjevski esivanemad on pärit Leedust, kust nad on rännanud välja Ukrainasse ja siirdunud katoliku usust vene usku. Andmeid nende kohta leidub vähe, pole isegi teada, kes ja mis oli Dostojevski vanaisa, kuna poeg on juba 15-aastaselt läinud temaga tülli, lahkunud kodust täiesti rahatult ja õppinud Moskvas arstiks. Kuni vanaeani polevat ta kõnelnud oma isast ja kui ta tahtis viimaks omastega leppida, polnud nad nähtavasti elus, Dostojevskid ei elanud vanaks
Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 1917.a. ,,Siuru" väljaandel ilmus Underi ,,Sonetid" 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 Maetud Stockholmi Metsakalmistule. 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 Underi noorusjärku esindavad: 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 ,,Sonetid" (1917) 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget ,,Eelõitseng" (1918) kõige varasemad värsid 1904-1913 1981 - MU SÜDA LAULAB.
ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju
Looming · 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 · 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 · 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 · 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 · 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 · 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Luuletus Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime
Saksa valitsuse vaenulikud otsused · 7. aprill 1933 juudid vallandatakse "poliitiliste vastastena" riigiametitest ja ülikoolidest · 14. juuli 1933 juutidelt ja mustlastelt võetakse Saksa kodakondsus · Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid
KRISTJAN RAUD (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suh...
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht)
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
Ahto Walter Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks....
· Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt) Peaeesmärgid: Benito Mussolini ja fasistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi Euroopa suurriigiks, tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle. Mida tegi: Etioopia vallutamine 1935 36. U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse, Lennuvägi, mürkgaas, 7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussolini poolt juhitav Itaalia 1935.- 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia. Kominterni-vastane pakt oli Saksamaa ja Jaapani 25
Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema
Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn. Rahvusterviklikkuse õhutamisega. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, s...
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat Inspireeritud loodusest, lilledest ja väga palju taimedest Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922
2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati üksteist mitte rünnata. See kindlustas Hitleri seljataguse ning välistas kahel rindel sõdimise. Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel territooriumi ära ning sellega oli selge, et sõda tuleb. 2. Versailles`i rahuleping Saksamaaga (28.juuni 1919) - See oli ebaõiglane mõndade riikide suhtes. 1935. aastal tühistas Saksamaa lepingu ühepoolselt. 3. Hitlerist sai Saksamaa füürer ( märts 1933) - Saksamaal oli riiklik meelsusvalve, hakkas tagakiusamine, välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat sõda. 3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks. plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Riina 1940 blond Aleksandra 1933 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Talverõõmud 1947 Kevad südames 1947 Õige valik 1940 aasta uus 1944/1946 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Suudle mind 1935 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Kevadmõtted 1946 Kevad tulnud taas 1943 Kui taevas kuu 1947/1948 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Suveöö serenaad 1946 Kirjake koju 1935 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Suudlus kuuvalgel 1935 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Üksi 1935 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Ma olen liig halb 1946/1947 Joogilaul 1947 Naine, kes ei armu 1946
· Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
