mille ülesanne on meenutada kunagisele kalmistule maetud linnakodanikke. Kopli kasepark- Kopli Kasepark on looduskaitse all olev kivikülviga metsapark, kus on valgustatud pargiteed ja treeningseadmed. Püha piiskopi Nikolause kirik- Koplis olev puukirik on üks esimesi pühale Nikolausele pühendatud kirikuid Tallinnas. Esimene hoone hävis tulekahju tagajärjel, aga osa selle varast jäi alles ja kiriku tänapäevane versioon sai valmis 1935. aastal. Hoone välimuses on näha ajaloolist vene puitarhitektuuri. Süsta park- Süsta park oli toona oma keskse asukoha poolest natuke erandlik ja siia oli plaanis rajada Kopli poolsaare esinduspark, kuid see idee ei teostunud. Algusaastatel kasutasid pargiala laevatehase professorid. Park on üks tänapäevani säilinud rohealadest. 1960. aastatel istutati parki märkimisväärne siberi ja euroopa lehistest puudesalu, kus kasvab samuti üksik kolmesaja aastane tamm.
Need kes olid ennem abiellunud kuulutati kehtetuteks 6) Natsionaliseeriti Juutidele kuulunud pangad ja ettevõtted. Suurenes riigiettevõtete osa. (Hakati tegelema sõjatööstuse arenemisega), selleks tehti laene S suuretevõtetelt. Riiklikud tellimused toovad kaasa selle, et kaob tööpuudus. 30 lõpuks on sakslane oma riigiga rahul. Tööstustoodang kasvab kuni 12 korda. Välispoliitika · Likvideerida Veraille süsteem( rahudagamissüsteemi 1 osa) Selleks seab 1935 a sisse sõjaväekohustuse.sõjavägi Wehrmacht. Sellega rikutakse Versaille süsteemi. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Sellega algab Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes.. Lepituspoliistika - ei reageerita kui Hitler rikub Versaille rahulepingu tingumise. Lääneriigid aitavad sellele kaasa (1935- sõlmitakse Inglise- Saksa mereväe kokkulepe) See on kahepoole Versaille rahulepingu tingimuste rikkumine inglise mereväes tohib saksamaa omada kolmandikus suurusega mereväge
maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism on välispoliitiline suund, mis pooldab riigi erald
Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935. Aastal, kui ta laseb välja raamatu "Lendav maailm", mida auhinnatakse kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusel. 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud" ning 1938. aastal "Sellid". Just tänu Looduse auhindadele täitub Ristikivi kauaaegne unistus jätkata oma haridusteed Tartu Ülikoolis. 1938. aastal saabub Ristkivile lõpuks ometi tõeline tunnustus. Ristikivi romaan ,,Tuli ja Raud" saab Looduse romaanivõistlusel esimese koha
kaupa. Rajati sõjatehnika ja varustuse tehaseid, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda. Sõjakas Välispoliitika Majandusliku tugevnemisega muutus välispoliitika aina sõjakamaks. 1935. hakati rääkima avalikult Berliinis Versailles' lepingu tühistamisest. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele kirj. Võimas armee Wermacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mis oli muuhulgas ka oht lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks. Nad
· "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 Gailiti haridustee 1899 astub Gailit Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib ta Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda, vaid astub eelviimasest klassist
1940. aastal. Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas firmale rahvusvahelised müügikontaktid, mille otsese tulemusena rajati 1897. aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümnekolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õ...
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
lennata lõunamaale. Teose romaani moodustavad 1928 Toomas Nipernaadi seitse novelli, mis on ajalises ja loogilises järgnevusese ja mida ühendav pea- tegelane rändur Toomas Nipernaadi. 1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri. Kujutab arhailist keskkonda väiksel saarel.Kujutatakse ka saareelanike armusuhteid 1941 Ekke moor. Teoses kujutatakse Eesti olusid. 1945 Leegitsev süda. Räägib Eestis kehtivatest oludest
sõjaväestatud organisatsioon SS . · Algselt oli SS asutatud Hitleri ihukaitseväena. · SSle allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Juutidest · Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine · Väideti et juutide valduses on pangad,kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. · Juute süüdistati,et nad ajasid kommunistidega vandenõu ,ning soovisid Saksamaa maha müüa. · 1935 aastal jõustus mitu seadust,millega piirati juutide poliitillisi ja kodanikuõigusi. · Suurem osa juute oli sunnitud Saksa riigist lahkuma. · Need kes lahkuda ei jõudnud,need saadeti surmalaagrisse.
Ooperiteatri avaetenduseks oli Charles Gounodi teos ,, Faust'' , peaosas oli rootsi sopran Christina Nilsson. Avahooajal esitati kõik ooperid itaalia keeles, kaasaarvatud ka need, mis olid originaalselt kirjutatud prantsuse või saksa keeles. Ooperi Kuldajastul ( 19.sajandi keskpaik lõpp ) juhtis teatrit Maurice Grau. 1898. aastal võtsid Metropolitani ooperiteatri lauljad ja muusikud ette kuuenädalase tuuri, läbides suuremad Ameerika linnad. Aastatel 1908 1935 juhtis ooperiteatrit Giulio GattiCasazza. Tema autoriteetsed organiseerimisoskused ja väljapaistvad osatäitjad tõid Metropolitani teatri kauakestvasse Hõbeaega. Praegune ooperiteater on moderniseeritud, paljudest etendustest on kadunud ehedus, sest vanaaegsed kostüümid, lavakaunistused, tehnika jne on asendatud moodsamatega. Metropolitani ooperiteatris loodi ooperiga samaaegselt jooksvad tiitrid, neid kutsutakse ,, Met Titles ''. Nende loojaks oli Joseph Volpe, aastal 1995
• 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ - „Ahastaja“, „Laule lindudest“, „Suudlus“ • sisemonoloogid, realistlikud kujutluspildid • 1929 Ballaadide kogum „Õnnevarjutus“ - „Rändav järv“, „Lapse hukkaja“ • armastuse ja õnne võimalikkus 4. 30. ndad • Suhteliselt tagasihoidlik • 1930 „Lageda taeva all“ - „Õnne varas“, „Sant“ • 1935 „Kivi südamelt“ - „Üksteisest pimesi mööda käime“ • palju seoseid kunstiga
1922. Aastal astus eesti Rahvasteliitu. 1923. Aastal sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1925. Aastal Toimus viimane koverents ja liit jäi tegemata. 1930. Aastal suurenesid Saksamaa ja Eesti sõjaväelised suhted. 1932. Aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungileping. 1934. Aastal soovis Venemaa Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingut . 1935. Aastal sõlmiti sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping
Gerta Jürjens 8.D Põltsamaa Ühisgümnaasium Elvis presley Elvis Presley Elvis Presley sünninimi oli Elvis Aaron Presley. Ta sündis 8. jaanuaril 1935. aastal Mississippis, USA-s. Elvis Presley Elvisel oli kaksikvend Jesse, kes sündis pool tundi varem surnuna. Ta oli lapsepõlves vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Nende perekond oli usklik, mis tõttu nad käisid kirikus ja olid muusikaga väga seotud. Elvis Presley Tema üks suurimaid kirgesid läbi aastate oli Click to edit Master text styles karate. Second level 1970-ndatel avas ta
Kaali crater Kaali crater's history Nobody truly knows how old is Kaali crater. Many people think it's over 7000 years old some even think that it is over 3500 years old. There are some rumours that Scandinavian god Thor once landed there :D. Ivan Reinwald was the first human to start investigating Kaali. In 1935 Ivan found meteor shards there and knew a meteor landed there. What can you do there At Kaali it's obvious you can see the crater but there are other fun stuff to do there. You can have a nice picnic with friends at there. Visit the nearby resturants and enjoy the nature. Remember that don't go swimming to the crater! Location Kaali crater is located at Saaremaa (20km NW from Kuresaare). Gheographic coordinates: 58° 22 22 N, 22° 40 10 E
Elvis Aaron Presley (Jaanuar 8, 1935 – August 16, 1977) Elvis Aaron Presley oli Ameerika laulja ja näitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks. Presley populaarsus ei ole aastatega vähenenud, pigem on ta pärast surma saanud veelgi legendaarsemaks. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi. Elvise isa Vernon Elvis Presley sündis 10. aprillil 1916. Elvise ema Gladys Love Smith sündis 25. aprillil 1912. Veel arvatakse Elvise esivanemate seas olevat waleslasi, inglasi, iirlasi, prantslasi, taanlasi ja sakslasi. Elvis oli vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. 1960. aastal naasis Elvis sõjaväest. "Kolonel" oli vahepeal Presley kuulsuse ühendriikides üleval hoidnud, nii et vastuvõtt kodumaale oli soe. 1968. aasta 1. veebruaril, sündis neil tütar Lisa Marie. 1975. aastal ha...
Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st.
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toime...
· Sekkus I MS sõja lõpus (Wilsoni 14 punkti) -> õiglase ja dem rahu sõlmimine · Rahvasteliidu idee · Isolatsionistlik välispoliitika eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine · Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist) · 1922 Washingtoni leping (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast · 1928 Briand-Kelloggi pakt · 1935 neutraliteediseadus keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele · Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt 2. Inglismaa · Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid
( Õ lk 87 muudatused SKP-s.( Pärast kriisi ületamist riigi sekkumine väheneb. Majandust hakatakse suunama põhiliselt rahanduspoliitika kaudu. Soodustatud valdkondadesse jagatakse krediit. USA läheb sotsiaalriigi poole, aga kõik on rangelt demokraatlik. · VÄLISPOLIITIKA: Kogu kahe sõja vaheline aeg on isolatsionistlik. Põhiküsimus, mis ameeriklasi huvitab on sõjavõlad. Euroopaga sidumine tekib ainult tüli. Eurooplased on ebausaldusväärsed. 1935. aastal võeti vastu neutraliteedi seadus: ei müüda relvi sõjakolletesse. 1935. aastal sõlmitakse diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, kuna kerkis esile võlgade küsimus. Kõik olid USAle võlgu, tuli luua võrdsed suhted. 3 INGLISMAA Suurbritannia Olukord pärast IMS Turg kahanes oluliselt, USA oli selle hõivanud. Tööstusettevõtetes kasutati vananenud
Ajaloo KT Teine Maailmasõda 1. II MS puhkemise põhjused ja algus. Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935
hiigelsuurtes vaatides otse sadamakail ja see tagab veinile 60kroonise hinna.Enne pudelisse villimist kontrollitakse ja hinnatakse veini, seejärel müüakse seda veinikauplustesse poolmuidu. Kahju, et tooted, mis kannavad tänapäeval nii auväärset nime, ei tee kultuuripärandile au. 5 KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD ETKO-Limmasolis asuv suurtootja, mis tekkis 1935.aastal pärast seda, kui KEO oli murdnud salalepingut Haggipavluga, mille kohaselt viimane tegeles ainult brändiga ja KEO ainult veinidega. Pärast KEO bränditehase avamist 1935.aasta ostsid Haggipavlud Limmasoli suure veinitootja ja moodustasid aktsiaseltsi ETKO. Firma on viimasel ajal asunud jõuliselt tegelema Küprose kvaliteetveinide loomisega. Haggipavlu-Küprose veinidünastia ja firma, mille asutamisajaks loetakse aastat 1844. Sel
Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia · Tammsaare suri Tallinnas töölaua taga infarkti. Tagasihoidlikult elanud suurmees maeti Metsakalmistule ta viimse soovi kohaselt ilma välise ausärata Looming · Peamised zanrid millest kirjutas oli jutustus ja näidend. · Tema tuntumad romaanid oli : · 1922. a "Kõrboja peremees" · 1934. "Elu ja armastus" · 1935. "Ma armastasin sakslast" · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli- tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses
POST- JA NEOIMPRESSIONISMI teke, mõiste ja olemus 1888-1910 – pole stiil, vaid kunstnikud: alustasid impressionismiga, eemaldusid, arendasid– post ja neoimpressionistid. Ekspressionismi eelkäijad. Radikaalne värvikäsitlus ja maalitehnika ning kunsti sisu uuendamine oma tunnete ja ideede väljendamiseks, mitte jäljendamiseks. •Temaatika – mitmekesine: portreed, natüürmordid, maastikud, religioossed ja sümboolsed süźeed. •Stiil ja tehnika –palju uuendusi: vormimoonutused, ebaloomulik koloriit. Vincent van Gogh (1853-1890), hollandlane Postimpressionist Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas värvitoreda üldistuse. “Kollane Kristus” Paul Cézanne (1839-1906), prantslane Postimpressionist Värv...
"Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan) "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan) "Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Mälestusmärk Jõgeval Muuseum Tänan kuulamast ja vaatamast!
Suur Majanduskriis 1929-1934 (Eesti 1931) Sai alguse Wall Street'i suure börsikrahhiga 29. okt 1929 (Musta teisipäevaga) Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis s...
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool
arreteerimine ja küüditamine ning ka luuletajale antud umbusaldus. Tegeles peamiselt tõlkijana kahel sõjajärgsel aastakümnel. Alustas taas luuletamisega kuuekümnendatel. LUULERAAMATUD: "Tolm ja tuli", Tartu 1936; "Eluhelbed", Tallinn 1971; "Korallid Emajões", Tallinn 1986. LUULETUSED: "Kummituslikud laulud", Stockholm 1965; "Tasakaal" Tallinn 1982 PROOSA: "Tuulearmuke" Tartu 1927; "Invaliidid" Tartu 1930; "Viletsuse komöödia" Tartu 1935 http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.miksike.ee/documents/main/refera adid/betti_alver_liisa.htm Pildid Google'ist Tähelepanu eest!
● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal ● Võideldes Aragoni ja Terueli rinnetel, sai ta tõsiselt vigastada ● Hispaaniast põgenedes tekkis tal eluaegne viha kommunismi vastu (“Austusavaldus Katalooniale”) ● Suri Londonis, tuberkuloosi Teosed ● Esimene romaan “ Pariisi ja Londoni heidikud” 1933 ● “Birma päevad” 1934 ● “Kirikuõpetaja tütar” 1935 ● “Hoia liilia lehvimas” 1936 ● “Austusavaldus Katalooniale” 1938 ● “Loomade farm” 1946 ● “1984” 1949 Ulmeromaan “1984” ● Stalinismi ja natsismi võidukäigust inspireeritud düstoopiline hoiatusromaan ● Üritas ette kujutada tema jaoks kauges tulevikus elavate inimeste tundeid ja futuristlikku maailmakorda Kasutatud kirjandus http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item _id=268&table=Persons http://kreutzwald.kirmus
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-...
● OVRO - salapolitsei ● Õpetaja kirikukoolis ● Ajakirjanik Eraelu ● Armuke Clara Petacci ● Abielus koos Ida Dalseriga 1914 ● Poeg Benito Albino Mussolini ● Teine abielu Rachele Guidi ● 2 tütart ● Kolmas abielu Ravenna Vägiteod ● Aastatel 1943–1945 juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki ● Aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia 1943 kuninga käsul ● Juhtis riiki üle 20 aasta ● Abessiinia vallutamine 1935.- 1936.aastal Edu põhjused ● I maailmasõda raskendas tunduvalt olukorda ● Uue liikumise esiletõus köitis elanikkonda ● Mussolinil olid liidriomadused ja hea strateegia andsid liikumisele elujõu Fasistlik ideoloogia ● Tähtsaim on rahvus ● Üksikinimene on rahvuse osa ● Ühiskonna klassid on ajutised ● Rahvuse areng riigi tähtsaim ülesanne ● Inimelude ohverdamine riigi nimel Surm ● 28.04.1945 ● Proovisid põgeneda ● Suri koos oma armukesega
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoori...
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana
LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud · 1938 Poliitvangid vabastati , diktatuuri leebenemine · 1936 Kutsuti kokku RAHVUSKOGU, mis hakkas tegema uut Põhiseadust · 1937 III PÕHISEADUS hakkas ketima 1938 MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia
,,Karava(a)n" - novell 1920. ,,Harald tegutseb" - novell 1921. ,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935. ,,Maa ja linn" - kaks muistset lugu 1939. ,,Vanasti" - jutustused 1941. ,,Jüri Pügal" - jutustus 1945. ,,Inderlin" - reisivested 1920. 4 ,,Nukitsamees" - Lastejutt 1920. ,,Kolm lugu noortest" - Laste luuletused 1921. ,,Lauka poiste ootamatu teekond" - Lastejutt 1925. ,,Pett ja Parbu" - Lastejutt 1928. ,,Vanad teerajad" - 1930. ,,Talvised teed"- 1931. ,,Läbi tuule ja vee" - 1931 ,,Vaadeldes rändavaid pilvi" - 1932. ,,Kuldsete lehtede all" - 1933. ,,Ladina köök" - 1934.
MRP- Sisaldas mittekallaletungi lepingut, jaotati salaja ära territooriumid, Saksamaale (Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia), Venemaale ( Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, natukene Rumeeniast). 5. Versailles`süsteemi lagunemine. (Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles`süsteemi?). Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3). 1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus
(Nimi) AUDI LUGU REFERAAT Õppeaines: ........................ ..........teaduskond Õpperühm: ....... Juhendaja: ....... Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1.AUDI TUTVUSTUS.............................................................................................................5 2.AJALUGU............................................................................................................................7 3.MUDELID.........................................................................................................................
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? · Põhiseaduse järgi oli Eesti kõrgeim seadusandlik organ ühekojaline sajaliikmeline parlament riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku ...
igatsus, armastus ja üksindus. Juugendinja ekspressionismi mõjudel arendas ta välja omapärase arhaiseeriva laadi, mille tipuks olid Kalevipoja-ainelised tööd. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg". Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? · Põhiseaduse järgi oli Eesti kõrgeim seadusandlik organ ühekojaline sajaliikmeline parlament riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku ...
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
Ella Fitzgerald Tabasalu Ühisgümnaasium Hendrig Sellik Üldiselt Ella Jane Fitzgeraldoli 20.sajandi USA üks mõjukamaid dzässilauljaid. Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Ta suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Frank Sinatra ja paljud teised. Elulugu Ella Fitzgerald sündis Virginias Newport Newsis 1918. Pärast seda, kui ema 1923 oma armukesega tütre Francise (Ella poolõe) sai, pandi Ella Bronxi Värviliste Laste Varjupaika. Teismeeas võttis politsei ta kinni, sest ta pidas lõbumajas politseivahti ja saatis paranduskooli. Sealt põgenes ta varsti ja oli mõnda aega ka kodutu. Lauljana debüteeris ta 17-aastaselt 21.novembril 1934 Harlemi ooperimajas. 1935 aatal l...
Artur Adson Elulugu Sündis 3. veebruaril 1889.a Tartus. Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis. Mõnda aega Tartu Ülikoolis filisoofiateaduste tudeng. Töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana. Töötas mõnda aega ka Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis. Aastal 1935-1940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna. Kujunemine luuletajaks Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga. Oluline ka ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Hüüdnimedeks: Sänna Trubaduur ja Paaz, mis tabavad tema loomingu ja isiksuse tuuma. Looming Adson on olnud Eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja. ...
1933 · Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents
Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja blokkide süsteem Suured välispoliitilised raskused Eestis Suhted demokraatlike riikidega Suhted lääneriikidega jahtusid Suuriikide aetav lepituspoliitika käis väikeriikide arvelt 1935. jätsid inglased läänemere sakslastele ja venelastele Lääneriike häiris Eesti autoritaarne riigikord Suhted NSVL'iga Eesti-NSVL suhted olid head Venemaa Saksamaa-vastane ühisrinne Eesti-NSVL VAL'i pakkumine Venemaa tahtis Baltiriikidesse oma baase rajada Eesti lükkas kõik pakkumised tagasi Suhted Saksamaaga Natside võimuletulekuga suurenes sõjaoht Ainsad väärilised vastased Punaarmeele Suhted Saksamaaga paranesid Osteti varustust ja vahetati luureinfot
sündis 27.03.1883 kooliõpetaja perekonnas; raha puuduse tõttu õppis natuke siin-seal; Õppis väga noorelt lugema ja 14 aastaselt luuletas; töötas ajalehes ,,Teataja"; kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita"; esimesest abielust 2 last; maetud rootsi; teosed on väga erinevad ja kujutavad väga erinevaid aegasid, mis vanemad teosed seda kurvemad ja mõtlikumad on. SONETID (1917) uudne ja isikupärane ÕNNEVARJUTUS (1929) psühholoogiline armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
