RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 079 740 700 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 29 786 050 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2002 (kroonides) Rahandusministeerium 639 163 000 Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks 19 334 700 Konkurentsiamet 7 271 100 Maksuamet 168 042 800 Statistikaamet 54 706 300 Tolliamet 206 033 900 Proovikoda 4 268 000 Raamatupidamise Toimkond 1 055 700 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 18 982 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 33 988 400 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 152 845 900
255.255.255 8. 11000000=192 9. 11011111=223 · Broadcast Multilevi, üks saadab kõik võtavad vastu · Privaat IP vahemikud 4 · Kuuluvad IP aadressid pole laivõrgus marsuuditavad 5 Privaat klassid · A 10.0.0.0 - 10. 255. 255. 255 · B 172. 16. 0. 0 172. 31. 255. 255 · C 192. 168. 0. 0 255. 255 · Luuper aadress masinasse installeeritud 127. 0. 0. 1 · 196. 254. 0. 0 196. 254. 255. 255 · On mõeldud lanide jaoks Võrgumask · Võrgumask on vahend võrgu tükeldamiseks Alamvõrkudeks ( Subnet Mask) · Klassi vaikimisi võrgu mask ei tükelda võrku alamvõrgudeks 1. A- 255.0.0.0 2. B- 255.255.0.0 3. C- 255.255.255.0 · Subneti arvutamise koht http://www.subnet-calculator.com/ · Materjal http://www.rak.edu
kolonelleitnant Eino Kuusela. Koguarv oli 200. Jalaväerügemendil umbes 1700 inimest. 200 jalaväerügement ootas, et neid kutustaks Eestisse tagasi sõjatandrile. Teade, et kodumaale võib pöörduda jõudis JR 200 võitlejateni 12 augustil. Otsus oli vabatahtlik, kas sa tahtsid koju minna või mitte. Soomlased ei andnud kaasa relvi. 13. augustil tuli anda otsas, kas jääda Soome või pöörduda Eestisse. Soome jäi 168 meest, Eestisse aga läks 1628, kellest 130 polnud kohal. 19. augustil kell 10.40 saabus JR 200 Paldiski sadamasse, kuna mehed ei näinud vastuvõtjaid marssisid nad läbi paldiski linna. Lõuna paiku saabus kohale kapten Erich Palk koos Eesti SS-i ja Politseijuhi SS-brigaadiülema ja politsei kindralmajori Hinrich Mölleri adjutandiga, kes pidid Soomest tulnud meeste eest hoolt kandma. Peagi saabusid ahvuskomitee
5 0.278 74 2. 25 30 0.42 15 87 112 71.4 1.19 - 3. 30 30 1.6 42.5 154 164 18.8 0.885 28 4. 35 30 1.66 47 158 146 18.1 0.944 19 5. 40 30 1.2 25 118 92 25 0.694 46 6. 33 30 1.76 53 168 164 17.1 1.004 0 U 30 P 4 I 0.48 P U cos z U I I cos 0.278 z 62.5 o 74 Arvutused: Koostan iga tabeli kohta eraldi arvutused. Neist välja toon iga arvutuse kohta ühe näite koos valemiga. 1. Takistite parameetrid
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid ...
Võisteldes või treenides võrdleme me seda sellega kuidas me hingame ja mida me jalad tunnevad. Viimaks tahame võrrelda erinevate meetoditega saavutatud LT tulemusi. Maksimum HR valemi pooldajad arvates on LT 90% maksimum bpm. Järgnevad kõigi kolme valemi tulemused 40 aastasele MBA liikmele. Meetod: 220 miinus vanus Tulemus: 162 bpm (220-40=180; 180 * 0,90 = 162) Analüüs: MBA liige on määranud oma LT 168 ja treenib selle järgi. Kui ta treening oleks baseerunud selle maksimum HR hinnagul, oleks 90% treeningtsoon 6 lööki allpool tema LT. Meetod: Sally Edwardsi meetod Tulemus: 167 bpm. (210-40 = 180; 0,05*160=8; 190-8=182; 182+4=186; 186*0,90=167) Analüüs: Sally valem meestele on 210-(pool vanus)-(0,05 x keha kaal)+4. (Naised ei lisa viimast nelja). Sally Edwardsi meetod andis meile täpsema tulemuse. Aga kas see töötab ka sinu puhul? Meetod: Võistluse keskmine Tulemus: 167 171
eida nõutud väärtused. emid õigesti. Nimi leida nädalapäeva numbri järgi tabelist Päevad esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Viktoriin Kui vana on Usain Bolt? (±2) 30 Kus asub Eesti ? Euroopas Mis värvi on taevas? Sinine Mitu tundi on nädalas? 168 Milline leiutis parandab silmanägemist? Prillid Kui palju on 2+2*2 6 Mis on kustutamata lubja keemiline valem? CaO Millal sündis Barack Obama? (±2) 1961 Õiged 1 30 1 Euroopas 1 Sinine 1 168 1 Prillid 1 6 1 CaO 1 1961
Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252 Harju Ravila 83 27 162 296 728 3015 1707 Harju Riisipere 83 23 110 223 914 3090 1794
Vastseliina Gümnaasium Sulamid Kersti Kaupo 10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetal...
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud
09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 4 6 2,666667 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 36 52 1 -5 167 75 81 7 36 4 2 25 8 130 121 54,25 3 91 168 36 38 0 32 170 38 2 160 -4 163 74,5 5 16 123 73 26 59 6 185 65 184 70 157 0 80,33333 Kokku 152 588 287 355 129 196 559 252 379 507 366 504 Sigrid-Kristiina Simson 111216 YAGB12 i g i r S Kesk S 6 2 1 1 1 2,2 i 6 2 1 1 1 2,2 m 6 2 1 1 1 2,2 s 6 2 1 1 1 2,2 o 6 2 1 1 1 2,2 n 6 2 1 1 1 2,2
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g • Lõunasöök: 1 kalkuni võileib nisu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... MIS ON PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.......... MEIE LEIDUVAD PROBIOOTILISED PIIMATOOTED POODIDES........................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................... Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISSEJUHATUS 1905. ...
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmas...
Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni. Friedrich Robert Faehlmann 31.12.1798 22.04 .1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 18101814
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
lühemas tööajas (osaline tööaeg). (2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. §53. Tööaja lühendamine Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. 2019.aasta kalendaarse tööajafondi arvestus Kuu Tööpäevad Tunnid Erandid Jaanuar 22 176 Veebruar 20 160 Kui tööpäev ON 23.02, siis 157 Märts 21 168 Aprill 21 168 Mai 22 176 Juuni 19 152 Kui tööpäev ON 22.06, siis 149 tundi Juuli 23 184 August 21 168 September 21 168 Oktoober 23 184 November 21 168 Detsember 19 152-6=146 Kui 23. VÕI 31. detsember EI OLE tööpäev, siis töötunnid kuus 146+3=149 Kui 23. JA 31
Uurimistöö Tänu õpetajalt saadud elektri tarbivuse monitorile, õnnestus mul mõõta ja võrrelda kodus samade seadmete elektritarbivust, mis olid erinevast margist. Mõõtmiste käigus sain väga palju jahmatavaid tulemusi. Näiteks, mille tarbivust võrdlesin, oli ühe aasta vanune külmkapp ning üle viieteist aasta vanune külmkapp. Mõõtsin mõlemate seadmete elektritarbivust nädal aega. Uus külmkapp, mis oli 168 tundi vooluvõrgus, tarbis elektrit 55.44 tundi, mis on vooluvõrgus viibimisajast 33%. Vana külmkapp, mis oli sammuti 168 tundi vooluvõrgus tarbis elektrit 168 tundi, mis on vooluvõrgus viibimisajast 100%. Uus külmkapp tarbis nädalaga 5,6 kWh, aga vana seevastu 22,4 kWh. Selgus, et vanal kapil puudus mehhanism, mis lülitab jahutusmootori välja, kui on saavutatud sobilik temperatuur. Nii, et on hea, et sai
Reakivi 250x120x88 300 1470 40 40 Õõnesplokk 250x240x192 60 960 20 17 Silikaattellis 250x120x88 300 1560 40 40 Silikaattellis 250x120x65 420 1630 55 42 Silikaattellis 250x85x65 650 1725 55 29 Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55 Lõhestatud silikaattellis 250x60x88 120 305 40 21 Lõhestatud nurgakivi 190x60x88 160 275 Klombitud silikaattellis 250x100x65 84 290 55 35
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
s 4 47,9 584 27,2 26 28,4 24,4 240 Norm 4 47,2 600 28 18 32 24 240 Vahe 0 0,7 -16 -0,8 8 -3,6 0,4 0 Tiined emised Tiinete e.s 2,8 33,5 408,8 19 18,2 19,8 17 168 Norm 2,8 33 420 19,6 12,6 22,4 16,8 168 Vahe 0 0,5 -11,2 -0,6 5,6 -2,6 0,2 0 Imetavad emised Im.e.s 6 78,6 972 50,4 40,2 55,8 39,6 264
#REF! #REF! #REF! 2 Te11 PV08 3000 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 4 Te04 PV13 2500 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te10 PV07 3900 143 0,28 #REF! #REF! #REF! 3 Te15 PV09 3000 135,7 0,35 #REF! #REF! #REF! 1 Te11 PV09 3000 135,7 0,35 #REF! #REF! #REF! 4 Te16 PV64 2500 143,6 0,32 #REF! #REF! #REF! 4 Te16 PV32 2500 168 0,25 #REF! #REF! #REF! 3 Te23 PV05 1400 122 0,33 #REF! #REF! #REF! 5 Te31 PV13 3200 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te39 PV32 3800 168 0,25 #REF! #REF! #REF! 1 Te31 PV13 3200 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 3 Te15 PV08 3000 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 4 Te04 PV08 2500 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 1 Te08 PV16 2700 154 0,3
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
palju muuseume, näiteks Haihara nuku- ja rõivamuuseum, Soome kooliajaloo muuseum ja Tampere loodusmuuseum. (Pärl-Lõhmus 1994: 94,95,96; Finland, Tampere 2000: 82) Iga aasta märtsikuu teisel nädalal korraldatakse Tamperes Tampere Rahvusvaheline Lühifilmide Festival, mis on ühtlasi nii Soome kui ka Põhjamaade vanim filmifestival. 1995. aastal pühitses see 25. sünnipäeva ehk hõbedast juubelit. (Pärl-Lõhmus 1994: 70) 1971. aastal avatud vaatetorn Näsinneula on 168 meetrit kõrge. See torn valmis aastatel 1970- 1971 arhitekti Pekka Ilveskoski käe all. Näsinneula asub Särkänniemi lõbustuspargis ja on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn. Tornis asub pöörlev restoran. See on 124 meetri kõrgusel tornis ning täispöörde teeb restoran 45 minutiga. (Vikipeedia: ,,Näsinneula" 31.10.2012) Tamperes on tuntud jalgpalliklubi Tampere United ja korvpalli klubi Tampereen Pyrintö.
"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4)...
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 ...
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...
1968. aastal oli NSV Liidus 1582 puhast eesti tõugu hobust, kellest 1400 olid märad, 29 täkku, ning 153 noorhobust. Eesti hobuse ristandeid oli 1386. 1980 algul oli seda tõugu hobuseid 986. Kuus aastat hiljem moodustas eesti hobune 8,4% Eesti NSV hobuste üldarvust. Jaanuari seisuga, 1990 oli Eestis alles 650 hobust, kellest 520 paiknesid Saaremaal ja 60 Hiiumaal 1997. Aastaks oli arvukus oluliselt langenud. Saartel paiknes 453 ja vaid 168 looma mandril. Praeguseks kõigub see arv 500 hobuse ümber. 2000. aastal oli Eestis arvel 236 puhast eesti tõugu mära, kellest pea pooled olid aretuses (Kreen, 2006). 5 2. Hobuse mõõtmine Eesti hobune on kasvult väike hobune, kuid tänapäevaks on Eesti tõugu hobuste kasv tõusnud. Praegu mõõdetakse hobuseid lindiga, mõõtmine on oluline kasvatajate ja tõuaretajate jaoks.
14.Lõpetatud ja klientidele lähetatud tellimuste maksumus perioodi jooksul müügihinnas 400 000 7 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) D Ostjatelt laekumata arved 400 000 K Müügitulu 400 000 15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus 168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum,
Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga
100 132 93 147 231 39 39 279 324 RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320 1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1391 2472 380 259 2612 3389 Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt:
Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest
Mats Traat "Pommeri aed" Jaan Pommeri tegevus, põhimõtted, kujundid. Jaan Pommer oli Jaagusilla koolmeister. Raamatu lõpuks oli ta koolmeister olnud 38 aastat. Koolmeister on maa sool, puhtaksharjatud klaasiga lamp, mis ei tohi eales tahmuda. Ja temas peab alati õli olema. Paraku ei aita vallavalitsuse poolt muretsetud petrool, kuigi ka see on tähtis. Hoopis tähtsam on aga see õli, mida ei saa inimestesse valada, mis peab tal juba sündides kaasas olema. /.../ Ta peab oskama põrsaid kohitseda, kelli parandada, teadma isegi valuvõtusõnu. Kui kellelgi peaks pähe tulema küsida, mis asi on väävelhape või mis mehed Bismarck või Livingstone, peab tal jalapealt vastus valmis olema.(lk. 142 ). Ta tahtis, et koolis oleks kord majas ja selle jaoks kasutas ta oma salasilma. Ühel korral oli tema salasilm kartuliputru täis topitud. Tema esmane eesmärk oli aga kohe õiglus jalule sead...
Läänemaa inimeste seal ei ole kuigi palju ettevõtjaid, samas ka mitte liiga vähe. Tuhande inimese kohta tegeleb 73 ettevõtlusega (samas Eesti keskmine on 88 inimest tuhande inimese kohta). Kuid võrreldes seda näiteks Harjumaaga, siis on see pea 2 korda väiksem (Harjumaal 127 inimest/1000 in. kohta). Maakond: Läänemaa 7. 5 olulist faktilist tunnust rahvastiku kohta! (N: Kõige väiksem rahvaarvuga 10 168 el., 0, 8% Eesti rahvastikust). 1) Kõige väiksema rahvaarvuga 25 346 el. maakond pärast Hiiumaad (9 381). 2) Maakonna siseselt paikneb rahvastik ebaühtlaselt. 3) 30-40 aastaste osakaal maakonnas on väga väike (u.3,4%) Pilt 3. Rahvaarvumuutus. 4) Läänemaakonna rahvaarv väheneb! 5) Kõige tihedamalt asustatud vald on Taebla. 8. Rahvastikuga seotud probleemid maakonnas: · Töötute protsent 2009
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
vanemapalk mida võib võtta nii ema kui isa makstakse 15 kuud lapse puhkus võimalik saada nii emal kui isal 1) 3 tööpäeva alla 14 aastast last 2) 6 tp 3 või enam alla 14 aastast või 1 alla 3 aastane laps päevatasu 66 eek.- puhkuse katkestamine haiguse tõttu saamata jäänud puhkuse päevad saab kas kohe peale puhkust või kokkuleppeliselt hiljem mitu tööpäeva on 1010 aasta oktoobris ja detsembris oktoobris 21 ja detsembris 22 mitu töötundi on nendes kuudes oktoobris 168 detsembris töötaja läks puhkusele 16 augustist puhkus kestis 28 kalendripäeva mis kuupäeval pidi töötaja tööle minema 13 september töötaja on tööandja juures tööl olnud 9 kuud mitu päeva on tal õigus saada puhkust? puhkusele läheb 10 juunist millal naaseb tööle 21 päeva tööle 1. juuli 5. alaealine töötaja läheb puhkusele 16 detsembrist 2010 millal naaseb tööle? 19 jaanuar töölepingu lõprtamine korraline lõpetamine ainult töötaja erakorraline
vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123 21.Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 22. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne
Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Vt § 168. Osanike pädevus Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.
74 € Palgalipik Töökoht AS VALGE LAEV Heli Tohvler Arvestatud 642 € Kokku arvestatud: Kinni peetud Tulumaks 168 € Töötuskindlustus 22.40 € Kogumispension 16.00 € Palk panka 642 € Sotsiaalmaks 264.00 € Tööandja töötuskindlustus 11.20 € Tasumiseks (kuupäev) Ülekanne panka: akse saaja avaldus).
Õõnesplokk 250x240x192 60 960 20 17 Silikaattellis 250x120x88 300 1560 40 40 Silikaattellis 250x120x65 420 1630 55 42 Silikaattellis 250x85x65 650 1725 55 29 Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55 Lõhestatud silikaattellis 250x60x88 120 305 40 21 Lõhestatud nurgakivi 190x60x88 160 275
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 216 120 128 120 0 0 false 5 0 L 216 136 128 136 0 0 false 5 0 L 216 184 128 184 0 0 false 5 0 L 216 200 128 200 0 0 false 5 0 L 216 248 128 248 0 0 false 5 0 L 216 264 128 264 0 0 false 5 0 L 216 312 128 312 0 0 false 5 0 L 216 328 128 328 0 0 false 5 0 w 216 312 240 312 0 w 240 312 408 312 0 w 216 328 256 328 0 w 256 328 408 328 0 w 216 264 288 264 0 w 216 248 272 248 0 w 288 264 408 264 0 w 272 248 408 248 0 w 216 184 312 184 0 w 216 200 336 200 0 w 336 200 408 200 0 w 312 184 408 184 0 w 216 120 360 120 0 w 216 136 376 136 0 w 376 136 408 136 0 w 360 120 408 120 0 154 408 128 488 128 1 2 0 5 154 408 192 488 192 1 2 0 5 154 408 256 488 256 1 2 0 5 154 408 320 488 320 1 2 0 5 I 488 128 560 128 0 0.5 5 I 488 192 560 192 0 0.5 5 I 488 256 560 256 0 0.5 5 I 488 320 560 320 0 0.5 5 150 720 216 808 216 1 4 5 5 w 560 320 712 320 0 w 712 320 720 320 0 w 720 320 720 232 0 w 560 256 608 256 0 w 608 256 7...
Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Hyde Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest
tipuga; e<0, sel juhul jaotuvad vaatlused ühtlaselt kogu jaotuse ulatuses ja jaotus on platookujuline. Jaotuse märkimisväärsest erinevusest normaaljaotusest on mõtet rääkida siis, kui kordaja on absoluutväärtuselt 1-st suurem. Praks 4 Keskmise võrdlemine konstandiga. Kahe grupi dispersioonide ja keskmiste võrdlemine, F- ja t-test. kas maaülikooli esimese kursuse neidude keskmine pikkus erineb Eesti standardist (Eesti naiste keskmine pikkus on 168 cm)? Arvutage liidetav neidude keskmise pikkuse 95% usaldusintervalli leidmiseks (so pool usaldusintervalli laiust) ja tehke seda kahel viisil: a) funktsiooni CONFIDENCE.NORM abil (sellele funktsioonile tuleb ette anda 3 argumenti: olulisuse nivoo , neidude pikkuste standardhälve ja neidude arv; Array1 - esimese valimi andmete blokk; Array2 - teise valimi andmete blokk (mõlemad ilma tunnuse nimeta); Tails - hüpoteesi tüüp
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleem...
kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. • Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. • Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks Perekond • Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: • Napoleone (suri 1765) • Maria Anna (1767–1768) • Giuseppe (1768–1844), Napoli kuningas 1806–1818 ja Hispaania kuningas 1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna,
Nimi:Kairi Laur Õpperühm: IK12 AÜ Praktiline töö nr. 3: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale, kuidas teha paremat ja kasutajasõbralikumat veebilehekülge. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogis liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Art Media Agency - sisuhaldustarkvara AMA CMS, veebilahendused, intranet- ja extranetlahendused, veebidisain, programmeerimine. eHouse - e-turundus, e-jõulukaardid, spetsiaaltarkvara, reklaamkingitused, trükiteenused ning 2D ja 3D teleklipid. Idee Disain - Internetilahenduste loomine, koduleheküljed, andmebaasid, sisuhaldustarkvara Idee CMS. Programmeerimine, disain, konsultatsioon. Ultima Design - Kodulehe valmistamine ning portaali loomine, reklaam. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
