See loob aluse isamaaarmastuse tekkimisele. Usk mängis suurt rolli ühtse rahvuse tekkimisel. Puritaanid panid palju rõhku pühakirjade lugemisele ja 1647. aastal tehti ladina koolide olemasolu igas väiksemas linnas kohustuslikuks. 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja- Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt konflikte, näiteks orjade pidamine. Põhjas oldi selle vastu, kuid Lõunas suhtuti osrade pidamisse nagu normaalsesse nähtusesse
mõisniku Heinrich Johann von Smitteni ja Taageperast pärit Renata Helene von Stackelbergi (17491786) tütar. Riigidaamist abikaasa Augustele annetati Püha Katariina orden. Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku
isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja see on ühtse riigi üks olulisemaid tunnuseid. Veel nüüdki, mitmeid aastaid hiljem, tuleb paljudele seda meenutades pisar silmanurka ja seegi vaid rõõmust. Selle revolutsiooni käigus muutus meie riik ja riigiga koos ka meie inimesed. Mõned, esmapilgul mitte nii olulistena näivad uuendused võivad hiljem muuta aga kogu maailma elukorraldust. 1776. aastal, kui vabariigiks kuulutati Ameerika Ühendriigid, loodi seal ka selline ametnik nagu president. Üle maailma valitsesid sel ajal veel keisrid, monarhid ja kuningad. Tänaseks on aga president ja sellega kaasnev parlament üks levinumaid valitsusmudeleid. Selline, meile tavalisena näiv valitsusviis on aga kindlasti muutnud ka inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid
Tema arvates ideaalne ühiskond koosneb farmeritest ja käsitöölisetest Tema arvates oli kõigil õigus luua oma riik Väitis et kolooniatel on õigus vastu hakata Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor Pooldas orjade kaotamist Regulaararmee ülemjuhatajaks valiti George Washington Kolooniate juhid ähvardati mässamise eesti üles puua Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni Kõik 13 Põhja-Ameerika kolooniat said iseseisvaks Inimesed said õiguse elule, vabadusele ja võrdusele Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas (1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu (1783) Suurbritannia kuulutas endised asumaad vabaks Uus riik Ameerika Ühendriigid Uue riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid (USA) Igal osariigil oli oma konstitutsioon, mis erinesid teineteisest suurelt
Literaturepo Zeitspa Wichtige Autoren chen nne 600- Mittelalter Hildegard von Bingen, Martin Luther, Walther von der Vogelweide 1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 ...
Jäätise tootmisel on oluline vahustamine ja külmutamine. Jäätise friiserdamise põhimõte ongi jäätisesegu samaaegne vahustamine ja külmutamine. Jäätise lõpp-maitse ja omaduste puhul mängib rolli, kui ruttu jäätis pärast doseerimist kiirkülmutatakse. Faktid Jäätise retsepti tõi 1295. a. Itaaliasse Marco Polo. 1660. a. avas ettevõtlik itaallane Francesco Proccopio maailma esimese jäätisekohviku Pariisis. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik enam kui sajand hiljem, 1776. aastal New York City's. Räägitakse, et George Washington olevat olnud nii suur jäätisesõber, et kulutas 18. sajandi lõpus suve jooksul jäätisele tervelt 200 dollarit. Võib öelda, et jäätisemüük rahvale algas 18. sajandil Ühendriikides. Faktid Jäätise tööstuslik tootmine ja laiem tarbimine sai alguse alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris.
Henry Cavendish Autor Klass: 11 Tutvustus Henry Cavendish oli inglise keemik, vesiniku avastaja. Henry Cavendish sündis lord Charles Cavendishi ja Ann Gray pojana. Tema isapoolne vanaisa oli William Cavendish, teine Devonshire'i hertsog ning emapoolne vanaisa oli Henry Grey, esimene Kenti hertsog. Cavendish õppis Cambridge'i ülikoolis 17491753, kuid ei lõpetanud seda. Varaka mehena sisustas ta endale seejärel labori ja raamatukogu Londonis ja pühendus teadusele, eeskätt loodusteadustele, vältis meelelahutusi ja vastuvõtte. Raha ta teadusega ei teeninud. Teadustegevus Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" ehk vesiniku. Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles ...
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid sisemiselt tühine ja pealiskaudne. Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad...
Atlandi ookeani. Cook oli sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema teine reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest. Cook ei suutnud kaua tegevusetult istuda ja ta hakkas planeerima uut ekspeditsiooni. Selle mõte oli otsida teed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani (Loodeväil). Juba 1776 aasta suvel läks Cook jälle merela. Seekord olid laevadeks Resolution ja uus laev Discovery. Ta sõitis Vaiksesse ookeani, tegi peatuse Uus-Meremaal. Edasi purjetas Tahitile ja sealt edasi põhja poole, avastades Cooki saared ja Jõulusaare. Ameerikat nägi ta 1778. aasta märtsis ning avastas Hawaii saared. Kogu suve uuris Cook, Ameerika rannikut, sõitis siis ümber Alaska Poolsaare ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Seal ei näinud ta midagi muud peale jää ja
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
ühendada hõimuliidud. Püüeldi iga hinna eest Indiaani riigi loomise poole. Seega on põlistel ameeriklastelgi tähtsal kohal olnud nende oma riik ning strateegia selle loomiseks. 1774. aastal kogunes Ameerika asumaade I kontinentaalkongress, mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga ning pöördus kuninga poole truualamliku kirjaga. II kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ning valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis on tänapäevalgi ameeriklaste üheks tähtsaimaks dokumendiks. See deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Ameeriklased hoiavad seda mõtet tähtsal kohal ka praegugi, üritades üksteist kohelda võimalikult võrdselt ning olla vabad.
vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna.
Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkupõrkeid. 1619. Aastal sai Virginia koloonia omavalitsuse, mis oli Uus-Inglismaal esimeseks demokraatlikuks rahvaesinduseks. Aastast 1763 oli Virginia Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvusliikumise kants. 15. Mail 1776. Aastal kuulutas Virginia end iseseisvaks. Yorktownis leidis 1781. A. Aset Ameerika Iseseisvussõja otsustav lahing. Kodusõja ajal (1861-1865) oli Virginia lõunaosariikide konföderatsiooni keskus ja ka peamine lahingutanner. 1863. Aastal eraldus Lääne-Virginia omaette osariigiks. Nimi: Virginia sai oma nime Inglise kuninganna Elizabeth I auks, keda nimetati Virgin Queen'iks 'neitsikuningannaks'. Hüüdnimed: Virginia kõige varasem hüüdnimi on The Old Dominion 'vana dominioon'. 1663
Tolly) . Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 24. detsembril ( vjk. 13. detsember) 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamüsises ( praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly ja Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana. Alates 3. eluaastast kasvatas Michael Andreast tema sõjaväelasest tädimees. 1767. aastal pani tädimees ta kirja Novotroitski kürassiiripolku, mille ülem oli ta onu. Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1
Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuni...
Rocca al Mare Kool Silvia Saks 11.a klass MICHAEL ANDREAS BARCLAY DE TOLLY referaat Tallinn 2012 Michael Andreas Barclay de Tolly, tuntud ka tema vene nime järgi, Mihhail Bogdanovich Barclay de Tolly sündis 1761. aastal Pakuroise rajoonis, praeguses Leedu Vabariigis. Ta põlvnes soti päritoluga balti aadli perekonnast. Vanaisa oli tal Riia raeadvokaat ja isa oli endine sõjaväe leitnant. Rahalise kitsikuse tõttu saadeti kolme aastaselt Michael Anrdeas jõukamate sugulaste, kasuvanemate juurde, arvatavasti Peterburi. Juba väiksest peale oli Michael Andreas ümbritsetud sõjalise tegevusega. Kasvatas ta üles sõjaväelasest tädimees ning hariduse sai ta vene sõjakoolis. Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe "kodusele puhkusele". Nii jooksis teenistus ja alamad aua...
• Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Kroon - raha vermiti kuningakojas. • Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis. Turumajandus. Ajalugu ADAM SMITH • 1776. aastal avaldati “Rahvaste rikkus”, mis on mõjutanud inimesi rohkem kui 200 aastat. Raamat valmis 30-aastase uurimistöö tulemusena. Raamatu autor Adam Smith sai endale “majandusteaduse isa” tiitli, kuna teda peetakse majandusteaduse rajajaks. • Ta astus vastu merkantilistidele ja füsiokraatidele. • Adam Smithi põhilised seisukohad olid: 1. rahva rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad omavahel tootmistegurid; 2
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775.a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud
Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik ajastu iseloomustus – valgustussajand, Voltaire (kirjanikud), Mozart (helilooja) USA loomine, 4.juuli 1776, Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799, Napoleoni vallutused mõjutasid, pärisorjus kadus, kapitalismi võidukäik, Lääne-Euroopa riikides toimus tööstuslik pööre, urbaniseerumine(linnastumine), antiigi hullus, kõik see leidis kajastust kunstis Arhitektuur antiigi orjalik jäljendamine, sümmeetrilisus, korrapäralisus, detailid, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, tulid tüüpprojektid, massdetailid Prantsusmaa – klassitsismi sünnimaa
Maa aluseid korruseid kasutatakse peamiselt laoruumideks. Kortereid: 355 Hotelli ruume: 251 6. One World Trade Center | 541.3 m | | 94 korrust | Asukoht: New York, Manhattan Arhitektuuribüroo: Skidmore, Owings & Merrill LLP (SOM) Otstarve: Hotell ja büroopinnad Valmimisaasta: 2008 Põnevaid fakte: Hoone hüüdnimeks on "Freedom Tower" (vabaduse torn) ning nime taga on põnev kontseptsioon -- maja kõrguseks on 1776 jalga ning 1776. aastal kirjutati alla Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioonile. Maja on ehitatud 9/11 paiga kõrvale. Varem oli kaks World Trading Centerit aga nendega juhtus õnnetus. Hoone läks maksma 3,9 miljardit dollarit. Maja ehitati kaheksa aastat (2006-2014). 5. Lotte World Tower | 554.5 m | | 123 korrust | Asukoht: Seoul, South Korea Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF) Otstarve: Hotell ja büroopinnad Valmimisaasta: 2017
Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatina...
Romantism Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid ingl...
· Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. · Ameeriklaste miinused: Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad · Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
Tootem - austatav, sugulaseks peetav loom, taim v loodusnähtus loodusrahvastel; selle kujutis Import - sissevedu Mütoloogia - müüditeadus; müütide kogum Valgustusideoloogia uusaja ratsionalismiga mõtlemisviis, - filosoofia Parlament - valitav seadusandlik kogu Diplomaat - riigi ametlik esindaja välismaal Suveräänsus - iseseisvus Iseseisvusdeklaratsioon - on dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Kontinentaalkongress üleriigiline(kontinentaalne) suur nõupidamine; (võimuorgan) Iseseisvussõda - 177583, struggle by which the thirtheen colonies on the Atlantic seaboard of North America won independence from Great Britain and became the United States. It is also called the American War of Independence. Verssailles´rahu -
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, ametnikud, vaimulikud, arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja manufaktuuritöölised. Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ja ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust. Finantsreform kaotas üldise tulumaksu. 1775.a kaotati tollipiirid keiserriigi sees ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele. 1776.a jõustus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Oluline uuendus oli õigusmõistmine talupoegade üle. Hariduse edendamiseks laiendas M.T. rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoole. 1773.a anti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle riigile. (Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju)
Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega lõppes iseseisvussõda= Inglaste allaandmisega ja Verssailles`i rahuga. 9. Iseseisvussõda= Inglise armee suurem, parem väljaõpe ja relvastus. Motivatsioon võidelda määrav. Lahkrivi kasutuselevõtt. Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Valitses Louis XVI 1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja
1 "Great Hurricane" 1780 22,000 A 2 Mitch 1998 11,000 18,000 T 3 "Galveston" 1900 8,000 12,000 4 Fifi 1974 8,000 10,000 E 5 "Dominican Republic" 1930 2,000 8,000 A 6 Flora 1963 7,186 8,000 D 7 "Pointe-a-Pitre" 1776 6,000+ 8 "Newfoundland" 1775 4,000 4,163 U 9 "Okeechobee" 1928 4,075+ S 10 "San Ciriaco" 1899 3,433+ wikipedia
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17
*1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat. *USA esimeseks presidendiks sai George Washington, kelle järgi on saanud nime ka USA pealinn Washington. *hakkas kehtima võimude lahusus Iseseisvuse väljakuulutamine: Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.4. juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana. + Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid.
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega on eksl...
1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1...
kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti omandas liikumine rahvusliku vabadusvõitluse iseloomu. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus.
Näiteks Inglise kuningas Charles I pakkus oma valitsemisajal, 17-nda sajandi esimesel poolel, õukonnakokale eluks ajaks tööd tingimusel, et too talle jäätist valmistaks ning retsepti ranges saladuses hoiaks. Siiski ei suudetud väärtuslikku retsepti igaveseks peita. 1660. a. avas ettevõtlik itaallane Francesco Proccopio maailma esimese jäätisekohviku Pariisis. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik enam kui sajand hiljem, 1776. aastal New York City's. Räägitakse, et George Washington olevat olnud nii suur jäätisesõber, et kulutas 18. sajandi lõpus suve jooksul jäätisele tervelt 200 dollarit. Võib öelda, et jäätisemüük rahvale algas 18. sajandil Ühendriikides. 19. sajandi lõpuni peetigi jäätist peamiselt suvemaiuseks, kuid nupukamad perenaised võisid sellega peret kostitada aastaringselt, sest kokaraamatutes trükiti ka jäätiseretsepte. Sel sajandil ilmus esimene jäätise hulgimüügiga
Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. Tähtsat rolli etendas kantsler Wenzel Anton von Kaunitz-Rietberg, kelle juhtumisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministeerium. Vastavalt uuele korrale pidi iga Austria keisri võimu alla kuuluv riik või piirkond maksma riigile sõjavaäe ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president
Britain, France, Sweden and Portugal started establishing their colonies in America. Pilgrim Fathers (the British) established a colony called Jamestown in Virginia. They had to fight for their lives over there because America was still unknown for them, but they survived and started establishing even more colonies. The Thirteen British colonies started a rebellion against their motherland in 1775 and proclaimed their independence in 1776 and formed a nation in 1781 called United States of America. The United States defeated British army with help of Spain and France in The American Revolutionary War (17751783). Thirteen colonies formally declared their independence from Great Britain on July 4, 1776 when they declared it in the Declaration of Independence. In 1789 George Washington became the first president of the United States.
KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK. Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogem...
põllumajandussaadusi (vürtse). Turg euroopa kaupadele. Ressursskoloonia kasutati maavarade saamiseks Istanduskoloonia kasvatati kohvi, suhkruroogu, puuvilla. Tekkisid kariibimete saartele => soe ja niiske kliima tööjõuks orjad ja saareline asend ei lase orjadel ära põgeneda. Kolooniate kasu emamaalt: *paranes haridustase *rajati teedevõrk *uued töökohad Kujunes välja jõukate kiht. Hakkas kolooniate iseseisvumine. Ameerika ühendriigid => 1776 austraalia =>1901 ladina- ameerika => 19 saj algul Aafrika => 1960 umbes. 18 saj lõpp, 19 saj algus. Aurumasina leiutamine => aurikud, auruvedurid, aurukatlad. Oluline vabriku töölevik. Hoogne kivisöe kaevandamine. Juhtivaks riigiks Suurbritannia 19saj lõpp, 20 saj algus. Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan.
kõrgem haridustase, töö masinatega, toimub industrialiseerimine, tehnoloogilised murrangud, industrialiseerimise 2 teed- iseseisev(riigi omal algatusel ja üõhiliselt oma jõududega) ja sõltuv(teised riigid huvituvad sellest, teostatakse suurelt osalt ka teiste jõududega) Põhja-Ameerika koloniseerimine:koloniseerisid prants. ja ingl. tõid kaasa varaindustriaalse tv, suhted pärismaalastega-halvad, ei segunenud, edasine areng- kiire, iseseisv.- USA 1776, kanada 1867, sest kolooniad olid tugevad, kaasajal maj. tase-kõrgelt arenenud, võim on Põhja-Am Lõuna-Ameerika koloniseerimine: hisp. ja portugal tõid kaasa hilisagraalse tv, suhted pärismaalastega- nad pandi tööle mõisadesse, edasine areng aeglane, iseseisv. 19. saj 1.poolel, sest emamaad olid nõrgad, kaasajalsõltub maj. tase Põhja-Am-st 20. saj poliitiline kaart Esimeseks tööstusriigiks tõusis USA 1880. a. 1914. a hõlmasid kolooniad maismaast 66% ja 60% maakera rahvastikust
Võru Kesklinna Gümnaasium Plaatina Referaat Õpilane: Võru 2007 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................... 3 Üldiselt.................................................................................................... 4 Ajalugu.................................................................................................... 5 Kasutusalad................................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 8 ...
English in America the French, the Spaniards and the Dutch. Africans were first brought to Virginia in 1619. By 1770 there were thirteen British colonies in America who weren't pleased with their lives because they had to pay high taxes. In 1773, the 'Boston Tea Party' took place and it made the British mad, so in 1775 the War of Independence started. The Americans were led by George Washington who in 1788 became the country's first president. On the 4th of July, 1776 the Declaration of Independence was written and that day is now celebrated as the Day of Independence. The war ended in 1788 and during the time following it, the Americans bought large pieces of land from foreign countries to themselves, creating a big country. By 1860 America was a big country but there was a big difference between the free North and the slavery South. The biggest problem was the issue of slaves and due to that the Civil War broke out in 1861
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass MAASTIKUMAAL Referaad Mõisaküla veebruar 2010 SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin lähemalt mida kujutab endas maastikumaal, millal see tekkis ja milliseid alaliike sellel leidub. Lisaks uurin veel tuntumaid maastikumaalijaid.MAASTIKUMAAL Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik. Maastikumaali liik sai iseseisaks haruks 17.sajandil ja 19.sajandi lõpuks vahetas välja ajalomaali kui ambitsioonika noore kunstniku põhieesmärg (Silmaringi teadmik- "Kunst"; lehekülg 488) "Ivy Bridge", Joseph Mallord Willia...
liider oli Milton Friedman. ÕIGE 6. Teadusliku makromajandusteooria tekkimise eeldused olid: 1) majandusstatistika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumine ja 3)Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine.õige 7. Keinistliku makroökonoomika seisukohalt on majanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. ÕIGE 8. Nähtamatu käe termini võttis esimest korda kasutusele Adam Smith 1776.a oma ''Rahvaste Rikkuses''. ÕIGE 9. Kolmeks traditsiooniliseks makromajandusteaduse ja poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b) stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarve tasakaalu säilitamine. VALE 10. Täishõiveks nim hõivet, mis = 100% - loomulik tööpuuduse määr. ÕIGE Test 6 Einsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: vale
also the month, day of the week, the season and the current moon phase. Kulibin also designed projects for tower clocks, miniature "clock-in-a-ring" types and others. He also worked on new ways to facet glass for use in microscopes, telescopes and other optical instruments. During the 1770s, he designed a wooden one-arch bridge over the Neva river with a span of 298 metres (instead of the typically used 50-60 metre spans), offering to use an original girder with a cross grate. In 1776 a model 1/10th the natural size of this bridge was tested by a special commission of academics. Kulibin's project was praised by Leonhard Euler and Daniel Bernoulli, but was never realized. After 1780, Kulibin worked on possibilities for a metallic bridge, but these projects were also rejected by the government. Altogether Kulibin designed three projects for wooden and three projects for metallic bridges. In 1779, he built a lantern that could emit a powerful light using a weak light source
- Inglismaa ja Ameerika sideme nõrgenemisele 9. Mis oli Bostoni teejoomine? - Vastuhakk võimule, inglased võisid teed müüa tollivabalt ja odavama hinna eest; tungisid laevale ja loopisid teelaadungi merre 10.Millal toimus Iseseisvussõda? - 1775-1783 a. - Kolooniad vs Briti võim - Võtavad kasutusele oma lipu(13 tähte) - Loovad oma armee, mille juhiks on George Washington - Thomas Jefferson koostas Iseseisvusdeklaratsiooni, 4.juuli 1776 a., põhineb valgustusideedel 11.Mis oli ameeriklaste eelis Iseseisvussõjas? - Võitlesid oma maa ja vabaduse üle, tulistasid varjus, prantslased ja hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda? - I president oli George Washington, kes oli tasakaalukas riigijuhr, vältis monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi
....................................... ............................................................................................................................................................................. . 12. Kui palju elas valgeid ning kui palju mustanahalisi Põhja-Ameerikas 1775. aastal? umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist 13. Märgi daatum Võetakse vastu 13 Põhja-Ameerika koloonia iseseisvusdeklaratsioon. 4.juuli 1776 Hakati välja töötama iseseisvunud kolooniate põhiseadust. 1787 Ameeriklased sundisid inglased Yorktowne`i juures kapituleeruma. 1781 Sõlmiti Versailles` rahu. 1783 14. Miks ameeriklased võitsid Iseseisvussõja? ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi kus sõdurid asetusid hajusalt tulistades võimaluse korral puu või kivi tagant 15. Ühenda paarid A Anton Thor Helle ...B.. esimese eestikeelse ajalehe väljaandja
See on ainus väärismetall, mida kasutatakse 90-95- protsendilise puhtusega ehetes, mis on allergiat leevendava toimega ja ei määrdu. Plaatinast ehted kannavad märget: 900Pt, 950 Plat või Plat. Kasutusalad o Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. o 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli mõjuv. Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld- kui ka plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. o 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
