Plaatina - refeaat (0)

Sarnased õppematerjalid

17

pptx

Plaatina

Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o

Keemia

12

docx

Plaatina

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad.....................................................

Materjaliõpe

8

doc

Plaatina

................. 8 2  Sissejuhatus Plaatina on haruldane metall, mille avastasid hispaania konkistadoorid Kolumbias XVII sajandil. Leitud metall nägi väga hõbeda moodi välja ja seetõttu nimetati see hõbedakeseks (hisp. k. plata ­ hõbe). Kuid selle omadused erinevad hõbeda omadest oluliselt ­ hulga vastupidavam, raskem, kõrge sulamistäpiga. Plaatina töötlemine on keerukas ja kulukas, seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud. 3  Üldiselt Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on

Keemia

10

doc

Referaat plaatina

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006  1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas

Keemia

9

docx

Plaatinametallid

Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. Raili Silluste Page 3 Plaatina Avastamine Eheplaatina on inimkonnale tuntud juba ammu. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärit kulesemetes oli plaatina sisaldus kõrge. Vana-Roomas loeti plaatinat aga plii erimiks

Tehnomaterjalid

22

pptx

Plaatina

Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja

Keemia

11

doc

Metallid

........................................................................................................................ 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine

Füüsika

1

doc

Plaatina

Plaatina(Pt) Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur ­ 1772,0 C, keemistemperatuur- 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane. 1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Sveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli seitsmekümnendail- kaheksakümnendail kullast 1,5 korda kallim

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)